Pakkumised kevadoksjoni teostele avanevad 25. aprillil kell 18.00 siin lehel. Võitjad selguvad otseülekandel saalist:
- Reedel, 10. mail: teosed nr 1-71
- Laupäeval, 11. mail: teosed nr 72-130
- Pühapäeval, 12. mail: teosed nr 131-188
Lisainfo: info@alleegalerii.ee või +372 566 50 753!
01. Valerian Loik “Õitsvad sirelid Eismal”, 1960-70ndad
Alghind: 5 500 €
Õli lõuendil. 95 x 77 cm.
Valerian Loik (1904-1986) lõpetas Pallase 1935. aastal Ado Vabbe õpilasena. Selles tugevas lennus lõpetasid koos temaga Eerik Haamer, Ida Anton Agu ja Richard Uutmaa, kellest viimasega jäi ta sõpradeks ja suvilanaabriteks elu lõpuni.
Maal „Õitsvad sirelid Eismal“ on Valerian Loigu loomingulisse tippu kuuluv teos, kus paksult lõuendile kantud rikkalik värvipalett annab suurepäraselt edasi lopsaka sirelipõõsa majesteetlikkust. Maali vaadates ei taju me pelgalt virtuoosset esteetilist ilu, vaid Loik annab siin lopsakalt edasi ka magusalt kevadise aroomi. Oli ju selles osas Loigu suureks eeskujuks Cezanne, kellega nad jagasid armastust rohelise eri toonidega mängimise vastu. Puidust lamamistoolid, mis viitavad aeglaselt ja idülliliselt kulgevale suvele, on tema maalidel kajastust leidnud varemgi – asusid need ju tema enda põhjarannikul asuva maja ees.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
02. Jüri Arrak “Tiiger”, 1995/2017
Alghind: 4 500 €
Siiditrükk paberil. Km 35,5 x 43 cm.
Jüri Arraku (1936-2022) loomaportreed on isiklikud ja soojad. Kunstnik kohtleb loomi inimsooga võrdsena, vahel looduse võrdkujuna isegi ülemana. 1985. aastal valge tiigri litograafias vormistanud Arrak tõi kümme aastat hiljem välja siiditrükis tiigri portree. Seekordne tiiger on vanem ja kogenum, tema varasalves on sajad võitlused ning kümned auväärsed võidud. Looma silmis on teadmine ning rahu, enam ei jookse ta uljalt ja uudishimulikult mööda savanni järjekordset seiklust otsides, vaid lamab targalt ning kartmatult, vaadates kõiketeadjana otse enda vaataja silmadesse.
Arraku tiiger on kasvanud koos kunstniku endaga. Ka tagataustal olevail lossimüüridel on nüüd silmad, mis näevad, kuulevad ja teavad maailma saladusi. Seetõttu ei ole teos enam pelgalt loomaportree, vaid sügavam, teadlikum mõtisklus elutarkuse teemadel. 2017. aastal elavdas Arrak tiigri kuube värvipliiatsiga, andes soojad toonid nii talle kui taamal paistvale päikeseloojangus maastikule.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
03. Jüri Arrak “Õllesaal”, 1972/2008
Alghind: 2 200 €
Linool, värvipliiats paberil .Km 34,5 x 46,5 cm.
Jüri Arraku (1936-2022) tubade sarja edasiarendus, mis viib sakipäised tegelased korraks koduseinte vahelt välja, omamoodi uude tuppa, õllesaali, on haruldane leid. See 1972. aastal loodud väikesetiraažiline töö on Eestis esmakordselt oksjonile tulemas. Veelgi erilisemaks teeb käesoleva tõmmise kunstniku omakäeline värvipliiatsi lisandus aastast 2008.
Õllekultuur on olnud meie rahva osaks juba ajast, mil siin otra hakati kasvatama – eeldatavalt 3000 aastat tagasi. Nii mõjub ka “Õllesaal” esmapilgul kui omamoodi pastoraal ühele meie kultuuri olulisele osale. Arrakule omaselt on tema põhirõhk töödes aga inimestel – nende suhetel, kehakeelel, mõtetel – ja nii kujuneb ka “Õllesaal” põnevaks eestlase portreepildiks. Kes on tulnud kõrtsi sõbraga, kes värske pruudiga, kes alles otsib kaaslast ning kes on jäänud mõtlikult üksi. Põnevaimad figuurid aga lasevad varakult jalga ja just neile on Arrak värvipliiatsiga eraldi tähelepanu tõmmanud. Ka kunstnik Mauri Gross paneb seda aspekti enim tähele: “Tsentraalkompositsioon, kordused, lahkumine, peidetud märgid – kõik lõigatud ühele linoollõikele. Silmadega pildil liikudes jõuame peatselt värvilisele valgustatud tagavaraväljapääsuni, mis on ühtlasi teose turvakood ja sõnum: kõik on hästi.”
Tekst: Katre Palm, Mauri Gross
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
04. Evald Okas “Kalur”, 1957
Alghind: 1 800 €
Sügavtrükk paberil. Plm 17 x 22 cm.
Eesti kunsti üks virtuoossemaid joonistajaid, Evald Okas (1915-2011) armastas süveneda oma modellide poosidesse, näoilmetesse, kõigesse sellesse, mis ilmnes siis, kui nad isegi ei märganud, et keegi neid vaatleb. Nii õnnestus tal tabada modellide tõeline olemus – teesklemata kedagi teist.
1950. aastatel oli töötegemise temaatika kujutamine riiklikult soositud, kuid Evald Okast huvitas selle kõige juures ikkagi inimene ise. Samal aastal käesoleva sügavtrüki valmimisega maalis kunstnik suuremõõtmelise figuraalkompositsiooni “Kaluri laul”, milleks sai inspiratsiooni oma Kihnu reisidelt. Eesti Kunstimuuseumi arhiivides on säilinud foto, kuidas Okas kalurimütsis meest pingsalt selle maali jaoks jälgib.
Sama tundliku käega vajutab ta käesoleva teose peategelase päikeses ja tuules parkunud näole kortsud, mis räägivad merel veedetud aastatest, tormituultest pääsemistest ning vägevatest kalasaakidest. Mõtlike, vanu aegu meenutavate silmade taga on peidus lood, mis kannavad endas rannarahva igikestvat suhet loodusega.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
05. Evald Okas “Naised VI”, 1989
Alghind: 1 800 €
Litograafia paberil. Plm 48 x 70 cm.
1989. aastal valminud „Naised VI“ on samaaegselt nii intensiivne kui õhuline, põimides kokku Evald Okase hilisema loomingu kaubamärgiks saanud erootilisuse ja 1980ndate aastate popkultuuri läbinud kosmilise temaatika.
Esiplaanil asuva modelli säravad silmad ja manamisasendis käed koos teose tausta kaunistava tähistaevaga eristavad käesoleva graafika Okase klassikalisematest aktidest mitmel tasandil ning annavad litograafiale tunduvalt fantaasiaküllasema ja muinasjutulisema õhkkonna kui see millega realistliku vanameistri loomingus muidu harjunud oleme.
Tekst Kaspar Allik
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
06. Paul Liivak “Rannaküla maastik”, 1920ndad
Alghind: 4 500 €
Akvarell paberil. Km 44 x 50 cm.
“Sinine õhk mere kohal
kannab oma sügavat ilu kui salakaupa –
uimastavat udu purjelaevade peidupaikades”
Katkend Indrek Hirve luuletusest
Sõja tõttu meie seast noorelt lahkunud pallaslase Paul Liivaku (1900-1942) loometee jäi lühikeseks, mistõttu on iga väljailmuv maal oluliseks lisanduseks kunstniku loomingulise pärandi kokku panemisel. Enamus säilinud töödest koosneb graafikast ja tušijoonistustest, akvarelle on teada vähem, õlimaale aga vaid väga üksikuid. Tundeliselt mitmekihiline akvarellmaal Eestimaa rannakülast kannab endas elegantset 1920. aastate lõpu art deco stilisatsiooni, mille kohta maalikunstnik Andro Kööp kirjutab: “Seda stiili maali pole lihtne leida, kuna on tehnikatest kõige vähem andestav ja enim virtuoossust nõudev. Oma laadist tulnevalt ei rõhuta art deco just sageli kolmemõõtmelisust ja elegantsele stiliseerimisele rõhuv käsitlus võib maksta lõivu ruumilisele sügavusele. Paul Liivak on aga saavutanud midagi erakordset – jäädes truuks stiilile, on ta selles lihtsas rannamaastikus saavutanud imelise, emotsionaalselt puudutava ruumisügavuse tunde. Elegantse kadreeringuga vaates on samavõrra nii linnalikku rafineeritust kui südamlikku maalähedust.”Tekst: Andro Kööp, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
07. Paul Liivak “Pühajärve maastik”, 1931
Alghind: 4 500 €
Akvarell paberil. Km 43 x 48 cm.
Andekas Paul Liivak (1900-1942) õppis nii 1915-18 Tallinna Kunsttööstuskoolis kui 1919-22 Tartus Pallases. Lisaks ekspressionistlikus laadis linoollõigetele ja köitvatele puugravüüridele lõi ta rahvusromantilisi akvarelle, sageli oma aja kohta üpris suures formaadis. Kuigi auhinnatud kunstnik osales mitmetel näitustel, siis oma eluajal ta isikunäitust korraldada ei jõudnud, sest suri noore mehena Teise maailmasõja ajal blokaadis nälga. Nii korraldati tema loomingu suurim ülevaatenäitus alles 1960. aastal Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis, tähistamaks 60 aastat kunstniku sünnist.
Näituse kataloogis kirjutab Tiina Nurk: “Oma suved veedab Liivak tavaliselt Pühajärvel, kus naudib kauneid loodusevaateid ja kasutab suurepäraseid õngitsemisvõimalusi. Tundliku, peene sulega joonistab ta seal avarad, panoraamsed vaated — “Otepää maastiku” (1933) ja “Maastiku järvega” (umb. 1934). Tema akvarellid muutuvad 1930ndatel õrnemaks ja nüansirikkamaks, kuigi jääb püsima tugev annus dekoratiivsust. Kõigis neis avaneb vaade kõrgete puude vahelt järvele, kuid igas on oma tundetoon. Väljenduslike võtetena valitsevad täkked, paralleeljooned mitmesugustes variantides, moodustades terviku sujuvalt levivas valguses, mis liidab inimesed, linnud ühte muinasjutuilmelise loodusega”.
Sellest perioodist on tänu kunstisõpradest eestlastele, kes sõjakeerises Kanadasse emigreerusid, säilinud ka käesolev “Pühajärve maastik” – juugendliku stiliseeringuga akvarellmaal. Võluv maastikupilt on Paul Liivakule heas mõttes tüüpiline teos, kus kõrge tehniline tase on ühendatud meeleoluka loodusmotiiviga. Sinakasrohelise ja pruuni tooni varjundeis pilt on nagu toonmaal – sama tonaalsust on kunstnik kasutanud ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni kuuluval teosel “Sügispäev” (u 1930). Kompositsiooni ülesehitus kulisse meenutavate külgedega peavad dialoogi kunstiajalooga – barokiajastul sündinud klassikalise maastikumaaliga. Ning omal moel kannab taoline looritatus endas ka sümboolset Lõuna-Eesti asuva püha järve kaitsvat tähendust.
Tekst: Katre Palm, Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
08. Boris Ninemäe “Tsirkus linnas”, 1950-60ndad
Alghind: 2 800 €
Õli lõuendil. 81 x 100 cm.
Hiiumaalt pärit Boris Ninemäe (1925-1991) figuraalkompositsioon sisaldab läbilõiget tsirkuse erinevatest artistidest, kes areenil publikut etendusele kutsuvad ja üheaegselt nende ees peibutavalt esinevad. Huvitavalt on kunstnik vastandatud elavalt žestikuleerivad klounid, kõhutantsija ja orkestri uudishimulikule publikule, tekitades töösse dramaatilist pinget, mida rõhutab ka tausta punakas koloriit.
Kunstnik Mauri Grossi jaoks on teos täis elu: “Nii nagu hea tsirkus, mis haarab su jäägitult endasse, on ka selle maaliga. Tunda rõõmu, unustada ümbritsev ja nautida kõike, mis toimub just praegu. Samal ajal näeme nii valgusesse lendavat põlevat kaabut, nabatantsu, rõkkavat muusikat, kloune ja tagasihoidlikuid, esialgu veel veidi kahtlevaid vaatajaid. Sõna otseses mõttes mürgel!”
Tekst: Harry Liivrand, Mauri Gross
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
09. Boris Ninemäe “Mees ja meri”, 1960ndad
Alghind: 1 500 €
Õli lõuendil. 46 x 38 cm.
“Merel ei ole inimene kunagi üksi.”
Ernest Hemingway, “Vanamees ja meri”
Igapäevast elu poeetilisse kunstikeelde tõlkiv Boris Ninemäe (1925-1991) oskas hinnata lihtsate hetkede võlu. Asetades inimesed loomulikku keskkonda, ei andnud ta edasi pelgalt nende tegevusi ja ümbrust, vaid lõi omamoodi jutustuste seeria eestlaseks olemise alustest, olgu see metsas, heinapõllul või rannikul – igaühes neis oli midagi meie rahvale igiomast. USA kirjaniku Ernest Hemingway eelpool toodud lause on ka käesoleva teose kandvaks sõnumiks. Kuigi kalur paadis on üksi, juhib paratamatult tema saatust meri, kes on korraga nii tema truu kaaslane kui jõud, mis võib paadi hetkega tuhandeks killuks puistata. Seetõttu on põlvest põlve edasi kantud austus ja armastus mere vastu rannarahval sünnipäraselt kaasa antud. Ka Ninemäe on võrdselt tähelepanu pööranud nii paadis istujale kui veepinnale endale – tihedalt üksteise peale laotud värvikihid väljendavad looduse vahelduvaid toone ning mere sügavust.Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
10. Rudolf Sepp “Võrumaa”, 1946
Alghind: 10 000 €
Õli vineeril. 115,5 x 148 cm.
Võrumaal, Viitina vallas sündinud Rudolf Sepp (1902-1980) leidis juba Pallases õppides oma hoogsa käekirja ja esines näitustel 1930. aastatest alates. Konrad Mäe ja Nikolai Triigi käe all maalimisega alustanud Sepale avaldas aga enim mõju õppejõud Ado Vabbe, kes julgustas teda kaevuma sügavale endasse ning leidma just talle ainuomast stiili.
Sepp armastas kujutada peamiselt Lõuna-Eestiga seotud vaateid, ent ka portreid ja vaikelusid. 2022. aastal Kumus toimunud näitusel “Talomuro ilmaruum” oli väljas Sepa vaade tema sünnilinnale Võrule ning just neist, kodulinnale suunatud vaateist õhkub enim intiimset lähenemist kujuteldava motiivi vastu.
Monumentaalses teoses “Võrumaa” kannab Sepp emotsionaalse säraga maalipinnale kogu oma kire selle Kagu-Eesti künkliku piirkonna vastu. Kunstnik valmistas teost ette pikalt ning sellest idüllilisest vaatest valmis ka kitsamas formaadis teos, mis osales 2023. aasta sügisel Allee galerii oksjonil. Nüüd astub Sepp aga mäeharjal sammu kõrgemale, nii et paljastub taamal looklev kruusatee ning taluõuel märkame askeldavat perenaist. See imepisike detail avab aga täiesti uue nüansi eepilisele maastikuvaatele – inimliku. Korraga ärkavad ellu nii muidu maastikku suikunud taluhooned kui Tamula ja Kubija järved, mis on kalameeste suured lemmikud. Rääkimata taamal paistvast Võru linnast, mida kroonib Katariina kiriku punane torn. Maali ülemise poole on aga täielikult vallutanud suviselt helge taevas, mis oma metsadega ühte sulava silmapiiriga võimendab vaatepildi silmipimestavat ilu.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
11. Richard Uutmaa “Vaikelu nartsissidega”, 1944
Alghind: 10 000 €
Õli vineeril. 42 x 42 cm.
Hõrgus värvigammas, valge ja halli kontrastile üles ehitatud “Vaikelu nartsissidega” valmis Richard Uutmaal (1905-1977) armastuse aastal – 1944. Kuigi poliitiliselt keeruline aeg, abiellus ta just siis Linda Ojaga, kellest sai kunstnikule truu kaaslane kogu eluks.
Kunstiteadlane Eha Komissarov on pidanud 1940. aastaid Uutmaa loomingu tugevaimaks kümnendiks. Jäävad just sellesse kümnendisse kunstniku Eesti-teemalised, ikooniliseks kujunenud “Rukkilõikajad”, “Võrguparandajad”, “Kalavastalised” ning “Palgiparvetajad”. Samal perioodil valmis ka “Vaikelu nartsissidega”, mille virtuoossus esindab eesti kunsti tolle perioodi absoluutset tippu.
See võluv vaikelu esindab endas tunduvalt rohkemat kui pelgalt lillede portree – teos jaatab ja kuulutab ilu, harmooniat nn eestiaegse olme kaudu. Nii omandab sümboolse, käsitööd väärtustava motiivi lillelise pitslaudlinaga kaetud mahagonist laud. Muuseas, maalil olev vaas ja pitsiline lina on Uutmaa kodumuuseumis säilinud siiani.
Oma vaikelusid maalis kunstnik alati natuuris, tuues lillede äravajudes kohe asemele uusi. Nii õhkavad ka käesoleval maalil säravad nartsissid endast just aiast kaasa tulnud värskust ja sooja kevade uimastavat lõhna.
Teos on reprodutseeritud Richard Uutmaa monograafias “Armastades Eestimaad”, lk 78 ja ära märgitud kataloogiosas, lk 307 (Mai Levin, Tallinn 2008).
Tekst: Katre Palm, Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
12. Richard Uutmaa “Vainupea rand”, 1973
Alghind: 2 200 €
Akvarell paberil. Km 44 x 64 cm.
“Laine lööb kividel ilmsiks mustri,
värvide erakordsuse, ilu,
mida nad isegi enne ei teadnud, ei tundnud –
mustri, mis kuivades kaob, kuid talletub mällu.
Nõnda on armastus.”
Doris Kareva “Laine lööb kividel ilmsiks mustri”
Vaimustavate värvikombinatsioonidega “Vainupea rand” esindab heasüdamliku, kuid napisõnalise Richard Uutmaa (1905-1977) öeldud lauset selle parimal kujul: “Need värvid, mida ma hetkel näen, ei kordu enam kunagi”. Sõnu kinnitavad nii kunstniku säravad mariinid kui iga rannaelanik, kel olnud au jälgida mere ilme pidevat muutumist ning selles sündivaid lõputuid värvikombinatsioone. Alates 1960. aastatest põhjarannikul Eismal suvitanud Uutmaa jaoks pakkusid inspiratsiooni nii kodu- kui naaberkülade merevaated, sh paar kilomeetrit lääne suunas asuv Vainupea, mis muuseas kuulutati 2023. aastal Lääne-Virumaa aasta külaks. Siinkohal eristub teos Uutmaa loomingus oma lähenemisviisi poolest – tema põhirõhk toetub kividel sündivale värvimängule, mis päikeseloojangu valguses saavad eriliselt sulava, pastelse beežikas-punaka ja kollaka alatooni. Säravat emotsiooni tasakaalustab jahe merevesi, mis varieerib oma sina heledast pea sünkjasmustani taamal paistval silmapiiril. Nii annab kiires, sulavas akvarelltehnikas valminud maal “Vainupea rand” hästi edasi rannas valitsenud õhustikku – pilvine taevas eemal mere kohal ning päikese pidumäng kivisel rannajoonel.Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
13. Konstantin Karlsonn “Päikeseloojang Kadriorus (Reval)”, 1900
Alghind: 5 000 €
Õli lõuendil. 40 x 68,5 cm.
Tallinnas sündinud Konstantin Karlsonnile (ka Konstant, Karlson, Carlson), kelle allesjäänud tööd kuuluvad peamiselt kunstimuuseumidesse, pakkusid kodulinna vaated piiritut inspiratsioon. Just siin andis ta maalimis- ja joonistusoskusi ja teadmisi andunult edasi ka oma õpilastele, muuhulgas Nikolai Triigile.
Aukartustäratavalt peenelt maalitud detailid tema loomingus tegid Karlsonnist nõutud kunstniku, kelle meeleolukad maalid kujunesid omamoodi ajaloolisteks jutustusteks. Kunstiteadlane Tiina Abel kirjutab: “Omaaegse “fotoreporterina” olevat ta 1889 Tallinnas jäädvustanud ka ameerika aeronaudi Charles Leroux’ uppumisega lõppenud langevarjuhüppe. Linnapiltide maalijana jätkas Karlsonn 19. sajandi keskpaiga romantilise vaatemaali traditsiooni”. Lisaks on Abel võrrelnud detaile kunstniku teostes vene kunstnike Ivan Aivazovski ja Aleksei Bogoljubovi loominguga, kes mõlemad samuti on Tallinna maalinud. (T. Abel “Kunst Eesti Pangas”, Tallinn 2012)
Võrdlus eeltoodud suurnimedega viitab eelkõige valguskäsitlusele, sest just siin oli Karlsonn meister edasi andma päeva ja öö tundlikke varjundeid. Seejuures olid kunstniku meelispaikadeks Tallinna vaadete kujutamisel Nõmme ja Kadriorg. Nii on käesolevale maalile sarnasest asukohast maalitud ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni kuuluv, 1899. aastal maalitud “Tallinna vaade” – kunstnik on vaid veidi linnale lähemale liikunud ning päikeseloojangu soe punane on käesoleval teosel võimsamalt esil. Sarnase rakursi alt maalitud teost mainib mälestustes ka hilisem Tartu Ülikooli meditsiiniprofessor Albert Valdes: “Joonistust õpetas meile Konstantin Karlson — Tallinna vaadete maalija. Vene keelt rääkis ta vähe, ikka saksa keelt. Kuid ta oli intelligentne mees. /…/ Üldiselt oli Karlson tuntud linnavaadete maalijana, näiteks “Tallinn Russalka poolt”” (Kujutava ja tarbekunsti almanahh Kunst 65/3, 1984, koostaja-toimetaja Sirje Helme).
