23. Edgar Valter, 1970ies

Õli vineeril. 1970ndad.
All vasakul: EW

Edgar Valteri (1929-2006) vabaloomingus avaldub kunstniku tõeline siseilm ja tehniline virtuoossus. Kui esmapilgul võib käesolev stseen viia mõtted kuulsale Europe röövimise stseenile, siis Valteri puhul teame, et ta ei otsinud eeskujusid kaugetelt maadelt, tema fantaasia oli vaba ja sõltumatu.

Sel suureformaadilisel ning kirge ja võitlusjanu täis maalil kutsub ta meid hetke, mis on täis tormilist liikumist. Võimsas vetevahus kihutab ekstaatiline sõnn, kelle seljast hoiab kinni habras ja helendav naisfiguur – loomalik jõud ja naiselik graatsia on siin sulandunud üheks tormlevaks tervikuks. Oleme tunnistajateks ehedalt “valterlikule” maalimislaadile, mis on ekspressiivne ja kihiline, täis lõputuid endasse peidetud toone.

Ent nagu ikka, peab igas Valteri teoses sisalduma killuke maagiat, mille ta saavutab läbi müstiliselt mõjuva lilla ning roosa kasutamise. Ning vaadake, kuidas ta paneb helendama ratsaniku, kes on kogu teose keskseks valgusallikaks!

Tekst: Katre Palm