August Jansen
August Jansen
August Jansen “Taluvaade rukkihakkidega”, 1935. 63 x 83 cm.
August Jansen “Taluvaade rukkihakkidega”, 1935. 63 x 83 cm.
August Jansen “Taluvaade rukkihakkidega”, 1935. 63 x 83 cm.

August Jansen “Taluvaade rukkihakkidega”

SÜGISOKSJON 2024

Õli vineeril. 1935.
All paremal: A. JANSEN

Mõõdud 63 x 83 cm
Alghind  15 000 EUR
Pakkumisi
Haamrihind

Suurmeister August Jansen (1881-1957) on üks tähtsamaid eesti talumaastiku viljelejaid, kelle vastavasisulisi maale on säilinud juba õpinguaastatest Peterburi Kunstide Akadeemias (1904-1913). Suurejooneliselt üldistavad on tema “Õhtune taluvaade” (1926, Tartu Kunstimuuseum) ja “Muhu maastik” (“Muhu küla”, 1928, Tartu Ülikooli Kunstimuuseum) ning suurimaks tõmbenumbriks August Janseni ja Roman Nymani 140. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis oli samuti just “Tammi talu jõega” (1945-47, erakogu). 

Tammi talu Põllkülas, Vasalemma jõe ääres oli Jansen oma perele suvitamiseks välja vaadanud juba 1916. aastal, mil ta viibis Vanaveskis, Klooga mõisa kõrvalmõisas. 1931. aastal ostis ta talu ära ning ehitas sellest endale ateljee. ‘

“Taluvaade rukkihakkidega” kujutabki sama Tammi talu päikesepaistelisel augustipäeval, mil rukis on lõigatud ja hakkidesse pandud. Põllküla oli tõesti idülliline paik metsa, jõe ning vanade taludega, nagu Miku, Lauri, Langaku. Neid on Jansen maalinud ka järgnevatel aastakümnetel. Siinne teos on aga erakordselt hea näide Janseni selgest ja lopsakast vormikäsitlusest, valgusküllusest, säravast ja  dekoratiivsest koloriidist. Tagaplaanil olev mets loob muust maailmast eraldatuse tunde, kortnast tõusev suits lisab aga kodusust.

Teos oli eksponeeritud August Janseni ja Roman Nymani 100. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Eesti Kunstimuuseumis Kadrioru lossis oktoobris-novembris 1981 ning on fikseeritud Tiina Abeli koostatud kataloogis “August Jansen” (Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum 1983). 

Tekst: Mai Levin