Eduard Wiiralt “Lapi maastik”
Kevadoksjon 2025
Kuivnõel paberil. 1946.
All vasakul: Vaisaluokta kuivnõel 1946
All paremal: Eduard Wiiralt
All vasakul plaadil: Akavare Vaisaluokta 1946
All paremal plaadil: E. WIIRALT 1946
| Mõõdud | plm 34,8 x 43,7 cm |
|---|---|
| Alghind | 5 300 € |
Emotsionaalselt sügav „Lapi maastik“ jutustab loo põhjamaa rahvaste kokkukasvamisest loodusega, saamide identiteedist, maa kaotamisest, kultuurist ja keelest. See on see ürgne loodusrahva olemus, see sügaval inimese sees kasvav teadmine, et kuulun ühe kindla rahva hulka. See oli tunne, mida Eduard Wiiralt (1898-1954) nii siiralt taga otsis nii Lapimaal kui Eestis, nii “Eesti neius”, “Viljandi maastikus” kui “Virves”.
Väike tüdruk nimega Astrid piilub täiskasvanud Ella kõrval tõsiselt kunstnikku – nende suurte silmade taga elab väike suur hing, keegi, kellest hiljem kasvab tõeline oma rahva ja maa patrioot. Mark Soosaare filmis “Maised ihad” on näha kaadreid Astridi hilisemast elukohast, lihtsast elektrita hütist, mis järgis oma stiililt saami traditsioone ning kus naine käis suviti põdranahku õmblemas. Ellat aga Soosaarel tabada ei õnnestunudki, tema elu kulges mägedes põtru küttides ning kelle ainsaks pliiatsijäädvustuseks jäi igavikuline “Lapi maastik”.
Tekst: Katre Palm