14. Nikolai Triik “Vana aed”, 1915

Õli lõuend, kleebitud papile. 63,3 x 81 cm.

Eesti Päästekomitee liikmele Jüri Vilmsile kuulunud Nikolai Triigi tippteose üllatav väljailmumine 2009. aastal äratas suurt tähelepanu meedias. Teost on pidanud üheks Triigi kandvamaks saavutuseks maastikumaalis Alfred Vaga, kes on selle reprodutseerinud oma Triigi-monograafias (Tartu-Tallinn. 1939, lk. 144) ja ära toonud selle kataloogiosas. Maali on nimetanud oma Triigi-monograafias (Tallinn 1969) kui kadunud tööd ka Evi Pihlak. Talle oli raamatu kirjutamise ajal kättesaadav hilisem, Tartu Kunstimuuseumile kuuluv “Vana aed” (1917, õli, lõuend, 77 x 88,2). Hanno Kompus kirjutas 1934. aastal ajakirjas “Kunst ja kirjandus”: “Vana aed”, “Tallinna vaade” tähistavad uut terviklikkust, uut kooskõlastatust Triigi loomingus. /… / Triigist esmakordselt on saanud kolorist.”

Nikolai Triik oli suurepärane portreemaalija ning -joonistaja, ent sama silmapaistev koht tema loomingus on ka maastikul. Triigi “Dekoratiivne Norra maastik” (1908, Eesti Kunstimuuseum) ning “Soome maastik” (1914, Tartu Kunstimuuseum) on eredad juugendlik-sümbolistliku ja juugendlik-ekspressionistliku maastikumaali näited. Viibides aastail 1906-08 Pariisis, nägi ta Van Goghi, Gauguini, Picasso loomingut, 1907. ja 1908. aasta suvedel Norras muuhulgas Edvard Munchi teoseid. 1910. aastal liitus ta Peterburis Vladimir Izdebsky salongiga, millest Müncheni avangardistide kõrval võttis osa vene kunstnike Noorte Liit, ning üsna peatselt ekspressionismi pessa – Berliini, kust naasis Eestisse 1913. aasta suvel.

Reisidel kogetu tõttu näeme ootuspäraselt ekspressionistlikke jooni tema töödes avaldumas juba enne 1913. aasta kuulsaid töid, enne joonistusi “Märter” (Eesti Kunstimuuseum) ,”Alevi kõrts”, “Jaht”, “Suurlinn”( viimased Tartu Kunstimuuseumis). Triik on varasemaid ja markantsemaid ekspressioniste eesti kunstis. Samas põimub ekspressionism tema loomingus kaua juugendstiilile iseloomuliku vormitunnetusega, millest kõnelevad ka “Vanade aedade” lainjad, voogavad rütmid, puuvõrade ilmekas joonis. Juugendlik stilisatsioon ja ekspressionistlik paatos avalduvad neis küll ülalmainitud maastikest mahedamal, maalilisemal kujul, mis on tingitud motiivist enesest. Rohelisele üldtoonile allutatud koloriit on rikkalik ja sügist meeleolu hästi kirjeldavad, pikkade varjudega jalgteel peegelduks omakorda justkui vastu päikeseloojangus roosakas taevas.

Otsustades korstende ja korrastatud teede järgi 1915. aasta “Vana aia” vasakpoolses osas on teoses kujutatud linnamaja aeda, küllap Triigi, aga võibolla hoopis Jüri Vilmsi biograafiaga seotud kohta Tallinnas. Näib, nagu oleks kunstnik otsinud neis maalides pelgupaika maailmasõja ja revolutsiooni poolt esilekutsutud ärevuse eest, eriti kuna ka tema enda elus toimus sel aastal eriline sündmus – sündis tütar Kadri Viktoria. Ent mingit kerget rahutust neist romantiliselt varjulistest “Aedadest” ometi õhkub, mis pole kaotanud oma sisendusjõudu ka praegu, üle 100 aasta hiljem.

Teost on eksponeeritud mitmetel näitustel, sh 1935. aastal Tartus Pallases toimunud kunstniku 50. juubelinäitusel ning peale taasleidmist ka Kumus, Nikolai Triigi näitusel sarjast “Modernismiaja klassikud” 30.05.-28.09.2014 ja reprodutseeritud näitusega kaasnenud, kuraator Liis Pählapuu koostatud raamatus lk 152-153.