Eduard Wiiralt
Eduard Wiiralt
Eduard Wiiralt “Berberi tüdruk kaameliga”, 1940. Plm 48,5 x 39,5 cm.
Eduard Wiiralt “Berberi tüdruk kaameliga”, 1940. Plm 48,5 x 39,5 cm.
Eduard Wiiralt “Berberi tüdruk kaameliga”, 1940. Plm 48,5 x 39,5 cm.
Eduard Wiiralt “Berberi tüdruk kaameliga”, 1940. Plm 48,5 x 39,5 cm.
Eduard Wiiralt “Berberi tüdruk kaameliga”, 1940. Plm 48,5 x 39,5 cm.
Eduard Wiiralt “Berberi tüdruk kaameliga”, 1940. Plm 48,5 x 39,5 cm.

Eduard Wiiralt “Berberi tüdruk kaameliga”

KEVADOKSJON 2024

Pehmelakk paberil. 1940.
All vasakul: Berberi tüdruk kaameliga - vernis-mou 1940
All paremal: Eduard Wiiralt
Plaadil all vasakul: WIIRALT 1940

Mõõdud Plm 48,5 x 39,5 cm
Alghind   8000 EUR
Pakkumisi 6
Haamrihind 9000 EUR

Eduard Wiiralti (1898-1954) Pariisi perioodide vahele mahtunud Maroko periood (1938-1939) andis Wiiraltile uut energiat ning võimaldas luua teoseid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust. Marrakeši end sisse seadnud Wiiraltit võlus linn koheselt ning kuigi ta oli tulnud sooja kliimasse eelkõige tervist parandama, inspireeris eksootiline loodus ja kultuur kunstnikku kohe tööle asuma. Märkimaks selle paiga olulisust meie esigraafiku loomingus, avas kunstniku toonases elukohas Marrakeši vanalinnas, aadressil 61 Rue Ksour  Ene Ergma 2010. aastal ka Wiiraltile pühendatud mälestustahvli.

Just sel perioodil ja kohe selle järgselt valmisid mitmed tema tuntud teosed loomadest, loodusest ja inimestest, sh “Berberi poiss”, “Marrakeši linnamüür” ja käesolev “Berberi tüdruk kaameliga”. Harmoonilise täiuslikkuse poole pürgiv teos on kui süntees Wiiralti Maroko muljetest, kuhu ta on kokku kogunud kolm teda seal elades enim kõnetanud teemat: lapsed, loomad ning lõunamaine loodus. Kaamel kui sealse kultuuri tähtsamaid loomi, kõrgub uhkelt suuremõõtmelise teose vasakus ääres (ja teine taamal), andunud silmadega üles vaatav kuuma päikese all kasvanud tütarlaps paremal ning palmid tagataustal. Siinjuures tuleb eraldi mainida Atlase mägesid, mis käesoleval tõmmisel on eriti hästi välja joonistunud.

Teos kuulub Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni ning on reprodutseeritud 2015. aastal Mai Levini koostatud raamatus „Eduard Wiiralt”, lk 175.

Tekst: Katre Palm