Võluv Kadriorust maalitud vaade kuulus aastakümneid Austraalia erakogusse ning on nüüd leidnud tee tagasi kodumaale. Ajastutruu rännakuna viib see meid tagasi Tallinnasse aastal 1900, mil rannajoon jookseb veel oma looduslikku rada. Sooja inimlikku mõõdet lisavad kolm promeneerijat, kelle pilgud on suunatud merel ja taevas sündivale looduse imelisele vaatemängule.
Viimasel fotol poseerib kunstnik ise. “Maalikunstnik ja joonistusõpetaja Konstantin Karlson päikese käes”. Foto: Elisaveta Vassiljeva (Tallinna Linnamuuseum / Fotomuuseum; TLM F 6751:6).
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
14. Eduard Spoerer “Elu rannikul”, 1879
Alghind: 8 900 €
Õli lõuendil, kleebitud masoniidile. 58 x 90,5 cm.
Tallinnas sündinud, Peterburi Kunstide Akadeemias õppinud ning 1884. aastal 1. klassi kunstniku nimetuse saanud Eduard Spoerer (1841-1898) tegutses Düsseldorfis, esindades Dückeri-laadset, vabaõhumaalist mõjutatud realismi. Ta maalis nii Saksa, Hollandi, Inglise kui Prantsusmaa rannikuvaateid nii olustikuliste motiividega kui ka ilma. Prantsuse lipp ühel käesoleval maalil kujutatud paadil kinnitab, et tegu on ilmselt Bretagne’iga. Bretagne oli juba enne Paul Gauguini kunstnike poolt armastatud koloriitne paik, kus töötasid kunstnikud Euroopa maadest kui ka Ameerikast. Võimalik, et Bretagne’i kivised rannad meenutasid Spoererile Eestit, mille kargeid vaateid ta taga igatses.
Tekst: Mai Levin
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
15. Günther Reindorff “Rannamaastik kõvera männiga”, 1926
Alghind: 9 500 €
Pastell paberil. Km 38 x 48 cm.
Legendaarne Günther Reindorff (1889-1974), eesti kunstiklassika ühe ikoonilisema maastikupanoraami “Sibeliuse „Finlandia“” autor juhatas aastaid Riigi Kunsttööstuskoolis graafikaosakonda. Meistri maaliloomingut on aga säilinud vähe ning käesolev, juugendlike joontega “Rannamaastik kõvera männiga” on seetõttu haruldane ja väärtuslik leid tema loomingus.
Soome lahe saarte loodus köitis Reindorffi juba Stieglitzi kunstikoolis, mil ta laevaga Peterburist koju sõites nägi Suursaare kaljusid. 1926. aastal sõitis ta selle lähistel asuvale Tütarsaarele, kus joonistas ja maalis sealseid hingematvaid loodusvaateid. Eesti Kunstimuuseumi ekspositsiooni kuulub samast aastast suur pastell “Laeva ehitamine” (“Tütarsaar”, 1926) ning väga suure tõenäosusega on ka käesolev pastell valminud just eelmainitud loomereisil.
Rahvusromantismi ja ekspressionismi sünteesiv, värvi- ja valgusmängudele keskenduv teos on pastellitehnika valdamise eeskujulik näide. Roosakad graniitkaljud kontrasteeruvad kaunilt meresinise ja männirohelisega ja moodustavad seeläbi harmoonilise koloriidi. Nii laotub vaataja ette suviselt kerge ja hedonistliku meeleoluga rannamaastik, mis on tõeline lembelaul Eestimaa looduse hingematvale ilule.
Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
16. Anatoli Kaigorodov “Rannik kuuvalgel”, 1920ndad
Alghind: 4 600 €
Tempera papil. Km 32 x 48 cm.
1918. aastal Eestisse tulnud Anatoli Kaigorodov (Kaigorodoff, 1978-1945) võttis kiiresti omaks siinse kultuuri ja inimesed ning avas Tallinna kesklinnas oma kunstistuudio. Koos särava isiksusega tuli kaasa ka lopsakas vabaõhumaal, kus sageli märkame juugendlikke elemente.
Kaigorodovi suurimaks trumbiks oli meisterlik valguse ja varjudega mängimine, seda nii särava päeva- kui summutatud valgusega öömaastikes (vt ka “Maastik aprilliööl”, 1934, EKM). Sügava, looritatud öövalguse tabamine on maalikunstis tehniliseks kõrgpilotaažiks. Kergus, millega Kaigorodov kuuvalguses suikuvat rannavaadet on kujutanud, räägib kunstniku vaieldamatust virtuoossusest. Maalikunstnik Andro Kööp kommenteerib: “Teose lummus seisneb kuuvalguse sillerdavas peegelduses öiselt hingaval veel. Ilma hämaraseguste sumedate, õigete toonideta ei saaks kuuvalgus pinnal kuidagi särada, mistõttu seisneb Kaigorodovi meisterlikkus eelkõige õigesti valitud taustas. Maalitehnika väliselt on aga kõige hinnalisem tõsiasi, et kunstnik on suutnud kujutada meie enda Eestimaa randa just sellise tundega, mis viib vaataja tagasi romantiliste või mõtlikegi hetkede juurde, mil meri ja kuuvalgus oli saatjaks meie elu olulistele ja meeldejäävatele hetkedele.”
Tekst: Andro Kööp, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
17. Kristjan Teder “Suvine puhkehetk avatud aknaga”, 1948
Alghind: 4 300 €
Õli lõuendil. 115,5 x 89 cm.
Konrad Mäe ja Ado Vabbe käe all kunstihariduse saanud pallaslase Kristjan Tedre arvukad reisid Euroopa kunstimekadesse jätsid oma jälje kunstniku loomingusse ja võime tema töödes märgata eeskujusid kuulsatelt prantsuse impressionistidelt. Ka käesolev, 1949. aastal maalitud pastelses koloriidis figuraalkompositsioon on impressionismisegune teos, milles põhitähelepanu tõmbab diskreetne valguse ja varju kujutamine, helge ja muretu meeleolu loomine. See ajatu teos võiks vabalt kuuluda ka 1930. aastate eesti kunsti, ainsad viited hilisemale ajale lebavad laual. Maal seinal ja aktiskulptuur kirjutuslaual koos Tedre firmamärgiks saanud lillebuketiga rõhutavad omakorda ruumis valitsevat kultuurset keskkonda ja rahu.
Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
18. Boris Ottenberg “Põhjarannik”, 1934
Alghind: 2 800 €
Õli kartongil. 40 x 57 cm.
Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest kunstielust. Tal oli palju eestlastest tuttavaid ja ostjaid, kellele imponeerisid tema tundliku loodusevaatleja natuur ja juugendstiili mõjutustega teosed.
Ottenberg armastas maalida natuurist ja nii jõudis ta mööda Eestimaad maalilisi paiku otsides Toilasse, kus peatus tuntud luuletaja Igor Severjanini juures – oli ju Ida-Virumaa põhjarannik traditsiooniliselt armastatud suvituskoht. On väga suur tõenäosus, et käesolev peenetundeline maastikuvaade on maalitud selle reisi ajal – täpsemalt Kunda linnas asuvalt Kronkskaldalt vaatega Toolse Ordulinnuse varemetele.
Hunnitu paekaldalt maalitud vaade demonstreerib eelkõige Ottenbergi tohutut koloristiannet. Kaugemalt ühtlaselt pastelsetes beežikas-sinakates toonides valminud maalil leiame lähemale astudes tõelise värvidemere – koobaltsinise, ploomililla ja oliivikarva rohelise, mis annab tunnistust teadlikust värviteooria rakendamisest. Ometigi mõjub see keregelt udulooritatud tulemus vaba ja spontaansena – just sellisena, mis kutsub ennastki looduse värvide maagiat otsima.
Tekst: Mai Levin, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
19. Gea Sibola Hansen “Emake Maa kuldvasikaga”, 2024
Alghind: 3 900 €
Pronks, must graniit ja kaetud rohelise paatinaga. 29 x 13 x 10 cm.
Pikalt Rootsis elanud, ent tänapäeval Eestis resideeruva skulptori Gea Sibola Hanseni teosed on võitnud arvukalt konkursse. Tema tööde visuaalne külg on alati kooskõlas sisulise tähendusega ja pigem alustabki kunstnik alati viimasest, otsides sealt juba edasi sõnumile sobilikku materjali ja vormi.
“Emake maa kuldvasikaga” kannab endas jõukuse, viljakuse ja loodushoiu sümboolset väärtust. Täpselt filmiauhindade kuldmehikese suurusesse vormitud pronksskulptuur vihjab oma maheda rohelise värvusega sõnumile, et kui hoiame keskkonda, hoiab emake maa ka meid. Põhjamaist loodust sümboliseeriva naise juustepalmikusse on põimitud rukkipea motiiv ning sülest leiame küpsed eestimaised viljad. Külje peal rõõmsalt kepslev vasikas on aga jäetud säravalt kuldseks – sümboliseerimaks õitsvat viljakust ja edu.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
20. Edgar Viies “Naeris”, 1992
Alghind: 3 100 €
Pronks. 39 x 17 x 17 cm.
Skulptor Edgar Viiese (1931-2006) uuenduslikud otsingud ja modernsed materjalivalikud kujunesid 1960. aastate alguses märgiks modernse ajastu algusest eesti skulptuuris. Mitmed tema selle perioodi teosed kuuluvad eesti kunstiklassika kullafondi. Ka tänasel päeval on enamik tema loomingust kogunenud Eesti muuseumite varasalve, mistõttu on iga uue teose väljailmumine rõõmsaks avastuseks kunstipublikule.
1992. aastal valminud pronksskulptuur “Naeris” on Viiese loomingus üsna haruldane, sest selles töös peab meister dialoogi popkunsti esteetika ja vormiloomega. Kauni plastilise vormiga modelleeritud naeri mahulist efektsust rõhutab väljendusrikas siluett, samuti teadlik mäng kujutatud objekti ebamaise suurusega. Muide, paar aastat varem oli oma looduslikult perfektse ümara vormiga kõnetanud Viiest veel üks juurvili ning sellest valmis pronkskulptuur “Sibul” (erakogu, Soome).
Tekst: Katre Palm, Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
21. Jüri Marran “Tartu”, 2004
Alghind: 3 000 €
Õli lõuendil. 50 x 61 cm.
Tartu järelpallaslikku maalitraditsiooni stiliseerides ja deformeerides jäädvustab Jüri Marran Toomemäe poolt Inglisillalt paistva armastatud Lossi tänava vaate. Leiame teoselt selgelt äratuntavaid hooneid – munakivitee lõpus nn maja draakonitega, vasakult muusikakooli ning paremalt, südasuvise Tartu ühe südame – Pirogovi platsi, mida maalil varjab puudesalu. Ometigi viskab Marran need kõik maailmakuulsa Chaim Soutine´i hoogsat stiili meenutavas rütmis oma nurga alla, loob ootamatuid värvikooslusi ja lükkab elavalt maju kord üksteisele lähemale, kord kaugemale.
Lämmatava leitsakuga ülikoolilinna tänavate tühjus annab samuti edasi suveks armsalt vaikseks jääva Tartu kesklinna olemust, mis sel teises elurütmis käib. Ent tudengite lahkumisest hoolimata linn ei maga – kohal on kunstniku kodulinna patroon, Tartu vaim, mille Marran nii oskuslikult ja elavalt lõuendile toob.
Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
22. Epp Maria Kokamägi “Põud”, 1991
Alghind: 8 000 €
Õli lõuendil. 130 x 130 cm.
Eesti 1980.-1990. aastate ühe esikunstniku parimasse loomeaega kuuluv sümbolistlik teos räägib meile võimsate kujundite keeles mitu lugu. Esmalt teostab Kokamägi oivalise aktimaali sensuaalsest, eneseteadlikust naisest, kes omal moel kannab endas kunstniku alter ego. Teisalt on tegu sümboolse, kõiki kaitsva maaemaga, kes seisab keset punaselt maalitud, põlenud, kuivanud maad ning on justkui palves pööranud pilgu taevasse, tuues oma väega peagi välja oodatud vihmasaju. Omamoodi tähenduslik on valge kuusirbi perfektselt ümarat joont kordav must sirp naise käes – juba neoliitikumist pärit iidne lõikeriist, teatud kultuurides ka mehelikkuse sümbol.
Enamus Kokamäe selle perioodi suurtest maalidest kuulub kunstimuuseumite kollektsiooni, sealhulgas käesoleva maaliga sama kompositsiooni esindav “Kuldkoda. Palve põllu eest”, 1987 (TKM). Kunstiteadlane Boris Bernstein on neist suuremõõtmelistest teostest kirjutanud oma 19 esseest koosnevates memuaarides: “…mitmeosalises sarjas on nii ajastule vastu kajavat paatost kui ka müütiliste aegade tervikliku maailmataju tabamist. Esiplaanil on tugev, arhetüüpne naistegelane oma müütilises aegruumis, ühtaegu ema, kodu ja maa kaitsjanna, arbuja ja loitsija. Kõik nende maalide naised on kujutatud aktidena, nende kehad on modelleeritud väga heledate värviliste varjudega, mis veidike meenutab Olev Subbi käsitluslaadi. Taustad on seevastu jäetud ebamääraseks, kuid mõjuvad eelkõige intensiivsete värvidega: purpurpunane, roheline, must, leekivkollane. Mõned hoolikalt välja maalitud detailid – reha, vikat, sirp, aerud, paat, mõõk – viitavad muistsetele aegadele ja oludele. Pildikangelannades võib täheldada tugevat erootilist veetlust ja eneseteadlikkust, kuid nende alastus on uhke ja ülendav” (B. Bernstein “Vana kaev”, Atlex, 2009).
“Põud” on Epp Maria Kokamäe 1987. aastal valminud eepiliste mõõtmetega (264 x 370 cm) maali täiendatud versioon, millel maapind on eelmisega võrreldes elavam ning intensiivsema värvikäsitlusega.
Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
23. Enn Põldroos “Susanna supleb“, 2014
Alghind: 6 800 €
Õli lõuendil. 102 x 67 cm.
Eesti kunsti elav klassik Enn Põldroos (s 1933), kelle loomingu põhjalik ülevaaatenäitus avatakse käesoleval aastal Kumus, on piiblit analüüsinud kui kirjandusteost. Just see oli teos, mis sageli esimesena kirjaoskajate eestlasteni jõudis ja nii said suitsutaredes loetud jutud müütilistest naistest osaks meie kultuuriloost. Seetõttu vaatleb Põldroos ka oma maaliloomingus piiblit üldise vaimsuse mõjutajana, analüüsib sealseid jutustusi tänapäeva kontekstis.
Käesolevas, “Piibli daamide” sarja kuuluvas töös interpreteerib kunstnik nii Rubensi kui Rembrandti poolt maailma kunstiklassikasse maalitud teost “Susanna supleb”, kujutades teda kauni ja sulnina, justkui jumalannat. Tema modellide ebamaise ilu saladust on kunstnik ise kirjeldanud nii: “Täiuslikus modellis oleks nagu aegade saladus. Üks joon, üks vorm voogab teiseks, kuid kumeruse üleminek järgmiseks ei toimu lõdvas ükskõiksuses – nende vahel on pingestunud ala, oaas, kuhu vanasti tulid kõrbeelanikud matma oma kulda.” (“Enn Põldroos – Maalid 1967-2007”, 2008. Lk 22).
Meistrile omaselt on Põldroos pildivälja ülesehituse rakendanud loo jutustamisse – puhas ja süütu Susanna on kujutatud õrna mustvalge joonega, samas salaja aeda hiilinud pealtvaatajad jäetakse värava taha ning kujutatud tunduvalt sügavamates, laiade pintslilöökidega lõuendile kantud toonides.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
24. Lepo Mikko “Perekond”, 1940ndad
Alghind: 13 000 €
Õli lõuendil. 60 x 73 cm.
Lepo Mikko, kelle jaoks perekond oli püha, kujutab sageli ema ja lapse motiivi eri variantides – olid ju perfektsed modellid abikaasa ja laste näol tema kõrval alati olemas. Kui sageli kujutas kunstnik ema ja last kahekesi, siis teosel “Perekond” on ta lisanud neile kahel jalal kindlalt seisva isafiguuri. Mikko paigutab nad suviselt soojale heinamaale ning lisab elegantselt lohakate helesiniste triipudena taha veepiiri – lihtne võte, mis annab teosele hetkega vabastava meretuule hõngu ning täpsustab lokatsiooni.
Esiplaanil istuva naise malbe pilk ja kergelt kallutatud pea annavad talle madonnalikult püha ilme. Sama sümboolselt mõjub ka mees, kelle tõsine pilk ja rakkus käed räägivad eestlase töökusest, armastusest kodu, pere ja riigi vastu. Ning esmapilgul võib lausa märkamata jääda heinakuhja varjus istuv neljas tegelane. On see pereliige, sulane, sõber? Mikko on meister lugude jutustamisel ning ka käesolev teos on selle oivaliseks näiteks.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
25. Ülo Sooster “Kukk”, 1958
Alghind: 5 000 €
Segatehnika paberil. Km 20 x 28,5 cm.
Tänavu möödub 100 aastat meie avangardkunsti legendi Ülo Soosteri (1924-1970) sünnist, mistõttu on üle Eesti avatud mitmeid põnevaid näitusi. Kõik need avavad kunstniku loojanatuuri eri tahkudest ning kinnitavad selle tähenduse eesti kultuuriloo jaoks senisest veelgi tugevamalt kultuurimällu.
1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses võime Soosteri loomingus näha Picasso-mõjulisi teoseid, milles kunstnik on tegelenud modernistliku analüütilise vormi- ja värvikäsitlusega. Valides motiivid meie igapäevaelust – kala, härg, muna – vaatleb ta nende paigutumist pildipinnal. Kukk on siinkohal eristuv motiiv tema objektide valikus, ent esindab Soosteri poja sõnul hästi tema isa toonaseid taotlusi.
See justkui puslet meenutav kompositsioon rõhub läbi teravamate ja laiemate pintslivajutuste kombineerimise liikumisefektile ning demonstreerib sürrealismi esinime virtuoosset tehnikat ja koloristiannet. See guašši ja tušši kombineeriv teos on loodud juba Moskvas, kuhu Sooster Tartust pidi 1957 kolima, ning kuulub tema esimese nn suure loominguperioodi (1958-1962) teoste hulka.
Siinjuures sisaldab teos ka killukest vihjet tema eraelule. Nimelt lubas Sooster oma Moskva mõttekaaslastel keerulist Ülo nime asendada Iljaga, mistõttu on ka käesolev teos ühena väga üksikutest signeeritud kirillitsas. Muuseas kutsus Sooster selle nime ja abikaasa Lidia nime kokkupanemisel viimast hellitavalt Lidiljaks (“Minu Sooster”, Tallinn, 2000, lk 134).
Tekst: Katre Palm, Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
26. Ülo Sooster “Mehe pea”, 1961
Alghind: 2 000 €
Tušš paberil. Km 21 x 15 cm.
Abstraktse ja sürrealistliku kunsti klassik Ülo Sooster (1924-1970) oli korraga nii mässaja kui oma süsteemi ülesehitaja, korra looja. See paradoksaalne ilming sündis läbi geniaalse vertikaal- ja horisontaaljoonte omavahelise dünaamilise põimumise, kus esialgu näilise kaosena tunduvast rägastikust tekkis selge kord ning mõistmine.
Käesolev portree mehest on näide Ülo Soosteri nn esimesest suurest loomeperioodist (1958-1962), mil kunstnik hasartselt katsetas ja töötas läbi modernismi pärandit ja aktuaalseid suundumusi. Abstraktne tušijoonistus seob kokku kubistliku deformatsiooni, futuristliku igatsuse igavese dünamismi järele ja abstraktsionismi, vormudes monumendikavandit meenutavaks vibreerivate joontega mehe portreeks. Figuuri kolmemõõtmelisuse illusiooni toovad esile valguse-varjuga modelleerimine ja tausta paralleelviirutus.
Tekst: Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
27. Kalev Mark Kostabi “Conversation pieces”, 1997
Alghind: 6 500 €
Õli lõuendil. 101 x 75 cm.
USAs eesti perre sündinud ning praegu oma elu Rooma ja New Yorgi vahel jagav Kalev Mark Kostabist (s 1960) kujunes 1980. aastail üks kohaliku kunsti juhtfiguure kuulsas East Village´is. Peagi märkasid tema publikut kõnetavat kunsti ka erinevad plaadifirmad ja nii on ta lisaks teistele kuulsatele artistidele kujundanud Guns N´Roses´e plaadiümbrise, kes tema teose pealkirja “Use your illusion” ka kogu plaadi pealkirjaks panid.
