Eesti kunsti oksjonid

Sama kirglikult kui Endel Kõksi (1912-1983) südames põles tuli reisimise ning põlisrahvaste mütoloogia, iidsete kultuuride vastu, tundis ta huvi ka enda kaasajal toimuvate nähtuste vastu. Sageli kombineeris ta kogetu ühte teosesse, enamasti kujunes selleks graafika, mida oli lihtsam reprodutseerida, ent olulisemad sündmused vormistas Kõks õlis ja akrüülis. 

“Aastatel 1973/74 hakkas ta reisimuljeid siduma ajalooliste tegelastega ning tõi sisse popilikke elemente (“Rafaeli mälestuseks”, 1973/1974; “Delfi oraakel”, 1973/74)” kirjutatakse Tiiu Talvistu koostatud raamatus, ent samas tõdetakse, et värviliste, justkui mosaiigitükkidest koosnevatest teostest säilinud mustvalgete reporde põhjal on pea võimatu aru saada, millise meediumiga on tegu (lk 53 “Endel Kõks. Vapruse vabaduse ja rõõmuga”, TKM, 2013). Ka sama kogumiku kataloogiosas olev reproduktsioon “Delfi oraaklist” on mustvalge ning seetõttu on käesoleval oksjonil rõõm esitleda esmakordselt maali oma täies värvikülluses. 

1974. aastal toimunud Kõksi isikunäitusel “Endel Kõks målningar” Stockholmis eksponeeritud “Delfi oraakel” viitab oma pealkirjaga iidsele Vana-Kreeka pühamule. Seal tegutsenud oraaklilt käidi nõu küsimas nii era- kui riigiasjades, ent saadud vastused olid sageli mitmetähenduslikud ning nende tõlgendused pakkusid abivajajaile rohkelt mõttetööd. Kõksi Kreeka reisist inspireeritud maal sisaldab seega vihjet filosoofiliste mõtiskluste, lahenduste loovale otsimisele ja vanade tarkuste austamise tähtsusele ka tänapäeva maailmas.

On omamoodi huvitav, et teose ülaosas olev ümar värviline ring ning selle keskel paiknev vikerkaar ilmuvad Kõksi teosele samal ajal, mil Enno Hallek, teine Rootsi emigreerunud popkunsti praktiseeriv kunstnik, klassikalisest tahvelmaalist sama kujundini jõuab. Hallekil sümboliseeris vikerkaar tema koduse Läänemaa päikeseloojangut, Kõksil suure tõenäosusega aga pulbitsevalt õitsvat 70ndate popkultuuri. 

Justkui mosaiigina kokku paigutatud, ent ometi filigraanselt pintsliga lõuendile maalitud abstraktsete objektide taustaks valib kunstnik sooja helesinise taeva ning sügavsinise mere. Selle võttega toob Kõks lopsakalt spontaanse fantaasialennu filosoofilistest pilvedest maa peale tagasi ning tõestab end suurepärase koloristina.

Teos on reprodutseeritud Tiiu Talvistu koostatud raamatus “Endel Kõks. Vapruse, vabaduse ja rõõmuga” (lk 217) ning mainitud tekstis (lk 53), viide näitusele lk 263 (TKM, 2013). 

Tekst: Katre Palm