Eesti kunsti oksjonid

Õli puidul. 1998.
All vasakul: OLE
Pöördel: KAIDO OLE UNTITLED CXIX, 1998

Kaido Ole (s. 1963) loomingu olulisemateks kategooriateks peab kunstnik ise plangumaale, pallipäid ning vaikelusid, mis moodustavad igaüks eraldiseisva imagoloogilise kuvandi, mille järgi kunstnikku ilmeksimatult ära tunda. 1998. aasta näitus “Kehalised katsetused” Vaal galeriis pani justkui puslena kokku võimsa kombinatsiooni kahest neist ja nii asusid robustsetel laeplankudel mässama tema isepäised kriipsmehikesed.

Postimehele 18. juunil 1998 ilmunud artiklis selgitas kunstnik julmust kujutavate teoste tagamaid: “Tahtsin teemaga hakkama saada sellisel moel, et kujutis ei tekitaks piinlikkust, oleks kunstilisel tasemel”. Ka kunstiteadlane Eha Komissarov kirjutas näituse annotatsioonis, et vägivaldsed teemad omandasid “meeldivalt humoristliku arenduse. Vägivald maandub anekdootliku absurdi pehmesse keskkonda.” (https://kultuur.postimees.ee/2546643/kaido-ole-kehalised-katsed) 

Just sellisena mõjub traadi otsa keerutatud pallipea teoses pealkirjaga “Nimeta CXIX”, mille Ole maalis naabri korteri remondist otse kunstniku ateljeesse toodud plankudele. Tagurpidi küll, aga ikka oma teed rajav siplev mehike mõjub inspireeriva jõuallikana elupuntrast lahti rabelemisele – veidike veel ja kindel maapind juba paistab! Koreda materjali ning modernselt minimalistliku ainese ühildamine teevad maalist väljapaistva kunstiteose, mille ülejäänud sarja kuuluvad tööd kuuluvad suures osas Eesti Kunstimuuseumi nüüdiskunsti kollektsiooni. 

“Nimeta CXIX” on reprodutseeritud raamatus “Ole”, lk 115 (Eesti Kunstiakadeemia, 2007).

Tekst: Katre Palm