Kohtume Kostabi teostel justkui Dali, De Chirico või Magritte´iga, kuid siiski vaid talle omases vormis. Kunstniku tegelased räägivad universaalses keeles, neid ei piira rass ega kultuuriline taust. Vihjeid oma sõnumile annab kunstnik sageli hoopis läbi pealkirjade, mis on tema loomeprotsessi oluline osa.
Mosaiigina kokku pandud mõtlikest portreedest koosnev “Conversation pieces” (eesti k “Jututeemad”) on 1997. aastal Itaalias välja antud Kostabi teoseid koondava kataloogi kaanepildiks. Kunstnik on nutikalt lisanud teosele kahemõttelise alapealkirja “Sweet sixteen” mis käesoleval maalil viitab portreede arvule. Varju ja valgusega mängides loob ta põneva, sõna otseses mõttes arutlema ärgitava teose, mis kuulub Kostabi loomingu kuldaega.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
28. Märt Bormeister “Tolli tänav Tallinnas”, 1960ndad
Alghind: 3 800 €
Õli papil. 50 x 62 cm.
Üht maalijatele ja fotograafidele kõige populaarsemat Tallinna vanalinna tänavavaadet maalinud Märt Bormeister (1916-1991) esitab meile peaaegu realistliku pildi majadefrondist, mis paitavad silma oma romantilise olekuga. Pole ka ime, kulges ju ta endagi tee sageli just seda tänavat mööda. Bormeistri lopsaka pintsli all muutub Tolli tänava aegu näinud majade motiiv justkui ellu, mulje, mida võimendab pruunikas-punaseid toone tasakaalustav helesinine taevalaotus.
Tekst Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
29. Arville Puström-Uus “Sirelid”
Alghind: 1 800 €
Õli lõuendil. 61 x 76 cm.
Arville Puström-Uus (1921-2014) sai esmase kunstihariduse Elmar Kitse ja Juhan Nõmmiku käe all Tartus, kuid sõja tõttu jäi kool pooleli ja nii lõpetas ta oma kunstihariduse 1946-49 juba Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Peale kooli asus kunstnik elama USA-s, New Jersey osariigis, kus maalis peamiselt maastikke ja lilli. Seejuures on kriitikutelt enim positiivset tähelepanu pälvinud just sirelikimbud.
Heleda, värvika ja looduslähedase laadi juurde jäänud Puström-Uus on käesoleva lopsaka buketigi maalinud talle väga iseloomulikus stiilis. Maalikunstnik Andro Kööp muljetab: “Kergel sammul astus ta aiast läbi, murdes kimbu jaoks sirelioksi. Helelillasid, tumedamaid punakaslillasid ja et kenam oleks, ka mõne valge sekka. Sellest lõhnavast buketist sai kokku imeilus suur kimp! Ta pani kimbu vaba käega lihtsalt vaasi, ilma sättimata ja äkki oligi kõik õige – ilus! Autor on oskusliku kergusega kasutanud üldistust, mida kõrvalvaataja silm ei peagi märkama, aga mis paneb selle maali elama – ainult osad sireliõied on välja maalitud ja sedagi sobivalt mitte liigse täpsusega. Vihjamisi ja üldiselt öeldud asjad on sageli täpsemad kui ükski viimse detailini kirjeldatud üksikasjade kuhi seda oleks.”
Tekst: Mai Levin, Andro Kööp
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
30. Rein Kelpman “Maastik Keila-Joa lähistel”, 1985
Alghind: 4 000 €
Õli lõuendil. 80 x 91 cm.
1980. aastatel peamiselt naivistlikus stiilis teoseid loonud Rein Kelpmani hilisemast loomingust leiame leiame ka realistlikke töid. Käesolev sügisene Keila-Joa metsavaade näitab maalijat parimast küljest talle tuntuse toonud tumedaid toone meisterlikult kasutava koloristina. Töös on hästi tabatud sombuse ilma karakter – just selline uduvines ja kergelt ootusärev. Mis peidab end salapärase kaaremotiivi taga? Ja mida tähistab puude tagant läbi piiluv kuma? Küsimused, millega Kelpman kutsub meid nautima Eestimaale nii tüüpilise ilma võlusid.
Teos on reprodutseeritud Rein Kelpmani 2003. aastal ilmunud monograafias “Kelpman”, lk 40.
Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
31. Vello Trell “Lugu valgest majast”, 1983
Alghind: 2 900 €
Õli lõuendil. 100 x 79 cm.
1980. aastatel noortekunsti naivistliku suuna tiivas debüteerinud Vello Trelli ampluaaks said motiivid majadest ja figuraalkompositsioonid. 1983. aastal valminud maal oleks justnagu 15. sajandi itaalia renessansimaali omapärane tõlgendus ilmaliku kunsti võtmes, ühendades kaks tema lemmikteemat üheks teoseks.
“Lugu valgest majast” räägib unistustest ja nende täitumisest. Lakooniline vormikõne võimendab teose sugestiivset mõju, jättes helge sinise taevalaotuse vabaks mõttelennule. Valge unistus kauni maja kujul keset rohelist aasa kõnetab igaüht, kes oma kodu rajamise alguses või selle juba loonud.
Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
32. Edgar Valter “Õhtune meri“, 1954
Alghind: 1 200 €
Õli papil. 17,4 x 25 cm.
Käesoleva teose puhul on tegu tõelise maiuspalaga nii kunsti- kui kirjandussõpradele. Nimelt on see Edgar Valteri (1929-2006) meremaal kuulunud nii Friedeberg Tuglasele kui Aadu Hindile.
Valter kuulus juba noore mehena Tuglase lähisõprade hulka ning muuhulgas illustreeris tema tõlgitud teoseid (nt Anton Tšehhovi “Kaštanka ja teisi jutte”). Käeoleva mariini soetas Tuglas enda seinale, kuid tähistamaks Aadu Hindi sünnipäeva 10. jaanuaril 1956, otsustasid nad koos abikaasa Eloga kinkida selle talle – oli ju kirjanikul selleks ajaks ilmunud legendaarne “Tuuline rand”.
“Õhtune meri” kannab endas loojuv päikese õrna kuma, ent Valterile omaselt ei maali ta pelgalt veepinda ega sellel helklevat valgust. Muinasjutuvestja mõte liigub alati kaugemale, loob omaette karakteri nii lainedele kui pilvedele, millest viimased justkui käsikäes taevalaotusel tuules edasi liiguvad.
Tekst: Mai Levin, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
33. Eduard Wiiralt “Põrgu”, 1930-1932
Alghind: 17 000 €
Ofort, vasegravüür paberil. Plm 39,1 x 46,7 cm.
Eesti kunstiajaloo 12 mõjukaima teose hulka valitud Eduard Wiiralti (1898-1954) “Põrgule” (https://www.europeana.eu/et/galleries/8964-masterpieces-of-estonian-art) ei ole graafika alal vastast. Selle ikoonilise 1932. aastal valminud vasegravüüri ettevalmistamist alustas Wiiralt juba 1930. aastal. Töö sünnile aitas omajagu kaasa parajasti levima hakanud sürrealism, osalt ka kunstniku elustiilist piitsutatud fantaasia, ent samas on see fantastiline teos hävitamiskirele ja muudele pahedele andunud inimese ja ühiskonna allegooria.
“Põrgu” sotsiaalset tähendust aitab mõista paarikteos „Kabaree“ (algse nimetusega „Elu tants“), mis kujutab endast pilti ohjeldamatust orgiast, kvintessentsi inimese lõbujanust, mis matab mistahes vaimsed pürgimused. Selle järelnähtudest kõneleva “Põrgu” puhul on Wiiralt tunnistanud, et töös on palju tema enda alateadvusest tulenevaid sümboleid ja kujundeid, mis kasvanud välja Montparnasse´il pidutsemise tagajärjel tekkinud hallutsinatsioonidest. Kahuritaolisest ninast tulistav masin-inimene, tuldpurskav pea ja kassinimesed – miski selles väänlevas, pulbitsevas maailmas ei viita reaalsele elule. Nii on Wiiralti tippteoseks peetavas töös oma eredaima esituse leidnud kunstniku sügavalt isikupärane ja väljendusrikas stiil.
Wiiralti “Põrgut” on reprodutseeritud lugematul arvul raamatutes ja kunstiõpikutes.
Tekst: Mai Levin, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
34. Kaljo Põllu “Saatus”, 1987
Alghind: 5 800 €
Metsotinto paberil. Plm 48 x 61,2 cm.
Vaimsed otsingud, esivanemate tarkused, mis raiutud kivisse, musta mulda ning pärimuslugudesse – Kaljo Põllu (1934-2010) loomingu alustalad kannavad igavikulisi, aegadeüleseid väärtusi. Maakera ööpäevast kummardusringi päikese ees kunstikeelde kandes muutub Põllu oluliseks väljendusvahendiks vari, mis eriliselt mõjuvõimsa ja kandva koha saab tema öömaastikes.
Lakoonilise vormikõne, kuid sisult sügava sõnumiga teos “Saatus” sarjast “Taevas ja maa” räägib oma tee leidmisest läbi ette seatud labürindi. Kuuvalguses välja ilmuva salapärase tegelase vari tõe leidmise teel katab mitmete valikuvõimalusega teekonda vaid osaliselt. Millist rolli mängib meie elus saatus ja millist inimene ise? Kui suur osa meie valikutest on esivanemate geenide ja nende tehtud otsuste poolt ette määratud? Kõik need küsimused on Põllu mähkinud ühte, võimsasse Eestimaad kujutavasse maastikku, kaaslaseks kuu, muinasjutuliselt keerdu tõmbunud pilved ning udukumaga ümbritsetud kuusepuud.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
35. Kaljo Põllu “Algmuna”, 1999
Alghind: 2 500 €
Õli lõuendil. 100 x 71 cm.
Kaljo Põllu (1934-2010), eesti uusmütoloogilise kunsti alusepanijaid käsitles talle tähtsat teemat mitte ainult graafikas, vaid hilisemas loomingus ka maalimeediumis. Kunstnik töötas arhailiste sümbolite ja väemärkidega, millest muna on kahtlemata üks mõjusamaid.
Eesti ühest suurimast metsotintosarjast “Kaliväli” alguse saanud maailmamuna ideed on Põllu täiustanud käesolevas õlimaalis, nimetades selle “Algmunaks”. Teosel illustreerib kunstnik maailma sündi soome-ugri müütide alusel, milles muna elemendil kui viljakal naisalgel on tähtis koht. Nii üle muna jooksev abstraheeritud vöökirjas siksak, munast allpool stiliseeritud mehefiguur kui kui tiibadega taevase hobu kujund on selle pildilise jutustuse kõnekad sümbolid.
Tekst: Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
36. Endel Kõks “La vie”, 1954
Alghind: 10 000 €
Guašš, tempera, akrüül kartongil. 48 x 62 cm.
“Ma sellele tantsule kutsun kõik, kel inimhing kanda on antud!
Ma sellele tantsule kutsun kõik, kel vaimule keha on ankruks.
Nüüd unustage ümbritseva ilma nukker melu
ja kuulatage-kuulge sosinaid – on see vast elu!”
Katkend Doris Kareva, Jürgen Rooste luuletusest “Ma sellele tantsule kutsun kõik”
1950. aastal Rootsi elama asunud pallaslasest Endel Kõksist kujunes üks uuendusmeelsemaid väliseesti kunstnikke. Kõksi toonane looming on täis katsetamist erinevate tehnikate ja stiilidega. Muuhulgas ilmub tema töödesse analüütilisest kubismist välja kasvanud rõhutatud must kontuurjoon ja geometriseeritud figuurid, mille heaks näiteks on käesolev teos. Emotsionaalseid rütme täis “La vie” (“Elu” eesti k) on võluv stiliseeritud figuraalkompositsioon meelelahutuse ja hedonismi teemal: Kõks kujutab koos tegelasi tsirkusest ja tantsusaalist. Käsipõsakil nõutult istuma asetatud arlekiin oma rombimustrilises kostüümis sümboliseerib Watteau´aegadest saadik melanhooliat ehk siinses kontekstis moralisti. Elujaatav Kõks jätab tema tegelaskuju aga teadlikult tahaplaanile ning pöörab tähelepanu muredelt helgetele hetkedele meie elus. Nii toob ta vaataja ette värvirõõmu ja energia – tantsu läbi elu selle parimas võtmes! Maal on reprodutseeritud Tiiu Talvistu 2013. aastal koostatud Endel Kõksi monograafias “Vapruse, vabaduse ja rõõmuga” (nr 325, eksklikult 1971. aasta nimestikus).Tekst: Katre Palm, Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
37. Endel Kõks “Kunstisaalis”, 1967
Alghind: 8 500 €
Segatehnika paberil. 78 x 57 cm.
Andeka ja mitmekülgse, paguluses kiiresti moodsate kunstivooludega kaasa läinud Endel Kõksi (1912-1983) käesolev maal on väga eriline – see on “pilt pildis” maal ja samas kunstniku autoportree koos abikaasaga talle nii loomuomases keskkonnas – kunstigaleriis. Ilmselt 1960. aastatel maalitud teoses on mitu tõlgenduskihti: esmalt näeme vaadet abstraktse kunsti väljapanekule, siis ühte vaatajat ja seejärel köidab tähelepanu vestlejatepaar esiplaanil. Tuues sisse isikliku elemendi, asetab Kõks ennast nii kunstiseletaja, -tõlgendaja kui -nautija positsiooni, sest nagu arhiivid tõestavad, vaimustas kaasaegne kunst teda väga. Kõks on andnud ka pildi esteetikale modernistliku lahenduse, rõhutades sellega teose sisulist ja vormilist ühtsust.
Tekst: Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
38. Nikolai Kummits “Tänav õhtul”, 1940
Alghind: 20 000 €
Õli kartongil. 46 x 58 cm.
1929. aastal „Pallase“ lõpetanud Nikolai Kummits (1897-1944) oli üks Tartu agulimiljööst sügavamalt inspireeritud kunstnikke. Ise Ülejõel üles kasvanuna, oskas ta tundlikult tabada sealse kultuuri olemust ja püüda kinni selle tabamata ilu. Esimese maailmasõja järgses räsitud Euroopas levinud ekspressionistlik-uusasjalikus kunstis muutusid agulid ja nende elanikud üldse üheks iseloomulikumaks teemaks, mida hoidsid aktuaalsena 1924-25. aasta ja 1929-33. aasta kriisid.
Tartu agulite maalilisuse avastas eesti kunsti jaoks Eduard Wiiralt, kuid just Kummits oli see, kes selle maalikunstis tõeliselt pildile tõi. Tema joonistused, maalid ja monotüüpiad paelusid motiivide läbitunnetatud sugestiivse melanhooliaga. Omaette kõnekas fakt on see, et kunstnik ei kujutanud pea kunagi oma tegelasi erksas päevavalguses, justkui kinnistades hämara õhtu- ja öövalguse seeläbi agulikultuuri olemuslikuks tunnusmärgiks.
1940. aasta kevadnäitusel eksponeeritud tänavavaade üksildase figuuriga laternavalgel esindab oivalise näitena nii kunstniku loomingulist käekirja kui teda ennast – soe ja sügavalt inimlik. Sarnast lähenemist võime märgata Hollandi suurmeistri Rembrandti teostelt, kelle andunud austaja Kummits oli. Eriliselt võlusid teda viimase heleda-tumeda rakendamise viisid, läbi mille tuli esile pimeduse salapärane võlu. Seetõttu leiame Kummitsa maalidelt detaile, kus hämaras atmosfääris helgib mõni ese või inimese kuju, andes ümbritsevale keskkonnale justkui läbipaistvuse.
1966. aastal kirjutas Linda Õlekõrs kunstniku monograafias: “Diskreetse õrnuse ja intiimsusega kujundab tema pintsel valguse ja varju vahekordi. Iseloomulik redutseeritud vormikõne ja asjaolu, et tema interjööridel on alati konkreetne valgusallikas, enamasti lamp või küünal, annab heledale-tumedale reaalsuse.” (Tallinn, lk 42). Ka käesoleva teose eriline sume valgus valgub linnatänavaile laternatelt, mille heledad valgusvihud segunevad munakividel öise kuuvalgusega.
Mööda kõnniteed koju kõndiv üksik naisterahvas ja selja taha jääv kaugenev tänavaperspektiiv peegeldavad Kummitsa toonast lähenemist dünaamilisema käsitluslaadi poole. Ometigi on naine vaid osa suuremast jutustusest – kunstnik ei anna talle nime ega rõhuta rõivastega tema täpset päritolu või ametit. Teadlikult rõhutab ta stseeni universaalsust, teatavas mõttes monumentaalsustki. See maal ei ole üksik fragment suurest pildist, vaid representeerib kõrgemaid väärtusi – ennekõike inimlikkust.
Teos oli eksponeeritud Kujutava Kunsti Keskvalitsuse 1940. aasta kevadnäitusel ja on fikseeritud Linda Alekõrre 1966. aastal ilmunud Kummitsa-monograafia kataloogiosas (nr. 120, lk.73).
Tekst: Katre Palm, Mai Levin
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
39. Jüri Ristna “Hingelind”, 2006
Alghind: 6 300 €
Õli, segatehnika vineeril. 50 x 50 cm.
Viimase paarikümne aasta jooksul on Eesti kunstielus omamoodi nähtuseks kujunenud Jüri Ristna (1950-2012) looming, kelle teoste paremikku otsitakse tikutulega. 1980. aastal asus ta sporditöö kõrvalt kaugõppekursustele kunsti õppima ning leidis peagi tee Võrumaale Kütiorgu Eetla ja Valdur Ohaka suvekodusse. Ristna tegutseski peamiselt Lõuna-Eestis ja pidas seal kunstikooli, ent ametlikult Kunstnike Liitu ei astunud.
Segades omavahel sümbolismi, new age´i, pöörab kunstnik tähelepanu peamiselt igatsuse ja unistuse teemadele. Ristna enda sõnul oli tema eesmärgiks luua ajatut püsiväärtust ja just taolist igatsuslikku, aegadeülest sõnumit kannab ka “Hingelind”. Paigutades selle abstraktsele, justkui tööstusmaastikku meenutavale taustale, loob ta otsese vihje vajadusele enda südame hääle kuulamisele kiirustavas ühiskonnas, hinge hoidmisele.
Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
40. Karl Aleksander von Winkler “Leetse rand”, 1893
Alghind: 8 900 €
Õli masoniidil. 28,5 x 45,5 cm.
Karl Alexander von Winkler (1860-1911) oli silmapaistev baltisaksa maalija, kel Peterburi ja Müncheni kunstiühingute liikmena avanesid võimalused end mitmel pool Euroopas täiendada. Käesolev teos on üks tema varasemaid, pärast kunstiõpinguid Saksamaal ja Šveitsis valminud realistlikus laadis õlimaale.
Kunstnik oli kogu elu kiindunud Põhja-Eesti maastikku. Tal oli tuttavaid sealsete mõisnike seas, kelle juures ta oma loomerännakutel sageli peatus. Üks selliseid mõisu oli Lahepere lahe ääres asuva Leetse, mille romantiline rannajoon inspireeris Winklerit maalima ka hiljem (“Leetse rand”, 1908. EKM).
Tundliku maastikumaalijana oskab Winkler viia vaataja otse stseeni keskele – kõrvus kajab taevas sähvivate kajakate laul ja meretuulega tantsu lööv laine, mis kõrge kaarega vahupilves rannikuga kohtub. Puudelt laenatud rohelus seguneb veepinnal sügavpruuni mereadru ning õhtutaeva puudrise roosa alatooniga, tuues meie ette kunstniku nägemuse Leetse rannas valitsenud õhustikust aastal 1893.
Tekst: Mai Levin, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
41. Oskar Hoffmann “Kõrtsijutud”, 1883
Alghind: 6 900 €
Õli lõuendil. 31 x 24 cm.
Oskar Georg Adolf Hoffmann (1851-1912) oli meie baltisaksa kunstnikest üks suurimaid Eesti ja eestlaste austajaid. Tartus sündinud ja „Eesti Rembrandtiks“ nimetatud mees õppis selgeks meie keele ning kujutas loomingus ilmekaid Maarjamaa talupojatüüpe nii tööl, laadal, kõrtsis kui ajalehte lugemas. Tiina Abel kirjutab: „Kahes valdkonnas on Hoffmann võrdselt tugev: kaasakõlava maastikulise elemendiga žanristseenides ja sotsiaalpsühholoogilise üldistusega talupojaportreedes. Talurahva elu nüansside sihikindel tundmaõppimine sagedaste reiside ajal Eestisse tagas talle motiivide tüüpilisusest hoolimata kaanonitevälise, talupojakultuuri omapärast ammutatud originaalsuse.“ (T. Abel „Düsseldorfi koolkond eesti kunstis“, lk 13, ENSV Riiklik Kunstimuuseum, 1980).
1875. aastal esines Hoffmann Liivimaa talupoega kujutava maaliga Tartus kunstinäitusel ning siit edasi katsetas ta lisaks maalile samateemaliste ofortidega. “Kõrtsijutud“ on heaks näiteks tema toonasest stiilist, kus kõrtsi kogunenud kolmene grupp eestlasi sundimatus õhkkonnas päevateemasid arutab. Võib eeldada, et tööl olevad mehed ei olnud juhuslikult kohal olnud talupojad, vaid Hoffmann lasi neil poseerida ja juttu vesta pikemalt, sest samu mehi on ta teise rakursi all maalinud ka oma teoses “Vestlus”. Hoffmann oli meister ühe värvi eri toonide kombineerimisel, saavutades üleminekute ning tumeda-heleda kontrastidega mängides vapustavaid tulemusi – nii ka siin, kus muidu tahusena näiva mehe vammusest ulatub välja lumivalge särgikrae.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
42. Peeter Mudist “Suvitajad”, 1978
Alghind: 32 000 €
Õli kartongil. 50 x 70 cm.
Suvi, lõõgastus, päike ja põski paitav tuul – legendaarne Peeter Mudist (1942-2013) tuleb sel teosel meie ette siira ja hedonistliku jäädvustusega Eestimaa suvest, pannes töösse ka tükikese iseenda sooja ja siirast olemust. Eredasse päikesevalgusse paigutuval stseenil on raamatut lugev istuja ja justkui õhku hüppav noormees. Motiivi universaalsust tähistavad mõlema figuuri konkretiseerimata näod, mis võimaldab vaatajal samastuda ükskõik kummaga neist. Ühtlasi on teatav anonüümsus üks Mudisti loomingu tuntavaid kvaliteedimärke – kunstniku jaoks on tunduvalt olulisem inimese vaimsus kui füüsiline keha, see, kes sa oled kui keegi ei vaata või sa ei pea midagi teesklema. Nii kannab teos “Suvitajad “ oma lämbelt laisa õhustiku sensitiivse kujutamise ja igavese õnneliku suve illusiooni reflekteerimise läbi laiemat, mõtete minna laskmise, tõelise puhkuse, tõelise “mina” valla laskmise ideed.
Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
43. Eerik Haamer “Põhjapõdrad”, 1955
Alghind: 14 000 €
Õli lõuendil. 100 x 125 cm.
Eerik Haamer (1908-1994), kes ennast pallasliku maalikunsti juhtiva meistrina juba 1930. aastate teisel poolel kehtestas, säilitas tähtsa koha eesti kunstnike seas ka paguluses, Rootsis, kuhu 1944. aastal suundus. Seal suhestus ta kiiresti ka kohaliku looduse ja kultuuri visualiseerimisega, töötades ümber talle omast värvikirevat koloriiti, kuid jäädes endiselt realistliku motiivikäsitluse juurde.
1950. aastate keskpaigast alates võttis Haamer ette rohkem kui 1000 km pikkuseid automatku Kesk- ja Põhja-Rootsisse, et kogeda võimast vaatemängu kaljuste mägedega karmil maastikul. Intervjuus on ta öelnud: “Sõitsin enamasti öösiti neid lõpmatuid teid läbi metsade ja kõnnumaade, vihmas ja lumelobjakas. Nendel pikkadel matkadel on inimesel aega mõtelda palju üle. Minul on magamiskott kaasas, kui uni peale tuleb, tõmban tee äärde ja poen kotti. /…/ Septembrikuus on mägestikus maa punane nagu veri. /…/ … umbes 5000-6000 põtra, kes kõik ringi jooksevad vastupäeva.” (T. Jaanson “Intervjuu Eerik Haameriga”, lk 24).
Nende omamoodi palverännakute tulemusena valmisid Haameril võimast looduskogemust emotsionaalselt edasi andvad teosed, sh käesolev “Põhjapõdrad”, kus karja liikumisele allutatud kompositsioonis valitseb liikuvus, värvirõõm ja muljelisus. Mägist maastikku ilmestavad erksinised taevasiilud maali ülemises osas ning pehmed vahupilved, mis justkui sulaks kokku võimsate loomade hingeauruga. On väga võimalik, et käesolev teos on üks kõige esimesi põhjapõtrade sarja maale Haameri loomingus.
Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
44. Jüri Arrak “Uss”, 1989/2016
Alghind: 2 000 €
Koloreeritud siiditrükk paberil .Plm 27,4 x 40 cm.
Jüri Arrak (1936-2022) ning müütide-mõistulugude kujutamine, parodeerimine, tõlgendamine ja lahtiharutamine käivad käsikäes. Kuigi „Uss“ Arraku nii-öelda ametlikku Vana Testamendi lugude sarja ei kuulu, võib vihjeid sel käsitsi koloreeritud siiditrükil selgelt siiski näha.
Arrak on Eedeni aia lugu käsitlenud ka aasta hiljem valminud teoses „Eeva ja Aadam”, kus kunstnik on sõnumi üheselt läbi tegelaskujude edasi andnud. „Ussis“ jätab ta aga rohkem ruumi isiklikuks tõlgendamiseks. Kas kahenäoline sakipea sümboliseerib siinkohal just Aadamat ja Eevat või on tegu sama pronksmaoga, keda Mooses 2018. aastal Eesti presidendi kantselei poolt paavstile kingitud graafikas käes hoiab? Mütoloogilisi mõistlulugusid jutustada armastanud Arraku puhul on väga suur tõenäosus, et ta võib kujutada siinkohal ka meest, kes teadis ussisõnu ning mõistis seeläbi looduse saladusi. Igal juhul leiavad 2016. aastal loodud ainulaadsest eritõmmisest nii visuaalset ja mõttetööd ergutavat naudingut otsivad Arraku fännid kui üldisemalt mütoloogilise kunsti austajad.
Tekst: Kaspar Allik
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
45. Jüri Arrak “Europe”, 1974
Alghind: 1 800 €
Linoollõige paberil. Plm 21 x 26 cm.
Kui peaks iseloomustama Jüri Arraku (1936-2022) kunsti vaid valitud märksõnadega, siis üks läbivamaid oleks “mütoloogia”. Võimsad tegelased, kellest räägitud lood on säilinud sajandeid või isegi aastatuhandeid, olid Arraku jõulise loojanatuuri jaoks ideaalseks lähtealuseks.
Nii ka käesolevas linoollõikes, mis kujutab Vana-Kreeka mütoloogiast pärinevat printsessi Europet härja seljas. Legendi järgi olevat Europe olnud nii ilus, et Zeus armus temasse esimesest silmapilgust ning esimese kingina oma väljavalitule kinkis ta naisele just härja, mille seljas Europe teosel ratsutab. Võimas loom, kes legendi järgi oli lumivalge, kuid Arraku nägemuses hoopis süsimust, pidi printsessi üle mere pulmapeoks Kreetale toimetama. Seda teekonda mööda merd kihutavast ratsust annab Arrak edasi talle iseloomulikus vormikeeles, lisades dramaatilise punase ja kollasega teosele ähvardavat intriigi.
Tekst: Kaspar Allik
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
46. Joann Saarniit “Valged purjed”, 1966
Alghind: 3 000 €
Õli masoniidil. 50 x 91 cm.
Vertikaalsele kompositsioonisisesele rütmile ülesehitatud sadamavaade on Joann Saarniidu (1909-1984) niinimetatud plastilise maalilaadi hea näide. Saarniidu värvikasutus on alati transparentne ning ka siinses teoses annab värvide üksteise alt läbikumamine visuaalse efekti, mida eesti maalijate seas Saarniit Eerik Haameri kõrval hiilgavalt valdab. Tema tehniline perfektsus on ennekõike esteetilisele tulemusele suunatud, realistlik motiiv on selleks ainult ettekääne.
Tekst: Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
47. Joann Saarniit “Maastik rukkihakkidega”, 1970
Alghind: 3 000 €
Õli masoniidil. 46 x 101,5 cm.
Teise maailmasõja ajal vangilaagrist põgenenud ning Kanadasse uue elupaiga leidnud Joann Saarniit (1909-1984) jäi alati tagasi igatsema Eestimaad, kuhu tal elu jooksul enam kunagi ei õnnestunud naasta. Seetõttu koondavad tema paguluses valminud teosed tundelise romantiku ekspressiivset pintslikäsitlust, mis varjamata ülistavad oma sünnipaika. Omal moel süstisid isamaalisust Saarniitu ka tema õpetajad August Jansen ja Roman Nyman, kelle mõlema looming keskendus samuti eelkõige just Eesti maastikele.
Visuaalselt pilku teose keskel asuvale talule koondavate diagonaaljoontega esitleb Saarniit end andeka kompositsionitajuga kunstnikuna. Eestlaste toidulaua alustalale au andes asetab ta esiplaanile rukkihakid, mis rütmilises reas justkui maja poole rühiksid. Kahele põhitoonile, soojalt kuldsele beežikaspruunile ning sügavale metsarohelisele üles ehitatud maapinda elavdab värskelt heledates toonides taevalaotus – üks Saarniidu signatuurmärke. Omamoodi väljendab mäetipus paistev päikseline vaade lõputut lootust ja positiivsust helgele tulevikule, mida Saarniit kunagi ei kaotanud.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
48. Evald Okas “Kaunitar õunaga”, 2002
Alghind: 2 000 €
Tušš paberil. Ava 46 x 61 cm.
“Purustav, põrmustav, pimestav, pärlendav
tund, mil sus ärkab süda, see ilus kiskja –
taba ta vabadus, siis valguskiirusse viska.”
Katkend Doris Kareva luuletusest “Unedemurdja”, 1991
Evald Okase (1915-2011) aktijoonistusi iseloomustavad kirglik emotsioon, sähvivad jooned ja õhulisus. Valget pinda maksimaalselt enda eesmärkide nimel ära kasutav Okas on ka käesolevas teoses peente tušijoontega tabanud modelli olemust – kirglik ja sensuaalselt meelitav. Õun kui pattulangemise sümbol mängib siin vaid intrigeerivat kõrvaltäitja rolli – tõeline kuninganna on kaunitar ise.Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
49. Andrei Jegorov “Hoogne sõit”, 1910-1920ndad
Alghind: 3 800 €
Õli, guašš, tempera papil. Km 25 x 33 cm.
Päikesekullas sillerdava lumise maastiku kujutamisel pole Andrei Jegorovile (1878-1954) eesti kunstis vastast. Külateed hoburakenditega saanil või reel armastas kunstnik kujutada eelkõige 1920-ndatel ja 1930-ndatel aastatel. Põhjaliku loojanatuurina ei suhtunud Jegorov ühtegi oma maali kergekäeliselt ning püüdis alati kompositsiooni varieerida ning leida uusi põnevaid detaile, mida lisada.
“Hoogne sõit” on selle püüdluse suurepäraseks näiteks. Nii figuuriderohket talvemaastikku kohtab Jegorovi puhul pigem harva – lisaks esiplaanil hoogsalt tuhisevatele hobustele näeme tagaplaanil teistki hoburakendit. Ka külatänavail jalutajatele on kunstnik tavapärasest detailsemalt lähenenud – kas juba jõudsite uudistada vett kandva naise kleidi mustrit? Talle vastu tuleva kirikupapigi tunneb juba kaugelt ära ning koos kahe suurrättides eemale kõndiva naisega moodustab nelik täiesti eraldiseisva kompositsiooni. Üldplaani tasakaalustab teose vasemas servas silmapiirini jooksev majaderivi, millede ette on kogunenud külajutte vestma grupp inimesi.
Eraldi väärib tähelepanu toonmaali kategooriasse kuuluv taevas, mille õrnad pastelsed üleminekud Jegorov erakordse tundlikkusega aluspinnale maalib.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
50. Andrei Jegorov “Puudevedu”, 1920ndad
Alghind: 1 200 €
Tempera, guašš lõuendil, kleebitud papile. 32 x 37 cm.
Arukülast pärit Andrei Jegorov (1878-1954) naases 1920. aastatel peale Peterburis Kunstide Akadeemias õppimist kodusesse Eestisse ja asus siin oma andekust tõestama luues nii lummavaid linnavaateid kui maastikke.
Tema lumine vaade puid vedavate hoburakenditega viib vaataja ajas sajandi võrra tagasi. Metsatöölt koju sõitvad mehed kannavad rikkalikku saaki – puid, mis suure tõenäosusega läksid kas ehitus- või küttepuudeks. Jegorov annab talle omase meisterlikkusega edasi peagi õhtusse jõudva päeva kergelt hämarduma hakkavat sumedust ning väsinud meeste rammestuse. Nii annab meie loodusmaalide meister ilmekalt edasi sõnumi korda läinud päevast.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
51. Aleksander Pilar “Kahekesi”, 1964
Alghind: 1 400 €
Akvarell paberil. Km 27 x 38 cm.
Eesti akvarellmaali Grand Old Man, legendaarne Aleksander Pilar (1912-1998) jäädvustas nii pealinna kui ka Eestimaa kaugemaid looduskauneid paiku, kujundas Vanemuisele teatridekoratsioone ja kostüüme ning osales aktiivselt Kunstnike Liidu töös. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Pilari julge ja hoogne pintslikäsitlus, värvi läbipaistvus ning dekoratiivne üldistus iseloomustavad ka käesolevat, romantilise alatooniga akvarelli “Kahekesi”. Käänulise rannajoonega männimetsa vahele on küll tihedalt väikseid majakesi pikitud, ent ometi jagub esiplaanil õhtuvalgust nautivale paarile piisavalt privaatsust, et olla olemas vaid teineteisele. Ees laotuvat veepinda vaid õhkõrnalt värvise pintsliga paitanud Pilar loob õhulise kompositsiooni, kus midagi pole ülearu. Lisaks loob ta kunstiliselt intrigeeriva lahendusena liivale kogunenud vee peegeldusest justkui eraldiseisva mustri, mis esiplaanil tähelepanu tõmbab ning alles siis koondab vaataja pilgu töö emotsionaalsele sisule.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
52. August Albo “Puhkehetk jõe ääres”, 1950ndad
Alghind: 12 500 €
Õli lõuendil. 61 x 123 cm.
Möödunud aastal eesti kunstielus oma esmanäitusega areenile tõusnud August Albo (1893-1963) koloriit, fotograafiliselt täpne stiil ja populaarsed žanrid viisid Suurupist pärit mehe teosed 1950. aastatel komeedina USA kunstitaevasse. Tema traditsionalistlikud loodus- ja külavaated võlusid publikut oma inimlikult sooja lähenemise ja visuaalselt kaunite stseenidega.
“Puhkehetk jõe ääres” on kunstniku realistliku käsitluslaadi iseloomulik näide. Maalitud küll New Yorgis, pärineks motiiv justnagu 18. sajandi inglise vararomantikutelt, ent ometi saame stilistiliselt paigutada teose 20. sajandi II poole. Kuigi suvise vaate keskne stseen on jõkke hobuseid jootma sõitnud vanker, paelub oma üksikasjalikkuses tähelepanu ka paremale jääv talumaja ning silmipimestavalt idülliline maastik. Iluelamuste maalija oma parimal kujul.
Teos oli eksponeeritud Albo isikunäitusel “August Albo – iluelamuste maalija New Yorgist” Allee galeriis septembris 2023.
Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
53. August Albo “Igavene suvi”, 1950ndad
Alghind: 5 800 €
Õli lõuendil. 61 x 102 cm.
“Igavene suvi” kuulub nende August Albo (1893-1963) maalide hulka, mille eesmärk on pakkuda idealiseeritud maastikuelamust. Klassikalise, juba 17. sajandist alguse saanud maastikumaali kompositsiooni reegleid järgiva teose keskmes on hommikuse, veel läbi kerge uduvine paistva päikesevalguse meisterlik kujutamine. Inimliku mõõtme lisab esiplaanil jäädvustatud paadisild koos paadiga, mis juba eos kutsub vaatajat veele.
Tekst: Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
54. Karin Luts “Natüürmort viinamarjade ja pirnidega”, 1940ndad
Alghind: 1 900 €
Õli masoniidil. 22 x 28 cm.
Pallaslane Karin Luts (1904-1993) oli erakordse maalija-andega kunstnik. Iga tema töö, olgu motiiv nii argine kui tahes, vormus tema pintsli all meistriteoseks. Seda näitab ka käesolev vaikelu pirnide ja viinamarjadega vaagnal. Kuldselt sädelevale pirnile ja heledatele viinamarjadele kontrasteerub sinistes toonides tumeda viinamarja kobar, veidi nähtavale jäetud jalaga tellispunane vaagen lisab ruumilist sügavust, sulades kokku ookerbeeži tagapõhjaga. Elegantne Lutsu stiil, mis ühendab maalilisi pindu graafilise kontuurjoone või kujutatud fruktide koore tekstuuri edasiandmisega, on eesti kunstis siiani ainulaadne.
Tekst: Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
55. Viktor Turp “Jaht”, 1937
Alghind: 3 000 €
Tempera vineeril. 88 x 102 cm.
1929. aastal Pallase lõpetanud Viktor Turp (1905-1989), kelle tööd juba kaks aastat peale seda kaasati prestiižsele Kunsti Sihtkapitali näitustele. 1930. aastad olid muistsete eestlaste elu kajastavate kirjandus- ja kunstiteoste poolest rikas aeg ja Turbi võimas, arhailise joonega käekiri sobis sinna valatult. Seetõttu esindas ta 1937. aastal juba Eestit nii Kaunase kui Riia näitustel.
Just samast aastast pärineb ka Turbi rahvusromantilises stiilis “Jaht”, mis kirjeldab lumist jahistseeni. Lisaks esitlusele muistsete eestlaste ühest peamisest elatusviisist demonstreerib Turp siin ka oma narratiivi edasi andmise oskusi, kus lisaks jahimehele astuvad mängu ka tema truu koer ning talveunest äratatud karu. Turbile omaselt ei takerdu ta detaili, vaid annab nii tegelased kui neid ümbritseva looduse edasi lihtsa, ent elegantse stiliseeringuga.
Tekst: Katre Palm, Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
56. Viktor Turp “Metsavennad”, 1942
Alghind: 3 000 €
Tempera vineeril. 88 x 102 cm.
Peale seda, kui Nõukogude Liit 1940. aastal Eesti, Läti ja Leedu okupeeris, põgenesid paljud represseerimisohtu kartvad inimesed metsa, seejuures eriti massiliseks muutus see peale 1941. aasta juuniküüditamist. Kaitsva metsa rüpes toimunud vastupanuliikumine ei jõudnud just palju kunsti, mistõttu on käesolev leid Viktor Turbi (1905-1989) loomingust oluliseks lisanduseks selle ajalootahu esile tõstmiseks.
Kaht püssidega meest kujutav maal võib samaaegselt vabalt olla ka jahistseen, kuna just nii hankisid toitu enamus metsavendi. Kunstiteadlane Mai Levin kirjutab: “Maalilisus ja graafilisus on Turbil isikupärases ja efektses kombinatsioonis. Nii lumme mattunud puud kui ka mehed on antud kerge karakteerse joonega, vaba ja värske on ka pintslikäsitlus.” Lisaks võlub Turp efektse valguskäsitlusega, kus kunstnik on osanud välja tuua päikeses särava lume peened nüansid.
Tekst: Mai Levin, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
57. Malle Leis “Natüürmort eksootiliste puuviljadega“, 2002
Alghind: 1 600 €
Akvarell paberil. 28 x 35 cm.
Malle Leisi (1940-2017) kujutatud loodusfragmentide stiilset naturalismi on võrreldud nii vanahiina kui ka 17. sajandi hollandi maalijatega. Teda võib pidada ka elurikkuse ideoloogia esindajaks ajal, mil loodus jäi ühiskonna elus tahaplaanile.
2002. aastal valminud “Natüürmort eksootiliste puuviljadega” mõjub kui kevade esimene päikesekiir, mis ootamatult kardina vahelt sisse hiilib. Tahes-tahtmata naeratame ja tunneme rõõmu, et midagi uut ja ilusat on taas algamas. Leisi pintsel on käinud mööda paberit kergelt ja loovalt, justkui hoo pealt rütmiliselt kulgevat kompositsiooni leiutades. Viinamarjade sügavlilla toon on oivaliseks taustaks kahele teisele pilgupüüdjale – särtsakale oranžile ja kuldsele kollasele – Leis oma parimas võtmes.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
58. Alice Kask “Nimeta”, 2008
Alghind: 22 000 €
Õli lõuendil. 145 x 163,5 cm.
Alice Kask on tänapäeva eesti maalikunsti üks omapärasemaid ja rahvusvaheliselt edukamaid loojaid, kelle teosed üliharva kodumaal oksjonile jõuavad. Kunstiteadlane Harry Liivrand kirjutab: “Maneerilt realistlik, isegi naturalistlik, kujutab Kask inimesi fragmentaalselt ja anatoomiliselt täpselt, mängides osavalt metafüüsilise ruumi, meie kujutlusvõime ja psühholoogilise pingega. Samas demonstreerib Kask ennast suurepärase peenmaalijana, kelle jaoks väheste pastelsete värvidega koloriit väljendab kindlat meeleolu.”
Uusfiguratiivsusega seostatud Kase looming liigub sfäärides, mis ei oma seost harjumuspärase reaalsusega, selles eksisteeriv ruumi ja tasapinna vastandus loob täiesti uue keskkonna. Varjude ja varjatud vihjete maailmast leitav ruum muutub tähenduslikuks läbi figuuri enda, mis käesolevas teoses on dekonstrueeritud iseennast õlgadel kandva kuju näol. Maalikunstnik Andro Kööp kirjutab: “Kask on selles teoses kompositsioonile juurde lisanud otseses mõttes uue dimensiooni – ruumi enese. Kui muidu räägib tema maalidel kontseptuaalset lugu tsentraalselt asetsev figuur või sümboolne vorm ning selle ümber laiuv avarus, siis praegusel maalil on lavale astunud uus, meile lähedane tegelane – tuba. Ruum on aga maalile oma koha sisse võtnud peaaegu et salaja, proovides mõistvalt jääda peategelase suhtes tagaplaanile nii otseses kui ülekantud tähenduses. Ometigi on vaatamata tagasihoidlikuse taotlusele ruum oma õdususega mitmetähenduslikule peategelasele siiski võrdne partner. Nende kahe kooskõla annab maalile meeldiva ja positiivse kindlameelsuse tunde ja võiks öelda, et ka optimistliku tuleviku tunnetuse. Oletatav sotsiaalsus käsikäes kompositsiooni hea esteetilise liikuvusega loovad põneva ja energiseeriva tunde, mida tahaks kogeda veel ja veel.”
