Eduard Wiiralt
Eduard Wiiralt
Eduard Wiiralt “Põrgu”, 1930-1932. Plm 39,1 x 46,7 cm.
Eduard Wiiralt “Põrgu”, 1930-1932. Plm 39,1 x 46,7 cm.
Eduard Wiiralt “Põrgu”, 1930-1932. Plm 39,1 x 46,7 cm.
Eduard Wiiralt “Põrgu”, 1930-1932. Plm 39,1 x 46,7 cm.
Eduard Wiiralt “Põrgu”, 1930-1932. Plm 39,1 x 46,7 cm.

Eduard Wiiralt “Põrgu”

KEVADOKSJON 2024

Ofort, vasegravüür paberil. 1930-1932.
All keskel plaadil: RUE MAISON DIEU PARIS
All paremal: Eduard Wiiralt

Mõõdud Plm 39,1 x 46,7 cm
Alghind   17 000 EUR
Pakkumisi 63
Haamrihind 63 000 EUR

Eesti kunstiajaloo 12 mõjukaima teose hulka valitud Eduard Wiiralti (1898-1954) “Põrgule” (https://www.europeana.eu/et/galleries/8964-masterpieces-of-estonian-art) ei ole graafika alal vastast. Selle ikoonilise 1932. aastal valminud vasegravüüri ettevalmistamist alustas Wiiralt juba 1930. aastal. Töö sünnile aitas omajagu kaasa parajasti levima hakanud sürrealism, osalt ka kunstniku elustiilist piitsutatud fantaasia, ent samas on see fantastiline teos hävitamiskirele ja muudele pahedele andunud inimese ja ühiskonna allegooria. 

“Põrgu” sotsiaalset tähendust aitab mõista paarikteos „Kabaree“ (algse nimetusega „Elu tants“), mis kujutab endast pilti ohjeldamatust orgiast, kvintessentsi inimese lõbujanust, mis matab mistahes vaimsed pürgimused. Selle järelnähtudest kõneleva “Põrgu” puhul on Wiiralt tunnistanud, et töös on palju tema enda alateadvusest tulenevaid sümboleid ja kujundeid, mis kasvanud välja Montparnasse´il pidutsemise tagajärjel tekkinud hallutsinatsioonidest. Kahuritaolisest ninast tulistav masin-inimene, tuldpurskav pea ja kassinimesed – miski selles väänlevas, pulbitsevas maailmas ei viita reaalsele elule. Nii on Wiiralti tippteoseks peetavas töös oma eredaima esituse leidnud kunstniku sügavalt isikupärane ja väljendusrikas stiil. 

Wiiralti “Põrgut” on reprodutseeritud lugematul arvul raamatutes ja kunstiõpikutes.

Tekst: Mai Levin, Katre Palm