Johann Köler “Musta mere rannikul”
SÜGISOKSJON 2024
Itaalia pliiats, paber. 1872-1880
All vasakul pliiatsiga: 8 3oll vom Auge natürliche Grösse ( sks.k. pean silma järgi loomuliku suurust)
Pöördel tempel: Распродажа произведенiй профессора И.П.Кёлера 1900г.
| Mõõdud | Km 26 x 70,5 cm |
|---|---|
| Alghind | 5800 EUR |
| Pakkumisi | |
|---|---|
| Haamrihind |
1872. aastal sõitis Johann Köler (1826-1899) esmakordselt Krimmi, oma sõbra, filosoofi ja loodusteadlase Nikolai Danilevski juurde, kes oli omandanud Mšatka mõisa Krimmi lõunarannikul. 1873. aastal sõitis ta jälle Jaltasse, sedapuhku portreteerima Aleksander II Livaadia lossis. Sestpeale käis ta Krimmis sageli, eriti talviti. Põhiline osa Krimmiga seotud maastiku- ja ka aktimaalidest („Eevad“) ning joonistustest pärineb 1870. aastatest ja 1880. aastate algusest, kuhu võib ajaliselt paigutada käesolevagi teose.
Suure tõenäosusega kujutab meie ees avanev eepiline vaade just Jalta rannikut Musta mere ääres. Seda kinnitavad linna ümbritsevate mägede piirjooned, mis vastavad tugevasti käesolevale pliiatsijoonele, sama käib rannajoone kohta.
Teos jõuab oksjonile arhitekt Maximilian Messmacheri (1842, Peterburi – 1906, Dresden) kogust, kes muuhulgas on projekteerinud parun A. L. von Stieglitzi Tehnilise Joonistamise Keskõppeasutuse hoone. Samuti oli ta Iisaku katedraali arhitekt 1877-1888, millega oli oma mosaiikide tõttu seotud ka Köler. Mõlemad mehed olid Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemikud ja professorid ning kahtlemata tundsid teineteist. Seepärast pole ime, et Messmacher ostis mõned tööd Köleri teoste oksjonilt, mis korraldati pärast viimatimainitu mälestusnäitust Kunstide Akadeemia Raffaeli saalis 1900. aastal.
Saksakeelne märkus teosel näib olevat Köleri autograaf; suure tõenäosusega tulenes see sellest, et ta valdas saksa keelt paremini kui vene keelt, sest suhtles väga palju sakslastega nii välismaal kui ka Peterburis.
Tekst: Mai Levin