Tekst: Harry Liivrand, Andro Kööp, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
59. Eevart Arrak “Tüdruk”, 1975
Alghind: 2 000 €
Õli papil. 65 x 81 cm.
Maastiku- ja figuurimaalija Eevart Arrak (1936-2014) õppis Tartus erinevates kunstistuudiotes, sh oma venna Erich Arraku kunstikoolis, sünteesides loomingus oskuslikult erinevaid stiile. “Tüdruk” on kunstnikule omasest maneerist suurepärane näide: kaugusse vaatav unistusliku ilme ja moodsalt riietatud naisterahvas peetarenlikult viltuste majade taustal jätkab 1920.-30. aastate pallaslikku äärelinnaromantikat. Maali beežikas-ploomilillas värvigammas avaldub kunstniku pühendunud huvi värviprobleemide lahendamise vastu.
Tekst: Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
60. Boris Ninemäe “Ristikheinapõllul”, 1960ndad
Alghind: 1 400 €
Õli lõuendil. 38 x 46 cm.
Hiiumaal sündinud, kuid noore mehena Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe (1925-1991) sai kunstihariduse nii uuel kodumaal kui Norras. 2020. aastatel on ta Eesti oksjonimaastikul teinud võimsa tagasituleku kodumaale.
Suviselt ristikheinalõhnalise teose on kunstnik maalinud talle omases üldistavas maneeris, kujutades autori üht lemmiktemaatikat – töötegemist. Enamasti viib Ninemäe stseeni koduse Eesti konteksti ja ka sel teosel näeme Lõuna-Eesti kuppelmaastikku. Maali keskseks figuuriks on niitja, kelle näojooned on Ninemäe ka rohkem karakteriseerinud, ent jutustus jätkub tagaplaanil kosutavat vett joova sõbra ja noore tütarlapse näol. Ja kas märkate igatsust vabast Eestimaast, sini-must-valgest kombinatsioonist, mida kunstnik on väljendanud kõigi kolme tegelase riietuses?
Tekst: Katre Palm, Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
61. Ellen-Aliide Ventsel “Tare eest algab rada”, 1930ndad
Alghind: 1 200 €
Õli papil. 36 x 48 cm.
Tare eest algab rada –
karjamaa-, marjamaarada,
soonekohtadel märg…
… Maasikakohale põikad.
Heinaputkest pilli lõikad,
istmeks põndakust järg.
Katkend Muia Veetamme luuletusest „Tare eest algab rada”, 1966
Luuletaja, näitleja ja kunstniku, mitmekülgse Ellen-Alliide Ventseli (ka Elts Ristmägi, luuletajanimega Muia Veetamm, 1907-1995) maaliloomingut kohtab harva, kuna enamus tema aega võttis luule- ja tõlkekirjandus. Üksikud säilinud tööd tõendavad aga tema talenti ka kunstnikuna – oli tal ju selleks ka tugev loominguline tugi maalikunstnikust abikaasa Aleksander Ristmägi näol. Õlimaal “Tare eest algab rada” jutustab idülllilise loo suvedest 1930ndate vabas Eestis, täpsemalt vaikselt ligi hiilivast augustikuust oma mahlakalt küpse olekuga. Kiht-kihi haaval paksu pintsliga üksteise peale värvikihte ladudes loob Ventsel elava ja mõjusa struktuuri. Siinjuures näitab ta oma koloristivõimeid – soojalt pastelsele beežile lisab ta sekka värsket elektrisinist ja loob sellega toimivalt värske terviku. Omamoodi kõnekas on üksik männipuu maja ees, mis ei mõju mingil viisil üksikuna – tema juured on sügavale maapinda juurdnud, just nagu sealsete elanike armastus oma kodu vastu.Tekst: Katre Palm, Mari-Liis Illi-Illik
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
62. Richard Uutmaa “Kuuvalge öö rannal”, 1959
Alghind: 6 000 €
Õli papil. 35 x 50 cm.
“Ah kui võiks väärida vaid su valgust,
suur südamesuvi; taevaste leek
liikumas aeglaselt alla, looja,
kuni on möödas. Kuni on öö. Kuni
tummaks on löödud sõnumitooja,
sirgeks vibutund saatuselook.”
Katkend Doris Kareva luuletusest “Graal”
Richard Uutmaa (1905-1977) jaoks oli meri kui hapnik ilma milleta vaim ei virgunud. Mere ääres suvitades veetis ta iga võimaliku hetke, isetehtud stafelei ja maalikohver kaenlas, vee ääres, et tabada alati muutuva rannamaastiku tundlikke valgusvärelusi. “Kord on see huvitav õhtune valgus, kord sügistormine ilm, kord selge ja klaasiselt läbipaistev varahommikune mereatmosfäär, mida kunstnik maalikunsti vahenditega on elamuslikult suutnud vaatajani tuua.” kirjutas Fritz Matt oma 1966. aastal valminud kunstniku monograafias. Uutmaa 1950. aastate lõpu loomingut kirjeldab impressionismimõjuline realism, mille heaks näiteks on “Kuuvalge öö rannal”. Kunstniku signatuurvõtet pilvede kujutamisel, sähvivat erisuunalist pintslilööki, on Uutmaa jätkanud ka öise taeva kujutamisel, tulemuseks elav ja struktuurne pind. Täiskuust veele pillutatud valgus hingab lainetega ühte, rahulikku siksakilist rütmi, kord helkivalt pinnale tõustes ja kord sootuks kadudes, kuni lõpuks suudleb viimaste kiirtega liivast randa. Ühtlasi on merevee kohtumine rannajoonega ainuke selge piirjoon teoses, sest nii taevas, maa kui kuuvalgus sulanduvad harmooniliselt üheks looduse imeks.Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
63. Juhan Püttsepp “Kalapüügil”, 1945
Alghind: 10 000 €
Õli vineeril. 36,5 x 46 cm.
Eesti Vabadussõja veterani ja aktiivse kunstivaldkonna eestkõnelejana valiti Juhan Püttsepp (1898-1975) 1943. aastast juhatama kunstikooli Pallas, hilisema nimega Tartu Riikliku Kunstiinstituuti. Käesolev teos on valminud just sel ajal, mil lisaks kooli juhtimisele oli Püttsepp seal ka õppejõuks.
„Kalapüügil“ esindab 1930-ndate aastate „Pallase“ koolkonnale tüüpilist mahlakat laadi. Kaasakiskuva süžee keskmes on kaluriperekond, kelle jaoks meri tähendas sõna otseses mõttes elu. Igal liikmel on oma oluline roll, mis edasi antud põlvest põlve, ning mitte ainult isalt pojale – ka kaluri tütred mängivad siin olulist osa. Püttsepale omase laia pintsliga maalib ta taevalaotusse hoogsad püstloodsed tõmbed, luues sellega dramaatilise vihmaeelse meeleolu. Mererohelisse värvigammasse lõikub valge aurik taamal ning kirgasvalged lained, mis veest tõmmatava kalade sähvivatest sabadest lausa lumivalge veevahu tekitavad. Püttsepp on suurmeister elavaloomuliste, põnevate lugude loomisel, mille sisu tekitab äratundmisrõõmu ka tänasel päeval.
Tekst: Mai Levin, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
64. Hugo Lepik “Kevad väikesadamas”, 1950ndad
Alghind: 2 000 €
Õli lõuendil. 65 x 100 cm.
Varakevadiselt romantilist väikesadamat jäädvustav maal iseloomustab hästi alates 1944. aasta sügisest Rootsis elanud Hugo Lepiku (1905-2001) käekirja. Rootsi-punasega võõbatud paadikuurid ja rannaäärne jää koos valgete elumajade ja heleda taevaga kontrasteeruvad sinirohelise veega meeldivaks tervikuks, aktsendiks kaldaäärel istuvat kaks väikest kollast figuuri. Arvatavasti teevad kail jalgu kõlgutavad noored plaane suviseks kalastushooajaks, kuid võib-olla filosofeerivad hoopis igavikulisematel teemadel – õhkub ju teosest vägagi Skandinaavia hygge-kultuurile omast rahu. Kehakeel võib rääkida ka (kodu)igatsusest, mis pagulasmaalija identiteeti arvestades on igati loomulik tundeline element kompositsiooni meeleolu kujundamisel.
Tekst: Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
65. Ivo Lill “Põhjamaa”, 2007
Alghind: 12 500 €
Klaas. 50 x 10 x 8 cm.
Eesti klaasikunsti suurimaid nimesid, paeluvate optiliste struktuuridega klaasvormide looja Ivo Lill (1953-2019) võlub erinevate tehnikate virtuoosse valdamisega esile selle hapra materjali imelisi omadusi, mis ärgitavad meie fantaasiat ja tugevdavad ilumeelt. See on ka abstraktne ilu, esteetiline nauding, mida Lille klaasobjekte vaadeldes võib kogeda.
Poolemeetrine klaasist skulptuur “Põhjamaa” võlub talvisest jäämängust inspireeritud kontuuriga, mis tekib mahedalt mattide klaasilaamade ja lihvitud puhta klaasi koosluses. See karge ja pühalik jäädvustus on austusavaldus põhjamaise looduse karmide tuulte käes kristalliseerunud ilule – puhas iluelamuse pakkumise meistriklass.
Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
66. Concordia Klar “Pantheon”, 1970
Alghind: 1 400 €
Ofort paberil. Plm 65 x 39 cm.
Eesti graafikakunsti sürrealismi klassiku Concordia Klari (1938-2004) tõeliselt mitmetahulisest ofordist „Pantheon“ leiame sadu erinevaid tegelasi ja sümboleid, skulptuure ja kunstiteoseid, inimesi ja loomi. Esmalt tõmbab vaataja tähelepanu teose keskmes seisev väravat avav kulturist ja ruumi ees parajasti esinevad baleriinid. Siit jookseb silm kiirelt edasi elupuud valvavate tiigriteni ning wiiraltlike nägudeni, mille leiame alumiste korruste vahedest. Wiiralti kuulsaima teosega “Põrgu” saab võrdlusi tuua veelgi, tänu kohati grotesksetele ilmetele ning kogu teose Dantelikule ülesehitusele.
Kuigi paralleeljooned on selged, on „Põrgu“ ja „Pantheoni“ perspektiiv siiski erinev. Kui Wiiralt oma Pariisi perioodi töödes kujutas isiklikult läbitud kogemusi, siis Klari nägemuses on tegu pigem vuajeristliku vaatega, mis on igati sobilik, nähes et Pantheon oli keiser Hadrianuse meelispaigaks, kus tribunale pidada.
Klari teoses hukkamõistu siiski pole ning meeldiv kaugus käsitletavatest subjektidest laseb teose erinevaid tasandeid rahulikult distantsilt jälgida ilma et sellesse intensiivsesse maailma ise sukelduma peaks.
Teos kuulub Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni.
Tekst: Kaspar Allik
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
67. Concordia Klar “Muinaslinna väravas”, 1970
Alghind: 1 400 €
Ofort paberil. Plm 45 x 56 cm.
Eesti ühe omanäolisema graafiku, Concoria Klari (1938-2004) 1970-ndate aastate loomingu läbivaimaks teemaks oli muusika. Ka toona pälvitud Kristjan Raua preemia sai kunstnik kolme graafika eest, mis kujutasid müstilisi naisi muusikainstrumente mängimas.
Kunstiteadlase Mai Levini sõnul on Klari ofort “Muinaslinna väravas” (1970) Wiiralti “Põrgu” kõrval üheks sürrealismi tippteoseks eesti graafikas ning just sellest sai alguse ülalmainitud teemadering kunstniku loomingus. See filigraanse täpsusega töö toob hästi esile graafiku erakordse ande põimida omavahel lendlev stiil, sürrealistlikud subjektid ja kihiline taust, mida peab mõnda aega uurima enne kui tähenduse osas ühelegi järeldusele jõuda.
Kui tegelased tunduvad olevat inspireeritud vähemalt osaliselt Kreeka mütoloogiast – ehk kujutavad olendid, kits ning flöödid satüüri sündi? – on linnavärava enda sees lausa küberpungilik kihilisus ning põhjalikult läbimõeldud mehaanika, kinnistades Concordia Klari staatuse kui ettenägeliku geeniuse, kes oma ajast aastakümneid ees oli.
Teos kuulub Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni.
Tekst: Kaspar Allik
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
68. Einar Vene “Hobustega rannal”, 2007
Alghind: 2 900 €
Õli masoniidil. 85 x 115 cm.
1984. aastal ERKI lõpetanud ja viimase 40 aasta jooksul peaaegu sajal näitusel osalenud elava sürrealismiklassiku Einar Vene (s. 1952) loominguga seostuvad koheselt teatud märksõnad — mütoloogia, religioossus ja unenäod. Tehnilises mõttes värviküllus, kuid samal ajal vankumatult jõuline maailmavaade ja peen huumor võtavad kokku Piritalt pärit kunstniku loomingu olemuse. Omamoodi ainulaadne müstitsism, mis teeb tänapäevases uskmatuses mehest moraalse mässaja.
Autsaiderkunstiga on Einar Venet seostatud varemgi, väljendamaks seda, kui raske on kunstniku loomingut ühtegi kindlasse lahtrisse panna. Ainuke Eesti kunstnik, kellega mõnedki stilistilised võrdlused tuua saaks, on samade initsiaalidega vanameister Edgar Valter, kuid siingi ei olnud tõenäoliselt tegu inspireerija vaid pigem kohatise paralleelmõtlejaga.
Käesoleval, 2007. aastal valminud maalil “Hobustega rannal” näeme Venet kasutamas ka enda loomingu mõistes teistsugust lähenemist – formaat on tavalisest suurem, kuid tegelasi vähem ning nemadki riieteta. Alastus ei mõju siinkohal erootiliselt, vaid naturaalselt, just sinna sobivalt. Vene maalidel on alati teadlikult mitu tahku – see, mida saab mõista kergelt ja otse ning kaudsed vihjed millelegi suuremale, võimsamale ja esoteerilisemale. Selle teise saab igaüks enda jaoks ise tõlgendada, kuid ehk ongi esimene just nii lihtne – nähtamatu loo õnnelik lõpp, kus õrnad naisolevused ratsutavad sõna otseses mõttes päikeseloojangusse.
Tekst: Kaspar Allik
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
69. Roman Nyman “Kaberneeme võrgukuurid”, 1940
Alghind: 2 200 €
Akvarell paberil. Ava 28,5 x 37 cm.
1940. aastate algul käis Roman Nyman (1881-1951) põhjarannikul asuvas looduskaunis Kaberneemes joonistamas ja maalimas. Samas kandis joonistas neil aastail teinegi kuulus kunstnik, Günther Reindorff, kellega Nymani lisaks kunstile sidus armastus taluarhitektuuri vastu.
Kunstniku selle perioodi maastikke iseloomustavad pehmed, pastelsed toonid, justkui oma loomingus pelgupaiga otsimine sõja eest. Nymanile on jätkuvalt tähtis valguskogemuse edasiandmine, mis käesolevas teoses on eriti õrnalt ja peenetundeliselt edasi antud tuules kuivavate võrkude läbi – need justkui sulavad ümbritsevasse keskkonda, rõhutamaks nende ürgset, loomulikku kuulumist rannamaastikku. Taluarhitektuuri detailitruu edasiandmine on Nymanile alati oluline olnud, kuid käesolevas maastikus läheb ta seeläbi veelgi kaugemale, sukeldub rannaküla olemusse ja hinge, leiab harmoonia siinsete elanike ja looduse kooskõlas.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
70. Eduard Wiiralt “Söömar (Söömaaeg)”, 1928
Alghind: 3 000 €
Ofort paberil. Plm 17,4 x 13,7 cm.
Eduard Wiiralti (1898-1954) legendaarse “Absindijoojate” vanem vend, üliharuldane “Söömar” kuulub kunstniku tormilisse Pariisi perioodi 1920. aastate lõpul. Sel ajal teravnes Wiiralti graafikale ennegi omane olnud ja Dresdenis saksa uusasjalikkusest mõjutatud grotesksus. Ometi ei lähe Wiiralt üle võlli, sest ka groteski oskas ta mahendada peene huumori ja stiilitundega.
Käesolev ofort, mida Wiiralt tõmbas vaid 10 lehte, on graveeritud ateljees Maison Dieu tänaval, kuhu Wiiralt asus 1928. aastal. Esimest korda ajaloos Eesti oksjonile jõudev töö, mille nimetamisel on kasutatud nii sööjale endale kui üldisemalt söömaajale viitavat pealkirja, jutustab särava irooniaga vürtsitatud viisil inimese ahnusest. Kui absindijoojad olid end viinud hallutsinatsioonide tasemeni, siis söömaril kukub ohjeldamatust söömisorgiast eest püksinööp. Paarina moodustavad nad seega täiusliku tarbimiskultuuri tabavalt iseloomustava komplekti.
Teose kaks eksemplari kümnest kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni.
Tekst: Mai Levin, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
71. Gori “Lend üle piiri”, 1920-30ndad
Alghind: 1 100 €
Tušš paberil. Ava 22,5 x 18,5 cm.
“Mis, tolli tahad? Tee lahti! Kas sa ei näe, et ma kõrgemalt lendan kui harilik surelik?” küsib hiiglaslikul sigaril üle piiri hõljuv kaubandus-tööstusminister. Teoses kujutatava skandaali tagamaade lüngad võib igaüks lihtsasti ise täita, sest Gori (1894-1944) joonistusstiil ja huumor mõjuvad nii modernselt, et on raske uskuda, et tegu võib olla sajandivanuse teosega.
Raimo Jõeranna 2023-ndal aastal valminud dokumentaalfilmi “Gorikaturist” üheks läbivaks teemaks oli Gori – kodanikunimega Vello Agori – tohutu töövõime ja väsimatus luua. Julge karikaturist ei löönud risti ette ühegi teema ees, pilades kõiki ja kõike. Seda nii oma joonistustes, mis kunstniku enda kaastoimetatud päevalehes Waba Maa ilmusid, kui ka valjuhäälselt seltskondades, mistõttu pidi Gori regulaarselt tollal Pagari tänaval asuvas NKVD peamajas ütluseid andmas käima.
Ka käesolevas teoses nähtavat sallimatust ahnuse ja silmakirjalikkuse suunas leiame mitmetest Gori joonistustest koos kunstniku, nagu ütles Heinz Valk: “Jäägitu ausus(ega). Ta ei vihka, ei sõima ega solva, sest siis kaotanuks nali oma tähenduse ja mõju.”
Tekst: Kaspar Allik
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
72. Leonhard Lapin “Ring X B”, 1977
Alghind: 2 000 €
Tušš paberil. Lm 61 x 59 cm.
Oma tušijoonistuses ühendab avangardiklassik Leonhard Lapin (1947-2022) talle kaks olulist teemat: vene suprematismi ja erootilise kunsti. Tol kümnendil valmib Lapini üks emblemaatilisemaid suursarju “Naine ja masin”, mille süžeed peegeldab käesolev teos tušis.
Lapin mängib osavalt naisakti ja malevitšiliku musta ringi kujundiga, tõmmates vaataja grotesksesse allegoorilisse märkidemängu naiseliku ja meheliku sümboolikaga. Suurele mustale ringile asetatud väiksem ring alasti naise pildiga mõjub nagu kuusirbile kukkununa. Teose ruumiillusionistlik efekt peitub aga Lapini oskuses jätta meile visuaalne mulje nagu neelaks must ring väiksema.
Teos oli eksponeeritud 2017. aastal Pärnus Avangard galeriis korraldatud Leonhard Lapini 70. juubelinäitusel.
Tekst: Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
73. Leonhard Lapin “Autoportree Veenusena”, 1982
Alghind: 1 100 €
Sügavtrükk paberil. Plm 31 x 49 cm.
Eesti avangardi ühe juhi, Leonhard Lapini emblemaatiline “Autoportree Veenusena” on üks eesti aktikunsti ikoonilisemaid teoseid, mille KGB selle esmaeksponeerimise ajal Draakoni galeriis käskis näituselt koristada. Sügavtrükitehnikas Lapini porgandpaljas autoportree on eneseteadlik pastišš kunstiajaloos alates renessansist levinud lamavas asendis alasti Veenuse kujutamisele. Teos on rahvusvaheliselt kõige tuntumaid Leonhard Lapini teoseid ning esimene eesti meeskunstniku alasti autoportree – ja sellisena omas žanris siiani haruldane.
Tekst: Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
74. Varmo Pirk “Natüürmort vaskkannuga”, 1969
Alghind: 2 000 €
Õli kartongil. 50 x 70 cm.
Pallaslane Varmo Pirk (1913-1980) õppis oma ala suurimailt meistritelt: Kaarel Liimand, Villem Ormisson ja Aleksander Vardi. Peagi märkasidki teda ka kunstikriitikud, kes hindasid kunstniku joonistusoskust ning koloriiditaju ning teda ootas ees suur tulevik. Koos tollase elukaaslase Valve Mossi (hilisem Janov) ning Kaja Kärneriga prooviti sõja eest põgeneda läände, kuid edutult ja nii viidi Pirk pikaks ajaks Arhangelski vangilaagrisse, kuhu noor mees kaotas oma tervise. Tagasi Eestis olles toibus ta aeglaselt, kuid siiski ning nii hakkas taas esinema näitustel.
Käesolev natüürmort on valminud ajal, mil Pirk oli end uuesti jalule saanud ning täis loomingulist indu ja energiat – seda tõendab ka särav ja värske lähenemisviis motiivile. Võrreldes tema varasemate natüürmortidega on värvid sügavamad, jõulisemad – klassikalist Pirgi käekirja reedab aga tume kontuurjoon. Kunstnik on leidnud rõõmu valguse peegeldusest ümaravormiliste nõude pinnalt ning viie objekti omavahelisest kombineerimisest. Siinjuures on ta oskuslikult viinud kokku metsmaasikapunase kruusi, helkleva vaskkannu ning ahvatlevat mahlaka sinise kastruli, mis õhtuselt hämaras ruumis mõjuvad kui valgustid, mis üksteist täiustavad. Sügavroheline pudel ja hõbedane peeker tasakaalustavad kompositsiooni ning koos maheda, ühetoonilistest vertikaalpindadest koosneva taustaga loovad värske ning ahvatlevalt kauni tulemuse.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
75. Vladimir Taiger “Äikese eel”, 1987
Alghind: 4 600 €
Akvatinta, ofort paberil. Plm 49 x 64 cm.
“Esra, ilus Esra,
su hammaste valge rivi, su silmad kui leek, kui mõõk,
ja su süda sätendav kivi – Esra, ilus Esra”
Katkend Doris Kareva luuletusest “Esra, ilus Esra”, 1988
Sama läbimõeldult ja tundlikult kui Vladimir Taigeri poolt kujundatud taasiseisvunud Eesti kroonidel olnud Koidula, Kreutzwald ja Jakobson, on valminud ka tema graafilised lehed. 1970. ja 1980. aastail eesti kunstis populaarsust kogunud hüperrealismist ja selle segamisest teiste kunstivooludega oli mõjutatud ka Taiger. Tema ülitäpne kujutlusviis kombineerituna fantaasiamaailmaga hõlmas sageli kauneid naisi, kelle silmis põles kirg. „Äikese eel“ annab piksejumalannale võimu määrata saatust ning tuua tuld ja energiat viisil, milleni tavainimese käed ei ulatu. See on ühtaegu monument nii kirele, väärikusele kui universumi jõule.Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
76. Vladimir Taiger “Akt”, 1979
Alghind: 2 000 €
Akvatinta, ofort paberil. Ava 26,5 x 32,5 cm.
“Linnusulega liivale, õitsva oksaga õhku,
sõrmega Sinu paljale seljale
kirjutan salasõna – ürgse, õrna ja vägeva,
mida ei mõõda mõte ega kängitse keel”
Katkend Doris Kareva luuletusest, 1994
Läbi taasiseseisvunud Eesti Vabariigi 5- kuni 500-krooniste jõudis Vladimir Taigeri looming meeldejääva kunstikilluna iga eestimaalaseni. ERKI lõpetanud ja hiljem TKÜ-s õppejõuna tegutsenud Taiger on üks markantsemaid hüperrealismi esindajaid eesti graafikas, kelle töid on paljudes erakogudes üle maailma. Filigraanselt ja tundliku käega valminud “Akt” kannab juba oma pretensioonitus pealkirjas viidet Taigeri taotlusele anda edasi naise keha loomulikku ilu. Siin pole midagi üleliia ega millestki puudu – puhtal taustal taustal pääseb mõjule nii modelli füüsiline vorm kui tema enesekindel olemus, mida rõhutavad ka ajastu moodi esindavad elegantsed kõrgete kontsadega kingad. Ka täiuslik soeng ja meik tekitavad paratamatult assotsiatsioone New Yorgis asunud legendaarse Studio 54 klubikultuuriga.Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
77. Peeter Must “Seine’i kaldal II”, 2023
Alghind: 3 500 €
Õli lõuendil. 100 x 100 cm.
Eesti neohüperrealismi olulisemaid figuure Peeter Must vaatleb loomingusarja “Jalutuskäigud Pariisis” kuuluvas teoses Euroopa üht kunstikeskust ebaturistliku pilguga, pöörates esmajoones tähelepanu inimesele metropolis. Kunstnik uitab mööda kunstiajaloost tuttavaid radu Pariisis, mida on kajastanud ülemöödunud sajandil impressionistidest vanameistrid, mõtiskledes samal ajal toonaste ja praeguste pariislaste üle.
Seine´i jõele viitab maalil vasakul nurgas olev kaldarinnatise fragment, kompositsiooni ideelise keskme moodustab aga jalutajate seltskond. Palavat suvepäeva märgivad inimeste lühikesed varjud, kuid erakordselt maalilise pinnana tõuseb esile valguse- ja varjulaikudes kõnnitee. Teost võib tõlgendada ka omamoodi impressionismi -ja fotohüperrealismiga flirtiva abstraktse maalina.
Teos “Seine´i kaldal” oli eksponeeritud veebruaris 2024 Allee galeriis toimunud Peeter Musta isikunäitusel “Jalutuskäigud Pariisis”.
Tekst: Harry Liivrand, Peeter Must
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
78. Juss Piho “Keskpäev”, 2004
Alghind: 7 800 €
Õli lõuendil. 150 x 80 cm.
Pastelsetes toonides ja vormiliselt Paul Kleega loomingulist dialoogi pidav maal “Keskpäev” on Juss Piho loomingus erandlikult tugeva unistusliku ja poeetilise sõnumiga. Defineerimata ruum, millel puudub sügavusmõõde, on unenäoline ning omamoodi peenmaali oskusi demonstreeriv. Pidulikkust rõhutav valge rüü naise seljas ning tema hajutatud nägu annavad maalile pühaliku nüansi – on ju keskpäev, mis kindla käega lükkab eemale pimeda öö.
Maalikunstnik Mauri Gross näeb tänaseks kakskümmend aastat tagasi valminud maalil motiive nii eesti kui maailma klassikutelt: “Paul Kleelt mahe taust, ruudumotiiv ja sulnis poos Osvalt Läänelt, all vasakul olev tume tegelane Priit Pärna multifilmist “Ahjualune”. Sellel kõigel on seosed ja tähendused, mida vaataja ise kokku peab panema. Autor aga on vaba, just nagu naine valges, kes elegantse käeliigutusega annab märku “ei””.
Tekst: Harry Liivrand, Mauri Gross
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
79. Mari Roosvalt “Kübaraga”, 1987
Alghind: 4 500 €
Õli lõuendil. 98 x 77 cm.
“Ma kandsin musta ja valget ja halli –
ja ometi päev tõusis, mil panin selga veripunase sameti.”
Katkend Doris Kareva luuletusest “Ma kandsin musta ja valget”, 1982
Eesti Kunstnike Liidu auliikme, andeka Mari Roosvaldi 1987. aastal maalitud teos “Kübaraga” on huvitav mitmes mõttes. Esmalt kuulub töö kunstniku loometeel põnevasse aega, mil Roosvalt hakkab leidma talle omast abstraktset väljenduslaadi, sidudes seda veel eelmise, realistlikke motiive tõlgendava perioodiga. Teiseks on meie ees otsevaates maalitud sametkübara ja veripunase paelaga õrn naisfiguur, kes justkui peegeldub külgmistel akent meenutavatel pindadel. Kolmandaks kutsub Roosvalt mängima ruumiillusiooniga, mis virgutab vaataja fantaasiat ja paneb endalt küsima, kes täpsemalt vaatab keda? Kas meie maali või maal meid?Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
80. Kalju Nagel “Suvemaastik Vellaverest”, 1970ndate teine pool
Alghind: 3 200 €
Õli lõuendil. 73 x 100 cm.
Kalju Nagel (1918-2005), Pallases Vardi ateljees tugeva vabaõhumaali koolituse saanud kunstniku käe all valmisid nii linna- kui maastikuvaated. Tema teostel leiavad Lõuna-Eesti kuppelmaastikud eriti maalilise väljundi, olgu need siis vaheldumisi järvesilmade või harmooniliselt maastikku sulavate talumajadega.
Looduskaunis Vellavere Tartumaal paelub vaatajat helge ja suviselt idüllilise koloriidiga. Maalikunstnik Mauri Gross muljetab: “Kalju Nageli suvemaastik on ideaalne näide perspektiivi kujutamisest looduses: eesplaan, keskplaan ja suur plaan, see kõik on korraga olemas. Sellele omakorda sekundeerib tundeküllane värvilahendus, kus igale plaanile lisatakse värvinüansse, kuni maalile tekib aimatav vine, mis lisab teosele veelgi salapära ja kutsub mõttes rännakule pildile loodud kulisside taha.”
Tekst: Mauri Gross, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
81. Lembit Sarapuu “Istuv naiskodanik”, 1964
Alghind: 3 000 €
Õli papil. 82 x 52 cm.
Elava maaliklassiku Lembit Sarapuu (s 1930) varases töös on lüürilist romantismi ja maitsekat stiliseeringut, et esile tuua tollase moeka naisterahva olemust. Liivakellakujuliste kontsadega kingad, lillemustriline lühike kleit, poolvarrukatega jakk, meik ja ühele poole kammitud juuksed ei jäta kahtlust modelli eneseteadlikkusest, kuid treitud jalgadega tool viib visuaalse silla ajalukku, tõenäoliselt 19. sajandisse. Nii maalib Sarapuu üheaegselt kaasaega ja minevikku, lähtudes ka toonase moodsa stiili pehmemast variandist.
Tekst: Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
82. Varmo Pirk “Suplejad”, 1939
Alghind: 5 800 €
Õli lõuendil. 70 x 62 cm.
Pallaslase Varmo Pirgi varast loomingut enim mõjutanud õppejõuks kujunes Aleksander Vardi, kellelt õppis nii nüansirikkaid tooniüleminekuid kui meisterlikku valguse kujutamist. Nii on ka „Suplejais“ tunda Vardi idüllide ja „komadega“ käekirja mõju, mida näeme samal ajal ka Pirgi eakaaslasel Elmar Kitsel.
Teos on suurepärane näide pallaslike maalitraditsioonide tugevusest 1930ndatel. Värvirõõmule üles ehitatud teos esindab samas klassikalist maalikompositsiooni. Motiivi kodumaaga sidudes ümbritseb Pirk suplevad figuurid kaitsvate põlispuudega, andes taustal paistva päikesekullas järvesilma taustal sellele vaiksele metsasalule ning selle keskel kümblevatele naistele pühaliku oreooli.
Tekst: Mai Levin, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
83. Ann Audova “Astrid”, 1940ndad
Alghind: 25 000 €
Õli lõuendil. 68 x 75 cm.
Pallaslase Ann Audova (1904-2001) pastoossed salapärastesse varjudesse mähkunud lillemaalid võluvad oma ekspressiivse väljenduslaadiga. Kunstnik armastas need sageli paigutada tagasihoidlikule sumedale taustale, mis polnud sugugi juhuslik – just nii tõusid värvilised õied eriliselt esile.
Heaks ülevaateks kunstniku loomingust kujunes 2007. aastal Adamson-Ericu Muuseumis toimunud näitus “Kumisev valgus. Sarjast „Eesti esimesi naiskunstnikke””, mille kataloogis leiame 1947. aasta „Sügislilled“ (kat, nr. 42, lk. 59). Antud maal on oma värvilahenduse ja kujutatud objektide poolest käesolevale maalile väga lähedane, mistõttu saame need ajaliselt paigutada samasse perioodi – Audova loomingu absoluutsesse kuldaega.
Sügise algust tähistavaid lilli mahlakalt kujutanud teoses on voolavat maalilisust – pastoosselt lõuendile laotud värvikihid on nii tihedad, et kerkivad silmaga nähtavalt lõuendil esile. Sageli segas ta oma struktuurselt võluvatesse värvikuhjadesse liiva, luues sellega krobedama ning looduslähedasema tulemuse. Nii loob kunstnik omaette kunsti ja botaanikat lüüriliselt siduva maailma, mida tasub nautida eri nurkade alt, nii hämaras kui tugevamas valgusvihus – just nagu loodus ise neid lõhnavaid õisi austab.
Tekst: Mai Levin, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
84. Ernst Hallop “Pojengid”, 1953
Alghind: 2 900 €
Õli lõuendil. 71 x 91 cm.
Pallaslane Ernst Hallop (1908 – 1980) veetis lapsepõlve Võrus ja nii asub ka tema oeuvre – õlimaalid, pastellid, joonistused – peamiselt just Võrumaa Muuseumis. Muuhulgas kuuluvad tema stiilseimad natüürmordid ja lillemaalid just vahemikku 1945-1955, sealhulgas eeltoodud muuseumile kuuluvad särav maal pojengidest aastast 1945 ning samade lillede uuestisünd aastal 1953 käesoleva teose näol. Aedniku perekonnast pärit Hallopi puhul pole ka ime, et just lilled tema trumbiks kujunesid, sest oli ta ju nende ilu keskel sõna otseses mõttes üles kasvanud.
Laadilt oli ta esialgu pallaslikult mahlakas realist, hiljem, 1950. aastate lõpust alates muutis veidi oma suunda impressionismi suunas. Lopsakalt värske kimp suve algust kuulutavaid pojenge on asetatud ajastule omasesse tumepruuni klaasvaasi, mille peegeldus läikima löödud laual nii tõetruult vastu kajab. Kunstnik on paigutanud pojengid akna alla, justkui luues seose nende kasvamiskohaga aias – olid ju pojengid ühed meelislilled, mida nende suursugususe tõttu majade ümber istutati.
Tekst: Mai Levin, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
85. Henn Roode “Rand Pärnu rajoonis“, 1967/68
Alghind: 3 600 €
Õli kartongil. 56 x 82 cm.
Rütmi ja geomeetriat järginud modernismiklassiku Henn Roode (1924-1974) loomingus oli alati olulisel kohal meri. See veeväli köitis kunstnikku oma lõputu muutumise ja vaheldusrikkusega, see sümboliseeris avarust, kontakti muu maailmaga, kuhu ei pääsenud, täitmata unistusi, avarust ja perspektiivi.
Suviti Pärnu kandis perega aega veetnud Roode on piirkonda käsitleval teosel demonstreerinud end esialgu ilmeka joonega ekspressionistliku loodusmaalijana. Tema värvi- ja vormikasutus reedavad aga koheselt kunstniku tegelikku huvi fovismi ja abstraktsionismi maaliliste külgede vastu. 2007. aastal Kumus toimunud Roode isikunäituse “Modernist saatuse kiuste” kuraator, kunstiteadlane Kädi Talvoja on kirjutanud: “Piiripealsus on Roode meetodite kirjeldamisel olulisemaid märksõnu, kui esmapilgul arvata võiks. Tema loomingu põhiparadoks seisneb selles, et sulgedes end struktuuride, värvide ja pindade vormimaailma, tegeles ta samas pidevalt vormi tühistamisega.” (väljavõte näitusega kaasnenud kataloogist, Eesti Kunstimuuseum, 2007) Just taoline kahe maailmaga näiliselt korraga flirtimine muudab Roode loomingu, sh käesoleva teose nauditavalt intrigeerivaks vaatemänguks.
Tekst: Katre Palm, Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
86. Valdur Ohakas “Daam kübaraga”, 1988
Alghind: 1 800 €
Õli masoniidil. 20 x 21 cm.
Valdur Ohaka (1925-1998) maalid naistest kannavad loomingulise vabaduse pitserit. Tema modellidel ei ole nime, ent ometi suudavad nad läbi kunstniku puudutuse luua kontakti vaatajaga ning omandada teatud karakteri. Ohakas käsitleb inimest kui kunstiobjekti, läheneb sellele nagu skulptor, kes hakkab savist voolima just teda inspireerivat vormi.
Maalikunstnik Mauri Gross kirjutab teosest “Daam kübaraga”: “Ekspressionistlikus stiilis maalitud daam kübaraga teeb kõik panused daami ilmele ja väljendusele -„suurilmadaam“. Selle teosega ei jäeta ruumi kaksiti mõistmisele, naise ilme ja kunstniku maalilaad on kui kokku valatud ning iga järgmine pintslitõmme oleks juba üleliigne.”
Tekst: Katre Palm, Mauri Gross
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
87. Rudolf Sepp “Riia tänav Pauluse kirikuga”, 1943
Alghind: 4 000 €
Õli vineeril. 40 x 55 cm.
Pallaslane Rudolf Sepp kuulus 1930. aastate teisel poolest alates ekspressionistliku kallakuga suunda Tartu maalis. Tema 1940. aastate loomingust leiame mitmeid eredaid Tartu ja Võru motiive. Ülikoolilinna üks vanimaid tänavaid, Riia tänav oli kunstniku meelispaiku maalimiseks ja nii leiame tema Pauluse kirikut taamal kujutava vaate nii Tartu Kunstimuuseumi (“Riia tänava motiiv”, 1940-41) kui Eesti Kunstimuuseumi kollektsioonist (“Tartu motiiv”, 1942).
Leidlikult vertikaal- ja horisontaaljoonte ristumisele rajatud kompositsioonil aastast 1943 loob intrigeerivalt särtsaka tulemuse eelkõige loominguline värvikasutus. Tunneme küll selgelt ära terrakota-karva Pauluse kiriku silueti, ent selle ees oleva koolihoone on Sepp virtuoosselt sulandanud osaks sügiseste puude küpsest värvipaletist. Tänaval tõttavad kaugemad figuurid on edasi antud vaid paari õrna joonega, ent ometi tunneme tajume selgelt nende liikumist. Teose paremal küljel kujutatud elegantselt riietatud mehe puhul annab ta ühe lihtsa pintslitõmbega edasi isegi tema jalutuskepi hoogsa tempo, nii et võiksime vabalt selle stseeni ümber tõsta mõnele Pariisi bulvarile.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
88. Nikolai Kummits “Eit ahju ees”, 1935
Alghind: 10 000 €
Sangviin, kriit paberil. Ava 49,5 x 37,2 cm.
“Soe saun ja lõhn nii armas. –
Tühi kõht – “Kas soovite,
külamees, vast sooja leiba?”
Murdis tüki minule.
Suure tüki sooja leiba!
Oh küll maitses magus see!
Soe leib ja soe süda,
perenaine tasane.”
Katkend Juhan Liivi luuletusest “Rändaja”
Nikolai Kummitsa (1897-1944) keskset kohta Eesti agulikultuuri ning sealsete südamega inimeste kajastamisel tõestas hästi 1997. aastal Eesti Kunstimuuseumis (toona Rüütelkonna hoones) toimunud kunstniku 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus „Nikolai Kummits ja agulimotiiv eesti kunstis“, mis selle haruldaselt empaatilise loojanatuuri selgelt esile tõi. Kummitsa mahedatoonilised, hingestatud teosed moodustavad olulise peatüki 1930. aastate elu dokumenteerimisel, seda enam, et kunstniku aktiivne loomeperiood jäi vaid 10 aasta piiresse. Ometigi suutis ta selle lühikese ajaga välja kujundada talle ainuomase stiili – ta ei otsinud eeskujusid Pariisist või teistelt kolleegidelt, vaid jäi kindlaks enda sumedale käekirjale ning südamelähedastele motiividele. Kunstniku loomingu keskmes olid kodulinna Tartu inimesed, veelgi enam, väga sageli pärinesid tema modellid lähedast pereringist. 1955. aastal Kummitsa isikunäitusel Tartu Kunstimuuseumis eksponeeritud teos “Eit ahju ees” võlub harmoonilise ja sooja atmosfääriga. Arvestades, et kunstnik kaotas isa juba 6-aastase poisina, mängis ema tema elus seda olulisemat rolli ja võimalik, et ka käesoleval teosel näeme ahju ees toimetamas just emafiguuri. Kunstiajaloolane Linda Õlekõrs kirjutab: “Kunstniku ema, see lesestunud, nelja väikese lapsega kangelaslik naine, kes ei ütelnud ära ühestki tööst, isegi kingsepatööst mitte, kui see andis vaid võimaluse leiva teenimiseks, on olnud tema naiskangelaste prototüübiks. Kiindumus emasse, mälestused lapsepõlves osaks saanud õrnusest ja emaarmastuse soojusest elustusid kunstniku maalidel ka siis, kui ema enam ei elanud. Autobiograafiline moment N. Kummitsa loomingus annab sellele omalaadse sugestiivsuse ja vahetu intiimsuse võlu.” (lk 21, „Nikolai Kummits 1897 – 1944“, Tallinn. 1966). Mahedatooniline teos on pehmele koloriidile vaatamata täis eluenergiat – küdev ahi ning igapäevased tarbeesemed nagu pudrupöör või voodiots sellele asetatud rätikuga, mis annavad märku sealsetest elanikest, nende igapäevaelust, muredest ja rõõmudest. Kummits ei ilusta ega varja – ta portreteerib inimesi ja elu just sellisena nagu need olid, vahetud, ausad ja omad. Teos on reprodutseeritud Linda Alekõrre monograafias „Nikolai Kummits 1897 – 1944“ (Tln. 1966, repr. 5) ja korduvalt mainitud tekstis.Tekst: Katre Palm, Mai Levin
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
89. Olga Terri “Õitsev põõsas talvel”, 1973
Alghind: 6 000 €
Õli lõuendil. 92 x 121 cm.
Olga Terri (1916-2011) suhe loodusega oli soe ja väga isiklik. Tema mõjuvõimsad portreed Eestimaa puudest avasid omamoodi tee kunstniku enda hinge, näitasid teda kui empaatilist ja tundlikku loojat. Puude seeriat jätkas ta ka peale reisi Lõuna-Aafrikasse, mille emotsioonide põhjal ilmusid tema loomingusse hõõguvalt särav koloriit ja tunduvalt vabam vormikäsitlus. Ka ise on ta intervjuudes öelnud, et kui vabas looduses maalides on lihtne takerduda detailidesse, siis ateljees muljete põhjal luues on kunstnik tunduvalt vabam, mälestused segunevad hetkel valitsevate mõtete ja tunnetega, fantaasia tõuseb lendu ning põõsad saavad õitseda ka talvel.
Maalikunstnik Andro Kööp võrdleb Terri maali “Õitsev põõsas talvel” tundega, mida tekitab hea vahuvein: “Seda kerges, rõõmsas koloriidis tundlikku maali vaadates tahaks rääkida pidulikult kihisevat vahuveini kirjeldavate terminitega. Terri teos räägib pigem tunnetest kui millestki käegakatsutavast. Hommikust värskust täis maal tervitab meid eelaimdusega, peaaegu lubadusega millestki toredast. Siit edasi saame juba ise oma tunnete reaalsust ja saabuvat päeva, aega ülesse ehitada. Ja on täiesti kindel, et see tuleb hea! Nagu meile lubab tantsisklevate virvete abil ideid mateeriaks muutev põõsakujuline hoovus suures sinises laotuses”.
Tekst: Andro Kööp, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
90. Ivo Lill “Tervitus”, 2003
Alghind: 4 800 €
Klaas. 50 x 24 cm.
Eesti klaasikunsti legend Ivo Lill (1953-2019) oli esimene ja senini ainus, kelle käe vormusid klaasist metall-või puitalusel pannood. Alguse sai see tema 1985. aastal Eesti Teaduste Akadeemias toimunud näitusega “Peegeldused”, kus väljas olnud teosed asusid klaasskulptuuri ja seinal eksponeeritava maali piirimaile.
Meisterlikult klaasist optilise võlumaailma loov Lill asetab kristallselge materjali värvide meelevalda ning loob läbi peegeldustest ja kihistustest tekkivate illusioonide fantaasiarikka iluelamuse. Tekkivad kaarjad avaused mõjuvad kui astuksime imaginaarsesse ballisaali, kus klassikalise muusika taustal tervitavad meid valgetes kinnastes kelnerid jääkülma šampanjaga.
See, kui pikaks kujuneb peoõhtu, sõltub juba vaatajast, kes vastavalt valgusallika paigutusele saab tekkivaid varjudega lõputult õhtu edasist kulgu muuta.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
91. Ivo Lill “Elurõõm”, 2007
Alghind: 1 900 €
Klaas. 14,5 x 15 cm.
Nii Eestis kui välismaal hinnatud klaasikunstnik Ivo Lille (1953-2019) on pärjatud lugematul arvul auhindadega, milledest ta ise pidas kõige olulisemaks 2001. aastal Kanazavas võidetud hõbemedalit, kus parimad selgusid 1500 konkurendi seast.
Klaas kui materjal, millest saab eri tehnikaid kombineerides lõpmata hulga eripäraseid ja kordumatuid ainueksemplaris visuaalseid objekte, leidis Ivo Lille näol endale erakordse meistri. Käesolev püramiidikujuline skulptuur rohkearvuliste läbikumavate erksavärviliste kujunditega tegeleb silmamoonduslike optiliste ruumi-illusioonide esilemanamisega. Visuaalselt võrratu teos mängib klaasile omaselt aga kõige paremini päikesevalguse käes, mistõttu jätab Lill teose vaatajale võimaluse avastada aina uusi vaatenurki ja sisu.
Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
92. Ernst Tiido “Parvetajad Emajõel”, 1947
Alghind: 1 000 €
Kuivnõel paberil. Plm 24,5 x 35 cm.
Eesti 1940.-50. aastate realistliku graafika peenetundelisi meistreid Ernst Tiido (1913-1957) pühendas suure osa oma loomingust kodulinna Tartu kujutamisele. Romantilisest vaatenurgast graveeritud Emajõe vaade paistab silma suurepärase kompositsiooni ning dramaatilise meeleolu loomise oskusega. Dünaamilisele kesksele palgiparvetuse stseenile sekundeerib liikuvaist pilverünkadest avar taevamaastik, kusjuures Tartu panoraami on Tiido osanud kujutada sellise nurga alt, mis välistab sõjapurustused ja varemeis majad. Meie ees on romantiline linnapilt, mis on ometi topograafiliselt täpne veduut.
Tekst: Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
93. Kristjan Raud “Kalevipoja laul”, 1941
Alghind: 5 000 €
Tušš, guašš, pliiats paberil. Km 30 x 36 cm.
20. sajandi esimese poole olulisemaid kunstnikke, Kristjan Raud (1865-1943) on Kalevipoja illustratsioonide ning ikooniliste maalidega kunstimuuseumides pugenud igaveseks eestlaste südamesse. Kunstiteadlane Lehti Viiroja on kirjutanud: “Otsides väljendust rahva unistustele, rahvasse aheldatud jõule, sisemisele suurusele, otsib ta väljendust ka rahvaluulelikule, muinasjutulisele, muinasmaailmalikule. Veelgi enam. Ta püüab leida väljendust omapärasele ja tabamatule, mis püsib rahva hinges, kuid ka rahvaluule fantaasiale ja ilule” (“Kristjan Raud. Ants Laikmaa”, Tallinn, 1970, lk 38).
Raua kujutlusviis, mida iseloomustab ka käesolev teos, oli primitivistlikult lihtsustatud, juugendliku plastilisusega ning samaaegselt täis poeesiat ja kargelt eestilikku stiili – just selline, mis sobis oivaliselt meie rahvuseepose kangelase kujutamiseks. Kunstniku 2021. aastal välja antud monograafia autor Mai Levin kirjutab: “Kalevipoja laulus sisalduv optimism imponeeris Rauale. Kalevipoega koos tema laulu kuulavate vendadega hakkas ta visandama juba 1920. aastate algupoolel ning üks selleteemaline lõpetatud joonistus pärineb aastast 1924, teine 1926 (mõlemad Eesti Kunstimuuseumi kogus), seejuures viimane neist valmis Pariisis. Raua hilisperioodil teostel laulab Kalevipoeg enamasti ilma kuulajateta ning ühtlasi oli see viimaseid teemasid, mida kunstnik enne surma käsitles.”
Mai Levin tõlgendab iseendale laulmist Raua loomingus kui jutustust loomisrõõmust, mil laulu sünd on sama oluline kui selle valmiskujul esitamine teistele. Siin on ta tõeliselt vaba – kartmata eksida, laulab ta enda ees laiuvatele metsalaantele kõlaval häälel ja südamest. Laul, mis kajab tagasi talle nii armsa Eestimaa loodusest ja saab omaks temast enesest ja hiljem tema rahvast.
Teos pärineb Kristjan Raua 1981. aasta monograafia autori Lehti Viiroja kogust ning on fikseeritud selle põhjalikus kataloogis (nr. 1151, lk. 204).
Tekst: Mai Levin, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
94. Malle Leis “Tuuline päev”, 1973
Alghind: 1 800 €
Serigraafia paberil. Plm 60 x 60 cm.
1970. aastatel ilmusid Malle Leisi loomingusse efektsed serigraafiad – tehnika, mis oli kogu maailmas alles värskelt laineid lööma hakanud. Koos abikaasa Villu Jõgevaga alustati suure innuga uudse tehnoloogiaga katsetamist nende Mustamäe korteris ning viimistleti seda niikaua kuniks lõpuks saavutati tulemus, mida tänased kunstisõbrad hästi tunnevad.
Teost “Tuuline päev” vaadates leiab maalikunstnik Mauri Gross end keset suvist heinamaad: “Minimaalsete vahenditega annab Leis edasi tunde tuulisest päevast, kus siiras rõõm õhkuvisatud maasikatest peatab pilgu hetkeks helges taevas. Kogu emotsioon on hetkega edasi antud ja vaatajale leitav läbi isikliku pilgu.”
Tekst: Mauri Gross, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
95. Malle Leis “Lilled VII”, 1971
Alghind: 1 800 €
Serigraafia paberil. Plm 60,5 x 60,5 cm.
Malle Leisi (1940-2017) kuulsa lillede-sarja päris esimeste tööde hulka kuuluv “Lilled VII” tervitab vaatajat õrna varasuvise tuuleiiliga. Sellega kaasa lennelnud aedkannikesed ehk võõrasemad on portreteeritud otsevaates. Nii annab kunstnik igale taimele personaalse näo, kõik ühest liigist, ent ometi omanäolised, karakteriga. Ja nagu ikka suguvõsale omane, leidub ka siin isepäine must lammas, kes teistest eristudes julgelt enda tee on valinud.
Leisile omaselt puudub töös vari. Asume abstraktses, defineerimata ruumis, mis oma oma minimalistlikus laadis jätab ruumi mõtetele ja tunnetele – just nii nagu heale kunstile omane.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
96. Malle Leis “Võrumaa XIX”, 1983
Alghind: 1 800 €
Serigraafia paberil. Plm 57 x 57 cm.
“Esmane mulje Leisi tööst jääb kõlama kui öine natüürmort. Hämaras valguses puuduvad valgus ja vari, objektid eristuvad kahe tooni ja musta kontrasti vahel, lähemal vaatlusel leiab juurviljade vahelt küla õhtuvalguses, kus kõik moondub unenäoliseks tervikuks.” Nii muljetab maalikunstnik Mauri Gross Malle Leisi (1940-2017) teosest “Võrumaa XIX”, mis kuulub kunstniku Võrumaa serigraafiate sarja. Muuseas on sinna kuuluvate tööde valmimise Peeter Urbla igaveseks ajalukku jäädvustanud läbi väärtusliku dokumentaalfilmi: https://arhiiv.err.ee/video/vaata/malle-leis-1980-vorumaa-ix-serigraafia-189147
Leis on tõlgendanud seda looduskaunist Lõuna-Eesti piirkonda läbi küpsete juurviljade – lopsakate baklažaanide ja lihavate tomatite. Ta balanseerib seda õrnemate elementidega ja lisab särava rea herneid ning kõrgusse tõusvad kartuliõied, mille kollakas südamik öös kuldselt kumab andmaks märku küpsetest mugulatest mullas. Nii annab Leis juurviljadele jutustaja rolli – oskus, mida eesti kunsti botaanikakuninganna nii hästi valdas.
Tekst: Katre Palm, Mauri Gross
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
97. Ado Vabbe “Teekäijad öömajal”, 1956-1961
Alghind: 8 800 €
Guašš, kriit paberil. 45,2 x 56,2 cm.
Aastatel 1956-61 oli Ado Vabbe (1892-1961) toohoos ning lõi guaši-, akvarelli- või segatehnikas töid. Peamiselt olid need žanristseenid, mis üllatasid oma ootamatute süžeedega ja lennuka värvipeene teostusega.
“Teekäijad öömajal” jutustab loo varjualust palunud rändurist, kelle põnevaid seikluslugusid on jäänud kuulama kogu perekond. Meisterlikult edasi antud õhtune valgus ning kehakeeles väljenduv siiras huvi demonstreerivad Vabbe meisterlikkust narratiivi edasiandmisel.
Teos on fikseeritud Tartu Kunstimuuseumis 1962. aastal toimunud Ado Vabbe mälestusnäituse kataloogis (nr. 314, lk. 43) ja ka reprodutseeritud Tiiu Talvistu raamatus „Ado Vabbe. Wunderbar“ (2020, repro 425, lk. 337).
Tekst: Mai Levin, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
98. Ado Vabbe “Figuurid linna kohal”, 1913
Alghind: 4 000 €
Tušš, värviline pliiats paberil. Km 20 x 25,6 cm.
1911. aastal Münchenisse elama ja õppima asunud Ado Vabbe (1892-1961) vaimustus Saksamaa edumeelseimast kunstilinnast, kus korraldati pidevalt näituseid ning sündis uusi loomingulisi rühmitusi. Just siin õppis Vabbe selgeks, mida tähendab natuuritunnetus ning kuidas see ilma detailidesse uppumata paberile kanda.
Samal aastal, Anton Ažbe kunstikoolis õppimise ajal saadab Vabbe kirja kunstnik Aleksander Tassale: “Mina teen nõnda tööd peaga ja töötan kätega kunsti kallal (!!), et tõeste pea valutab kui mitte käed ei valuta, siis hing ja peidetud hing – ilmateadmata.” (H. Üprus, “Päikesemängud. Kunstnik Ado Vabbe elust ja loomingust”, 1976, lk 108). Just tänu pingutusele aga valmisid sel ajal teosed, mis toonases kunstielus mõjusid enneolematult uudsetena ja mis järgmisel aastal Tartus toimunud Noor-Eesti näitusel omaette epohhi lõid.
Ülalkirjeldatud Müncheni perioodi kuulub ka käesolev, värvilise pliiatsiga ilmestatud tušijoonistus “Figuurid linna kohal”, mis esindab suurepäraselt edumeelse Anton Ažbe kooli õpetusi figuuri kujutamisest, vormi edasiandmisest tasapinnal ning puhaste värvide kasutamisest sõnumi edasiandmisel. Perfektse ülesehitusega teoses on olemas nii esiplaani jutustus, seda toetav tagaplaanil paistev linn kui tausta elavdav taevalaotus.
Teos on reprodutseeritud 2020. aastal Kumus toimunud Ado Vabbe teoste näitusega “Wunderbar” kaasnenud põhjalikus raamatus (repro nr 543, lk 351).
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
99. Jüri Arrak “Tuba keskpäeval”, 1972/2008
Alghind: 2 400 €
Linool, värvipliiats paberil. Km 38 x 46 cm.
1970. aastatel, oma eduka graafikukarjääri esimesel kümnendil, lõi Jüri Arrak (1936-2022) mitmed kuulsaks saanud estambid. Eraldi põneva episoodi neis moodustasid linoollõikes interjöörivaated, kus lugu rullus lahti läbi valgete joontega joonistuse mustal pinnal. Üks neist on 1972. aastal valminud linoollõike tehnikas “Tuba keskpäeval”, mille juurde Arrak 2008. aastal varasemaid töid värvipliiatsitega täiendades tagasi pöördus.
Mustvalgete siluetitaoliste inimeste maailmale vastandub nüüd ootamatult looduse värviline maailm. Arrakule algusest peale nii oluliste inimestevaheliste suhtlemisteemadega liitub selles teoses juba ka tollest kümnendist valdavaks saanud rituaalse käitumise visualiseerimine. Oma individuaalsete tunnete ja žestide väljanäitamine (kaardi)lauas kuulub samuti selle juurde.
Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
100. Jüri Arrak “Kuldvasikas”, 1990/2019
Alghind: 2 000 €
Guašš, värvipliiats, siiditrükk paberil. Plm 37 x 51 cm.
Jüri Arraku (1936-2022) üks kuulsamaid teoseid, mille esmatrükk valmis aastal 1990, omab ka haruldasemat guaši ja värvipliiatsitega käsitsi koloreeritud varianti. Läbi kuldse värvi rõhutab säravalt sarkastilise meelega kunstnik mammonakummardamist sümboliseeriva Kuldvasika olemust ja muudab pildi tausta punase tooniga dramaatilisemaks.
Vana Testamendi stseeni illustreeriv Arraku teos on üks sugestiivsemaid selleteemaliste tööde reas, kujutades inimlikku ahnust ja alatust ohjeldamatu bakhanaali kujul. On tähelepanuväärne, et Arrak peab oma teoses visuaalset dialoogi H. Boschi ja P. Bruegheli nägemusliku loominguga.
Tekst: Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
101. Mall Nukke “Igapäevane ingel IV“, 2006
Alghind: 1 500 €
Akrüül, kollaaž. d=30,5 cm.
Tondoformaadis, mis teadlikult rõhutab töö vormilist religioosset nüanssi, sürrealistlik teos tiibadega peast esindab eesti neopopi ühe tuntuma looja Mall Nukke (s 1964) stiili parimast küljest. Poptähtede iroonilise kujutamisega tuntuks saanud Nukke kasutab oma töös kollaaži, popi armastatud tehnikat, mida efektselt koloreerib. Fantaasiale avatud teose keskset näokujundit ümbritsevad number kaheksad tuletavad oma nihestatuses meelde aga pigem dollarimärki.
Tekst: Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
102. Eugeni Noormägi “Natüürmort abstraktses ruumis”, 1950ndad
Alghind: 2 000 €
Õli lõuendil. 50 x 38 cm.
Narvast pärit Eugeni(e) Noormägi (1903-1988) suundus 1920ndatel USA-sse ning rajas hiljem oma kodu Taani. Ants Laikmaa juures ja hiljem Pallases end täiendanud kunstnik õppis hiljem kunsti ka New Yorgis, Pariisis ja Kopenhaagenis, mis kujundas temast mitmekülgse, kindla isikupärase käekirjaga maalija.
Noormägi loomingus on tuntav sõjajärgse prantsuse abstraktse või poolabstraktse maali mõju. Käesolevas teoseski märkame seda nii värvikasutuses kui vormikõnes. Stiliseeritud lillekimbu ja poolabstraktsele lauale asetatud raamatu kõrval loob meeleolu ka tagaplaanil olev peegel, mis mõjub vaatajale kui kutse astuda kujuteldavasse ruumi. Või on see hoopis uks kõrvaltuppa, kus samuti tundub mööbel olevat tavapärasest nihkes? Igal juhul demonstreerib see Noormägi suurepärast komponeerimisoskust ja kõneleb omapärasest ja tugevast loojanatuurist.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
103. Joann Saarniit “Kaljumaastik I”, 1977
Alghind: 1 700 €
Õli masoniidil. 62 x 76 cm.
Joann Saarniidu (1909-1984) maastikest õhkab põhjamaist kargust – asetses ju ka tema uus kodumaa Kanada, kuhu ta 1948. aastal teda taga kiusanud nõukogude võimu eest põgenes, Eestiga sarnasel laiuskraadil. Nii sulasid kunstniku loomingus kokku kahe riigi looduskogemused, mille tulemusena sündisid värviküllased, ekspressiivsed teosed, mille järgi Saarniidu käekirja täna eksimatult ära tunneme.
Kapuskasingi mäed Ontario lähedal pakkusid Saarniidu värvi- ja valgusotsingutele sobiliku keskkonna ja nii käis ta sealt korduvalt inspiratsiooni saamas. Värske lume valge sära kombineerituna taevasinise ning lõkendavate sügistoonidega kulmineerub tõeliselt emotsionaalses loodusvaates. Nurgelise vormiga ja ekspressiivselt edasi antud mägisele maastikule loob tasakaalustava jõu taamal paistev jõgi, mille ühetooniline sinine ja pehmed valged vahupilved selle kohal mõjuvad rahuoaasina ja mis toob kompositsiooni kokku ühtseks harmoniseeritud tervikuks.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
104. Joann Saarniit “Majake järve kaldal”, 1960
Alghind: 1 800 €
Õli masoniidil. 51 x 66 cm.
Nõukogude võimu poolt vangi saadetud Joann Saarniidul (1909-1984) õnnestus sõitvalt rongilt maha hüpata ja Läände põgeneda, kuid kuna tema elutee lõppes enne Eesti iseseisvumist, ei õnnestunud tal siia enam kunagi naasta. Nii seadis ta end sisse teisel pool ookeani, Kanadas, kus osales aktiivselt kohalike eestlaste kultuurielu hoidmisel.
Saarniidu ekspressiivne ja mõjus maalikeel sünteesis kogemusi ja mälestusi kahest riigist. Sageli võttis kunstnik Kanadas ette matku vabasse loodusesse, midagi, millega ta Eestis nii harjunud oli. Nii sattus ta ka maailma suuruselt teise järve, Ülemjärve äärde, mis inspireeris käesoleva teose valmimist.
“Majake järve kaldal” annab ühelt poolt edasi intensiivset looduskogemust, mida sealse piirkonna rahvuspargid pakuvad, teisalt tühjalt seisva maja näol aga Saarniidu igatsust kodumaa järele. Dramaatiliselt veemassist välja tungivad kaljunukid mõjuvad päikesepaiste soojas valguses muinasjutulisena, nagu ka vesi, mille sügavroheline toon kordab tumedat kuuskede värvi. See on võluv mäng valguse, varjude ja looduse imetabaselt ebamaise koloriidiga – just see, milles Saarniit kõige võimekam oli.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
105. Lembit Saarts “Aktid rannamaastikul, sinise rätikuga”, 1988
Alghind: 4 800 €
Õli lõuendil. 63 x 110 cm.
Tartumaal sündinud Lembit Saarts (1924-2016) oli erakordse värvitunnetusega kunstnik. Ülo Soosteri ja Henn Roode saatusekaaslase ja sõbra kohta võib öelda sama, mida Henn Roodegi kohta: ta lõi abstraktsete või nägemuslike maalide kõrval ka vahetuid, impressionistlikult tundlikke teoseid.
