Eesti kunsti oksjonid

Litograafia paberil. 1987.
All vasakul: “Veneetsia I” lito 28/50
All paremal: MVint ’87

Hõrgu käekirjaga Mare Vint (1942-2020) tegi oma esimese litograafia aastal 1973, olles enne seda peamiselt keskendunud pliiatsijoonistustele. Olles peen, kontrastne ja filigraanselt kontrollitud, on Vindi stiil ainulaadne ning hetkega äratuntav. Kunstnik ise on nimeliselt oma eeskujudena välja toonud Rene Magritte’i ja Caspar David Friedrichi, kuid on samas öelnud, et peamiselt inspireeris teda reisimine, mitte teised kunstnikud.

Olles pikka aega olnud NSVL mustas nimekirjas, sai Vint lõpuks turismiviisa 1980ndate lõpus, mil sai ette võetud kauaoodatud reis Lääne-Euroopasse. Selle inspireeriva reisi ajal nägi ta esimest korda Inglismaad, Prantsusmaad ja Itaaliat, milledest just viimane avaldas talle enim muljet ning mille põhjal lõi Vint oma tuntud Rooma ja Veneetsia seeriad. 

Veneetsia on sajandite jooksul inspireerinud lugematuid kunstnikke, kuid kui tavapäraselt tuuakse neis kunstiteostes esile linna värviküllust ja kaootilist energiat, eemaldab Vint vastupidiselt kõik maised piirid ja laseb valitud stseenil rahulikult hingata. Õrn, enesekindel, pisidetailideni struktureeritud ja rahustav — “Veneetsia I” on üks Mare Vindi suurimaid õnnestumisi.

1989. aastal Peeter Urbla käe all valminud Mare Vindi dokumentaalfilmis räägib Viivi Luik: “Täna hommikul ma vaatasin kahte Mare Veneetsia vaadet. Ma ütleksin, et need on inimese poolt taltsutatud maastikud — nendes maastikes ei ole juhuslikkust, ei ole kirge, ei ole metsikust ja ei ole inimest. Ja nendes ei saakski olla inimest, sest siis nad kaotaksid oma täiuslikkuse, siis nad muutuksid juhuslikeks. Kord kaoks ja ilmuks midagi, mis ei ole nendele töödele ega sellele kunstnikule iseloomulik.” (ERR: https://arhiiv.err.ee/video/vaata/mare-vint)

Tekst: Kaspar Allik