Eesti kunsti oksjonid

1950.-60. aastate Tartu avangardi ühe olulisema liikme Kaja Kärneri looming on viimastel aastatel pälvinud aina enam tähelepanu, tema teosed on osalenud nii rahvusvahelistel näitustel (viimati 2024 Vilniuses MO muuseumis) kui Eestis. Käesoleva aasta 25. oktoobril avanes Eesti Kunstimuuseumi Adamson Ericu filiaalis kunstnikule pühendatud isikunäitus “Kaja Kärner. Sõprus ja aeg”, mille kaastekstis kirjutatakse: “Kaja Kärner (1920–1998) oli legendaarse Tartu sõpruskonna, Eesti esimese sõjajärgse mitteametliku kunstirühmituse üks keskseid liikmeid. Ta lõi Eesti kunstiloos esimeste seas hea rütmi ja värvitunnetusega abstraktseid kompositsioone ja kollaaže ning tema olustikumaalid on selles žanris ühed meeldejäävamad. Lakoonilise üldistatud vormikeelega tabab kunstnik hästi ajastu fooni ning tema peene koloriidiga tööd, kus ei puudu ka noateral kõndiv iroonia, pakuvad head sissevaadet toonasesse argiellu.” (allikas: https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/kaja-karner-soprus-ja-aeg/ ) 

Läbi aastakümnete jätkas kunstik ka pallaslikku liini, mis väljendub hästi käesolevas Tartu vaates. Aprillikuine linnavaade Salme tänavalt Karlovas on hea näide taolisest hilisimpressionistlikust käsitluslaadist ning motiivist, mida ülikoolilinna kunstnikud meelsasti jäädvustasid. Vanade majade motiivile paremal pool liitub vasemal uuem arhitektuur – 1940. aastatel Kommertskoolina sisse õnnistatud koolimaja, kus hiljem asus Tartu Ülikooli õpetajate seminar ning täna Tartu Karlova Kool. Kärneri põhilise tähelepanu pälvib aga siiski hetk ise, selle koloristlikud väärtused ja varakevadiselt päikselise meeleolu tabamine, mis viib vaataja otse tagasi aastasse 1978. 

Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm