208. Eevart Arrak “Vaikus”, 1977
Õli papil . 1977.
All paremal: Eevart Arrak 77.
Pöördel: EEVART ARRAK =VAIKUS= ÕLI, PAPP, 81×90 1977.A.
| Mõõdud | 81 x 90 cm |
|---|
“Kuulata: üle kõige sõnakõlina kõlab
vaikuse sügavam viis, tulvil mõistmise rahu.”
Katkend Doris Kareva luuletusest “Tänuga Sokratesele”
Eevart Arraku (1936-2014) loomingu ühe põnevaima osa moodustavad tema sümbolistlikud tööd, mis kutsuvad vaataja lisaks füüsilisele ka vaimsesse ruumi.
“Vaikus” jutustab loo mõtete puhastamise ning iseendaga olemise tähtsusest, maailma mürafoonist välja astumisest. Kasutades modellina oma poega, maalib ta tema pea kohale geomeetrilistest kujunditest unenäolise maailma viidates mõtetele, nende rohkusele ja samas kindlasse ruumi ära paigutamise vajadusele. Nii loob Arrak tugeva kontrasti keha ja vaimu, materiaalse ja abstraktse vahel. Kasutades maalähedast pruuni ja kevadiselt ärkava metsa õrna rohelist, lisab ta teosele omakorda allteksti ka looduse vaimu tervendavast jõust.
Tekst: Katre Palm