Eesti kunsti oksjonid

1940-ndaid võib pidada Richard Uutmaa (1905-1977) loomingu üheks kõrgetasemelisemaks perioodiks. Sel ajal haaras kunstnikku energiline loomepuhang, kus ta tundis huvi erinevate teemade vastu. 1980. aastate algul Uutmaa mälestusnäitusega kaasnenud näitusekataloogis kirjutab Eha Komissarov: „Tema kui hea maalikooliga kunstnik oskas loodusest leida efektseid ja huvitavaid motiive ning julgelt väljendada selliseid riskantsevõitu optilisi seiku nagu päikeseloojangud ja kuuvalgused“ (Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum, 1982).

Teosel „Metsaveerul“ ongi Uutmaa võtnud ette just taolise, atmosfääri tundlikke varjundeid edasi andva ülesande. See on maal, mille puhul eri valgustes vaadatuna saavutame täiesti erineva tulemuse. Päike kas paistab soojalt või kaob pildilt üldse, kord särades ja kord vaikselt hämardudes. Uutmaa on saavutanud taolise optilise efekti läbi iseenda varjulisse kohta paigutamise. Nii jääb juba madalalt käiva, soojalt kumava õhtupäikese kiirtele põhiroll – ta laseb loodusel end üllatada ning juhtida.

„Metsaveerul“ oli eksponeeritud Richard Uutmaa mälestusnäitusel 1980. aastal Eesti NSV Riiklikus Kunstimuuseumis, kuraator Eha Komissarov, kujundaja Olev Subbi. Teos on reprodutseeritud näitusega kaasnenud kataloogis lk 15 ning ära mainitud teoste nimekirjas (kataloog ilmus 1982).