Segatehnika papil. 1980ndad.
All paremal: N. KORMAŠ
| Mõõdud | 45,5 x 38 cm |
|---|
Eesti kultuuriruumi täielikult integreerunud Nikolai Kormašovist kujunes üks meie silmapaistvamaid ekspressionistliku karmi stiili ja hiljem lüürilise realismi esindajaid, kelle järeltulev põlv pakub siiani siinsele kultuuriruumile asendamatut väärtust.
1983. aastal toimus Kadrioru lossis näitus kunstniku 1974-82. aastal loodud väiksematest teostest. Sealses saatesõnas kirjutas Kormašov, et “neid teoseid ühendab püüd vabaneda programmeeritud vormi jäikusest, kujundite skemaatilisusest ja vastandumisest, püüd maalilise terviklikkuse poole, mille juures pole niivõrd oluline esemete endi, kuivõrd nendevaheliste suhete kujutamine” (Mai Levin, “Maalimise rõõm”, Sirp ja Vasar, nr 6, 1983).
Kormašovi viimase veerandsajandi looming koosnes peamiselt Kagu-Eestiga seotud temaatikast. “Suvi Setomaal” kannab kunstniku eelpool toodud kreedot ja nii leiame sellelt erinevatest žanritest koosneva mosaiikmaali, kus omavahel suhestuvad nii inimfiguur, talumiljöö, loomad kui loodus ise. Teoses on nii õigeusu ikoonimaalile omast sära kui visionaarset üldistust. Mahe pastelne koloriit ja väikeformaat rõhutavad motiivi intiimset olemust – hetke suviselt piknikult, kus igal elemendil on oma täieõiguslik koht.
Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm