Eesti kunsti oksjonid

Õli lõuend. 1955.
All vasakul: Gustav Mägi 55

Pallaslasest Gustav Mägist (1914-1994) kujunes oma uuel kodumaal Rootsis kubistlike ja sürrealistlike voolude omapärane esindaja. Esimesest võttis ta kaasa geomeetrilise vormiliigenduse ning teisest poeetilise nägemuslikkuse. Selle tulemusena sündisid  põnevad vormieksperimendid, mis toonase välis-eesti kunsti kontekstis mõjusid tõelise avangardina. 

Mägi hinnatuimat laadi iseloomustasid pastelne tasapinnalisus ning ruumiillusioonid ning suuremõõtmeline “Mäng täringuga” on selle parimaks näiteks. Ruumi keskset objekti ehk lauda ümbritsevad harmoonilises geomeetrilises joonevõrgustikus veel teisedki esemed. Jääb mulje justkui oleks kunstnik igale neist kohta otsides vürfli õhku visanud ning vastavalt selle langemisele paigutanud lauajalad kord tavapärasemasse, kord ootamatusse asukohta. Nii loob ta ootamatuid ning ambivalentseid ruumisuhteid, kus objektid kasvavad voolavalt üksteisesse ning laud ise muutub ruumi kandvaks osaks. Mägi balansseerib tundlikult värvi ja vormi vahekorraga, kord üht, kord teist rohkem esile tõstes, andes seega mõlemale võrdse võimaluse särada.

Ent Mägi ei piirdu vaid kubistlike vormi- ja värvimängudega, vaid loob lisaks erutavaid maalilisi tekstuure, imiteerides krobelist puud ning tekitades optilist efekti. Mägi, kes Rootsi perioodil pigem hoidis omaette, väärib kindlasti veel tõsist avastamist eesti kunstiajaloo jaoks.

Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm