Ofort, vasegravüür. 1930.
All vasakul plaadil: RUE MAISON DIEU PARIS
All vasakul: L’erfer – eau forte et gr. au burin 1930
All paremal: Eduard Wiiralt
| Mõõdud | Plm 39,1 x 46,7 cm |
|---|
Eesti kunstiajaloo 12 mõjukaima teose hulka valitud Eduard Wiiralti (1898-1954) “Põrgule” (https://www.europeana.eu/et/galleries/8964-masterpieces-of-estonian-art) ei ole graafika alal vastast. Selle ikoonilise 1932. aastal valminud vasegravüüri ettevalmistamist alustas Wiiralt juba 1930. aastal. Töö sünnile aitas omajagu kaasa parajasti levima hakanud sürrealism, osalt ka kunstniku elustiilist piitsutatud fantaasia, ent samas on see fantastiline teos hävitamiskirele ja muudele pahedele andunud inimese ja ühiskonna allegooria.
“Põrgu” sotsiaalset tähendust aitab mõista paarikteos „Kabaree“ (algse nimetusega „Elu tants“), mis kujutab endast pilti ohjeldamatust orgiast, kvintessentsi inimese lõbujanust, mis matab mistahes vaimsed pürgimused. Selle järelnähtudest kõneleva “Põrgu” puhul on Wiiralt tunnistanud, et töös on palju tema enda alateadvusest tulenevaid sümboleid ja kujundeid, mis kasvanud välja Montparnasse´il pidutsemise tagajärjel tekkinud hallutsinatsioonidest. Kahuritaolisest ninast tulistav masin-inimene, tuldpurskav pea ja kassinimesed – miski selles väänlevas, pulbitsevas maailmas ei viita reaalsele elule. Nii on Wiiralti tippteoseks peetavas töös oma eredaima esituse leidnud kunstniku sügavalt isikupärane ja väljendusrikas stiil.
Käesolev tõmmis on haruldaselt heas seisukorras.
Tekst: Mai Levin, Katre Palm