Eesti kunsti oksjonid

Eerik Haamer (1908-1994), kes lõpetas Pallase Nikolai Triigi õpilasena 1935. aastal, kujunes juba 1930. aastate teisel poolel eesti üheks silmapaistvamaks figuraalkompositsiooni meistriks. Olles sündinud Kuressaares, oli ta väga kiindunud kodusaarde, tema teine meelispaik oli Ruhnu. Neile kahele saarele ongi ta pühendanud palju töid, sealhulgas kaluritest. 

Kaluriteemat viljeles ta ka pärast sõda Rootsi läänerannikul elades. Ta sai tööd arhitektuuribüroos Göteborgis, suvekodu rajas aga Lyrö saarel, mille vastas oli Orusti saar Mollösundi külaga, mis oli tähtis kalapüügikeskus. Haameril oli sealsete kalurite seas palju sõpru ja ta käis ka nendega merel. 

Tema 1944-48. aastate maalides leiame veel pallaslikku joont, kalurid meenutavad mälestusi kodusaartelt ning tähtis koht on karakteriküllasel joonistusel. Eelkõige armastas kunstnik markantseid vanade kalurite tüüpe, kelle rida näeme käesoleval maalilgi. Mahedates toonides annab ta edasi rannikuelanike igapäeva, kes oma loomulikus keskkonnas võluvad Haamerit ehedusega – keegi ei poseeri, vaid sonimütsid kindlalt peas on nende mõtted arvatavasti juba eesootaval saagil.  

Käesolev maal on reprona ära toodud Reeli Kõivu Haameri-monograafia kataloogiosas (Tln. 2008, nr.143). 

Tekst: Mai Levin