Sageli eksperimenteeriva järelpallaslase aktimaal kahest naisest on karakteerne koloristlik meistriteos. Opereerides väheste värvitoonidega, saavutab Saarts ometi maalise üldmõju. Vaid pintslilöökide intensiivsuse, suuna ja detailsusastme vaheldamisega suudab ta rannamaastikku kujutava taustaga sama värvipaletti kasutades modelleerida maaliliselt perfektsed alasti kehad. Läbi sinaka rannalina parempoolse modelli käes leiab ta korduse isegi õrnale taevasina toonile. Kaunitaridest modellid harmoneeruvad oma tagasihoidliku, malbe kehahoiakuga loodusega, mis lisab kujutatavasse motiivi intiimsust ja armsust.
Tekst Harry Liivrand, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
106. Evald Okas “Mererannas”, 2007
Alghind: 3 900 €
Akrüül lõuendil. 30 x 60 cm.
Evald Okase (1915-2011) emotsionaalsed aktimaalid on täis elu ja värve – nii nagu tema suvistes toonides “Mererannas”, kus helesinine taevatoon flirdib särava punase ja päikesest kantud liivatooniga.
Maalikunstnik Mauri Gross kirjutab: “See maal on täis veendumust ja autori pika eluea jooksu kogetut, mis on üle kantud rannal lamava naise pilku. Hoogsad pintslitõmbed ja värvilahendus päikesest hõõguval kehal annavad aimdust meistri meelekindlusest.”
Tekst: Mauri Gross, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
107. Evald Okas “Kolmekesi“, 1989
Alghind: 5 800 €
Õli lõuend kleebitud papile. 65 x 54 cm.
Evald Okast (1915-2011) on alati huvitanud kunstisisesed väljakutsed, kus tekib silmaga nähtav, pingestatud ja erutav dramaturgia. Artistlikult värvipillava koloriidiga teoses “Kolmekesi” loob ta just nii kompositsiooni kolmest mõtlikust graatsiast, kelle pilk on suunatud igaühel eri suunda. Esitades küsimuse, kuhu nad vaatavad ja mida näevad, paisutab Okas maaliruumi tunduvalt laiemaks kui vaid lõuendi pind. Lennukalt maalitud teosele lisab pidulikkust esiplaanil oleva kaunitari käes särav lillekimp, mille sinised õied korduvad naise juustes. Esteetiliselt võimas teos, mis demonstreerib hiilgavalt kunstniku maalijavõimekust.
Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
108. Ilmar Torn “Õhtu”, 1975
Alghind: 1 200 €
Puulõige paberil. Plm 46 x 40 cm.
Eesti graafika uuendaja 1960. aastatel ja meisterlikult puulõiget valdav Ilmar Torn (1921-1999) valutas südant ka keskkonna pärast, seda eriti alates 1970. aastatest, mil loodushoiu temaatika ka mujal maailmas enam tähelepanu keskpunkti jõudis. Nii kandsid tema toona valminud linnavaated keskkonna hoidmise olulist sõnumit. Kunstiteadlane Lehti Viiroja kirjutas, et need “pole, nagu meie kunstis aastaid tagasi tavaks oli, ülistuslaul kerkivale linnale. See puudutab taas inimese ja keskkonna suhteid. Kunstnik näeb siin linna küll kaasaja inimese loometööna, eksisteerimise paratamatu keskkonnana, paiguti meeldivanagi, ent samas ka kitsa ja ahistavana. Uute nüanssidega võib märkida ajastule omast püüdlust vormide lihtsuse ja kallakut konstruktiivsema käsitluse poole” (“Ilmar Torn”, Tallinn, 1979, lk 11).
Tema tuntud teostega “Tipptund” ja “Linn” samasse sarja kuuluval “Õhtul” näeme modernsete tänavalampide valgel käsikäes kaugusesse kõndivat paari. Ilmselt liiguvad nad kodu poole, suurlinlikust sümboliseerimas horisondil paistavad mitmekorruselised valgustatud akendega kõrgelamud. Sündmusele eelnenud vihmasajule viitab läikiv ja ümbrust peegeldav asfalt, mis võimsa sümboolikana viitab looduse pisaratele urbanistlikus keskkonnas.
Tekst: Katre Palm, Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
109. Ilmar Torn “Silmapiir”, 1967
Alghind: 1 200 €
Linoollõige paberil. Plm 49 x 40 cm.
“Mulle meenuvad kauged hommikud,
kui laevadeks tühjad vaadid,
suus takjapiibud, sõitsime
piki meresid nagu piraadid.”
Katkend Betti Alveri luuletusest “Mulle meenuvad kauged hommikud”
Kuressaarest pärit Ilmar Torn (1921-1999), pikaaegne ja väsimatu Kunstnike Liidu juht, pühendas suure osa oma loomingust justnimelt Saaremaale ning rannakultuurile laiemalt. 1979. aasta kataloogis kirjutab Lehti Viiroja tema 1960. aastate teise poole loomingust, sh teosest “Silmapiir” rääkides, et need “viitavad tervete inimpõlvede elule ja saatusele. Taas Saaremaa oma kiviaedade, kiviste põldude, kiviste rannavetega ja selle kõigega ühtekasvanud saarlasega, tema mure ja töö, armastuse ja unistustega. Võrreldes varasema Saaremaa sarjaga on siin püütud tabada eeskätt olemuslikku, mõjustada tugevamalt kui seni ka vaataja tunnetust.” (lk 10, “Ilmar Torn”, Kirjastus Kunst). Esmapilgul räägib teos vaid noore poisi suurtest unistustest, lõputuna tunduva silmapiiri taga ootavast kõikide võimaluste maast rääkiv teos kannab endas laiemat filosoofilist eluvaadet, nii nagu Torni looming toona üldisemalt. See on lugu mõtte jõust, iseenda peas tehtavatest igapäevastest valikutest, kus on meist igaühe valik, kas jääda rannale või sõuda täiel rinnal edasi. “Silmapiir” kuulub üks ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni.Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
110. Hugo Lepik “Suvine sadamavaade”, 1956
Alghind: 1 500 €
Õli lõuendil. 50 x 61 cm.
Kunstiteadlase Kaalu Kirme poolt üheks kõige lootustandvamaks Günther Reindorffi õpilaseks peetud Hugo Lepik (1905-2001) oli enne sõda tuntud Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuna ning graafikuna. Selle kõrval leidis ta end aga üha enam ka maalijana, mis lõplikult kujunes tema põhialaks Rootsis, kuhu kunstnik 1944. aastal siirdus.
Teoses “Suvine sadamavaade“ on Lepik suurepäraselt tabanud sadama olemust, mida iseloomustab korraga nii vaikselt loksuva veepinna rahustav kaja kui seal askeldavate inimeste sumin, taustaks igavesti kostuv kajakate laul. Nii kutsub kunstnik vaatajat osa saama sadama igapäevaelust – nii kaldal kui vees.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
111. Jaak Arro “Naised”, 1992
Alghind: 10 000 €
Õli lõuendil. 120 x 170 cm.
1980. aastatel Eesti nooremas kunstis valitsema pääsenud neoekpressionismi ühe olulisema autori, Jaak Arro teostest enamus osteti peale piiride avanemist ära Soome kunstikogujate poolt. Seetõttu on iga Eestis väljailmuv 1980-90ndate teos haruldaseks ja oluliseks leiuks Arro loomepärandi koondamisel.
1984. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lõpetanud Arro teosed sünteesisid tol kümnendil omavahel rahvusromantikat punkkultuuri ja olmelisi teemasid. 1990. aastail muutus tema lähenemine eksistentsiaalsemaks. Kunstniku aineseks kujunes elu kui selline, armastus, jõud, surm. Enamasti valis ta oma suures formaadis teostele tumeda tausta, mis taoliste teemade edasi andmisele hästi sobis.
Käesolev figuraalkompositsioon “Naised” moodustab omamoodi silla kahe perioodi vahel. Mõõku käes hoidvad naised võivad kaasaegses võtmes kujutada Kalevipoegade võitlust, ent viidata ka laiemalt eksistentsiaalsele eluvõitlusele – mõlemal puhul kannab võimsa tundelaenguga teos emotsionaalset jõudu, sulnidust ja dünaamikat, mis koos teevad motiivi eluliseks ja mõjuvaks.
Tekst: Katre Palm, Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
112. Peeter Allik “Akt”, 1996
Alghind: 4 000 €
Õli lõuendil. 75 x 110 cm.
Kursi koolkonna üks asutajaliikmeist Peeter Allik (1966-2019) lõpetas nii Tartu Kunstikooli kui Eesti Kunstiakadeemia Tartu osakonna ning on edaspidi harinud tulevasi kunstnikke nii Academia non Gratas kui Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Õppejõuna julgustas Allik oma õpilasi leidma enda stiili ning pidevalt harjutama.
Käesolev, klassikalise aktimaali reegleid järgiv teos tõestab, et Allik oli ka akadeemilises žanris suurepärase käega. Goya ja Courbet´ni tagasivaatava žanrikäsitluse kohaselt mõjub Alliku akt ühtaegu malbelt ja väljakutsuvalt ning on 1990. aastate üks huvitavamaid alasti naise kujutusi meie maalikunstis.
Tekst: Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
113. Endel Taniloo “Mare”, 1971
Alghind: 2 000 €
Kõrgkuumuskeraamika. 32 x 28 cm.
Mitmekülgne Tartu skulptor Endel Taniloo (1923-2019) oli muuhulgas ka andekas keraamik ning art decolike joontega naiseportree “Mare” tõestab tema professionaalsust savikunstiski plastilist vormimodelleeringut tehes. Taniloo portrees ühinevad deoratiivsed ja psühholoogilised komponendid lüürilisse tervikusse, läikivad ja matjad pinnad täiendavad teineteist, tuues esmajoones välja töö esteetilised väärtused.
Tekst: Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
114. Endel Taniloo “Seisev akt”, 1960ndate esimene pool
Alghind: 4 000 €
Pronks. 57 x 17 cm.
Kauni stiliseeriva vormikäsitluse ja hea materjalivaldamisega “Seisev akt” on hilispallaslasest kujuri Endel Taniloo (1923-2019) loomingu suurepärase tasemega näide. Suure tõenäosusega on teos valminud 1960. aastate algul, mil valmis teinegi samas suuruses ja laadis seisev akt (1961, reprodutseeritud Eesti Entsüklopeedia II köites).
Noore mehena Siberisse saadetud Taniloo pääses üle noatera seal kurnatusse ja nälga hukkumisest ja seetõttu on isiklikust kogemusest tulenev otsing rahu ja harmoonia järele märgatav ka tema loomingus. Nii modelleerib ta naisakti klassikalistest eeskujudest lähtuvalt, mida on märgata ka käesolevas teosest, kus Taniloo ühildab art decoliku esteetika ja realistlikult tundliku natuurikujutuse.
Muuhulgas oli Taniloo ka ise kirglik kunstikoguja ning käesolev teos pärineb ta enda kogust.
Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
115. Eduard Ole “Tallinna laht”, 1941
Alghind: 9 000 €
Õli vineeril. 29,5 x 36,5 cm.
Eduard Ole sündis 1898. aastal Valgamaal ning sai esimese kunstihariduse Penza kunstikoolist. 1920-ndate teine pool oli reisiderohke ning eriliselt armus ta Pariisi, millest sai palju mõjutusi oma hilisemaks loominguks. 1930. aastate alguseks oli Olest saanud tunnustatud kunstnik, kuid sõja tõttu tuli 1943. aastal põgeneda Soome, kust järgmisel aastal siirdus edasi Rootsi.
Pärast 1920. aastate teise poole ja 1930. aastate alguse uusasjalik-art deco’likku, sileda pinnakäsitlusega laadi kujunes Olel 1930. aastate jooksul välja ilus maaliline laad, milles kergelt liikuv pintsel otsekui markeeris objekte ja koloriit oli mahedalt hallikas. See laad oli mõjutatud moodsast jaapani päritolu Pariisi kunstnikust Tsougouharu Foujitast ning kujunes Ole loomingus sugestiivseks varjundite ja varjude kooskõla otsimise protsessiks.
Hõrgu, kunstigurmaanile sobiliku stiili suurepäraseks näiteks on käesolev, veel Eestis valminud “Tallinna laht”, mille kunstnik on teostanud vaid õrnades sinakashallides varjundites. Teos on seega suurepäraseks näiteks meisterlikust monokroomsest maalist, kus ühe värvi eri varjunditega mängimisel saavutatakse virtuoosne ja paeluv tulemus.
Tekst: Mai Levin, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
116. Aleksander Peek “Kaubamaja ehitus”, 1958
Alghind: 25 000 €
Õli lõuendil. 80 x 146 cm.
1958. aastal algas Tallinna kesklinnas omamoodi sümboliks kujunenud kaubamaja ehitus, pidulik avamine toimus 1960. aasta juulis. Endise kunstiinstituudi hoone akendest avanevat vaadet Tallinna tornidele, Viru väljakule (tollal Keskväljakule) ja kiirelt muutuvale linnakeskkonnale kujutasid teisedki maalijad ja graafikud, kuid Aleksander Peek (1915-1982) võttis selle ette suurejoonelisemalt ja romantilises õhtuses valguses.
Kunstiteadlane Mai Levin hindab “Kaubamaja ehituse” puhul enim professionaalset maalitehnilist taset ning vaate dokumentaalset väärtust. Päikeseloojangu soojas valguses kümblevad linnatänavad on täis tihedat sagimist – kuigi ehitajatel on tööpäev lõppenud, uudistab moodsaid materjale ja masinaid tänaval hulgaliselt linnakodanikke. Toona asus maaliinibusside peatuspaik just siinsamas, Tammsaare pargi servas ja nii jäädvustab maal lisaks kaubamaja ehitusele ka olulise killu bussiliikluse ajaloost.
Tekst: Mai Levin, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
117. Eerik Haamer “Linnuse rajamine”, 1953
Alghind: 1 000 €
Linoollõige paberil. Km 46 x 46 cm.
Ülimalt dünaamilises ja ekspressiivselt läbitöötatud kompositsioonis segunevad omavahel mehed ja härjad – kaks olulist Eerik Haameri (1908-1994) kujutusobjekti juba 1930. aastate loomingust saadik. Rootsis töötades pühendas Haamer palju aega Kalevipoja ja Muinas-Eesti ainelistele töödele, käesolev tušijoonistust meenutav linoollõige on just viimase teemaga seotud. Konkreetset linnust pildil ei näe, kuid visualiseeritud on tööhoog, kirglikkus, erinevad tööprotsessid, kuid ka kujutlustele on ruumi jäetud.
Tekst: Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
118. Osvald Eslon “Veneetsia vaade”, 1940ndad
Alghind: 2 900 €
Õli masoniidil. 46,5 x 61,5 cm.
Osvald Esloni (1895-1961) kunstiline haridustee sai alguse aastatel 1918-1919 Münchenis professor Adolf Hengeli juures. Silmnähtavalt andeka kunstnikuna pälvis ta stipendiumi esimese vabariigi andekaid noori toetavalt sihtasutuselt nimega “Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus”. Nii reisis ta juba 1926. ja 1927. aastal Itaalia erinevatesse linnadesse, milledes enim kiindus just Veneetsiasse. Hiljem külastas ta ka Pariisi ja Londonit.
Käesoleva maali näol on tegemist veduudiga, detaili- ja topograafiliselt täpse linnamaastiku jäädvustusega, mida kunstiajaloos armastatakse eriliselt esile tuua seoses Veneetsiaga. Maalides linna olulisemat kanalit, Suurt Kanalit kujutab Eslon vaadet ajatuna, muutumatuna, justkui teadlikult kinni hoides selle sõnulseletamatust ilust.
Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
119. Aksel Tamme “Vaikelu sügislillede ja roheliste õuntega”, 1950ndate esimene pool
Alghind: 2 000 €
Õli masoniidil. 75 x 60 cm.
Aksel Tamme (1912-1975) alustas kunsti õppimist Pallases ning peale seda Soomes, Rootsis ja Kanadas. Neist viimasesse jäi ta ka lõpuks peatuma ning seal saabus ka edu. 1965. aastal Torontos toimunud isikunäitusel püstitati omalaadne eesti kunstiajaloo rekord: 51 tööst müüdi 40, sealjuures ei olnud kõik müügis (Vaba Eesti Sõna, 29. aprill 1965).
Tamme maalilaad on looduslähedane ja faktuur tihedalt kattev. Tema helgelt pastelses toonis vaikelu annab märku looduse rikkalikest andidest, seda nii lopsakate sügisõite kui krõmpsuvalt roheliste õunte näol.
Tekst: Mai Levin, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
120. Lepo Mikko “Natüürmort ploomidega”, 1965
Alghind: 5 000 €
Õli lõuendil. 38,5 x 46 cm.
Lepo Mikko (1911-1978) natüürmordid moodustavad eraldi peatüki tema loomingus, sest kandsid läbivalt teatud dokumentaalset, ajastu vaimu kandvat väärtust. 1940. aastate pastelsetes toonides ja pehmemate joontega vaikelud muutusid läbi aastate tugevamaks, kuniks jõudsid 1960. aastail tollast dekoratiivset vormiuuenduslikku kunsti iseloomustavate kubistlike joonteni välja. Siinjuures on huvitav jälgida kasutatud esemeid, mis sageli kordusid, näiteks pildiraamid, muusikainstrumendid, kindlad nõud ja puuviljad. Omamoodi epohhi loovaks sai tema “Natüürmort kitarriga” (1966, EKM), mis tõi muidu nii klassikalisse žanri sisse popkultuuri elemendi.
Puuviljadest olid kodumaised õunad ja ploomid ühed Mikko lemmikud. Käesolevas teoses on need tumeda kontuuriga ääristatud puuviljad maalitud elavalt, üldistava joone ja laia pintslitõmbega. Kompositsioon tervikuna mõjub aga staatiliselt, rahustava meeleoluga ja täidlane, sügisvärvides koloriit annab vaatajale viite aastaajale.
Tekst: Katre Palm, Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
121. Evald Okas “Naine kübaraga“, 2002
Alghind: 2 000 €
Litograafia paberil. Ava 66,5 x 46,5 cm.
Evald Okase (1915-2011) monumentaalne ja virtuoosne aktigravüür tema hilisloomingust on kõrgetasemeline näide kunstniku ühest lemmikteemast, mille käsitlemist jätkas ta kuni kõrge eani. Okas on ka selles teoses meisterlik joonekasutaja, üldistaja ja pildilise intriigi looja – kes on rubensliku modelli taga vasakul pool kumav teine kuju?
Sügavaid, suvesooje toone musta kontuurjoonega siduv teos on võluv näide kompositsiooni harmoonilisest kujundamisest objektidega, mis lisavad aktile sügavust – elegantne kübar ning õrn lilleõis naise käes. Ja kas märkasite kelmikalt mängu jälgivat salapärast kolmandat tegelast?
Teos on reprodutseeritud Evald Okase monograafias, lk 320 (Tallinn, 2009).
Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
122. Evald Okas “Lamav naine”, 1985
Alghind: 3 900 €
Õli lõuendil. 31 x 52 cm.
Eesti aktimaali esimaalija Evald Okase (1915-2011) teose “Lamav naine” teeb põnevaks sulni modelli otse vaatajale pööratud pilk. Ta kutsub dialoogile, vestlema. Nagu ikka, käsitleb Okas figuuri sensuaalsena, kuid seekord asetab ta modelli abstraktsele taustale. Taust – eredad punase, oranži, valge tooni nüansseeritud pinnad, moodustavad huvitava värvilahenduse, näidates kunstnikku meisterlikkust koloristina.
Tekst Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
123. Kaljo Põllu “Uni”, 1973
Alghind: 3 500 €
Metsotinto paberil. Plm 30,5 x 43,5 cm.
“Üks laps kiigub, kerge kui tuul ja laulab seal omaette.
Ta silmad on kinni, ta sõnad puhkevad haldjate keelest.
Ei vaata ta taha, ei ette, ei maha, ei üles.
Ta kiigub haldjate süles kahe maailma vahel –
puhas leheke unenäopuul.”
Doris Kareva “Värav kahe maailma vahel”
Kaljo Põllu (1934-2010) loomingu alustalaks olev soome-ugri mütoloogia kannab endas sügavate laante kaja, aegadeülest elutarkuste ja muistendite põlvest põlve edasi pärandamist. Metsotintotehnika pehmus ja sulavad üleminekud aitasid võimendada ürgset maagiat, mille Põllu sageli just öövalgust kujutades plaadile kandis. Tema üheks ikoonilisemaks kujunenud “Kodalaste” sarja teosed otsivad vastuseid olulistele eksistentsiaalsetele küsimustele: kust oleme tulnud ning kuhu läheme? Seetõttu pole ka juhus, et just selle sarja eest pälvis Põllu 1975. aastal maineka Kristjan Raua preemia. “Kodalaste” kõige esimene teos “Uni” kannab endas sõnumit esivanemate uskumusest une olulisusesse ja ettekuulutusse. Unenägudes võis ette näha nii järgneva jahipäeva kulgu või teekonda viljakamate marja- ja seenemetsadeni – kõik, mis aitas koriluskultuuril toimida ja oli seega sama oluliseks osaks elust kui ärkveloleku aeg. Kaitsva maapinna soojas põues puhkav ühtne kogukond on edasi antud harmoonilise ja rahulikuna, neid valvav truu koer on aga ärkvel, et ohu korral kahe maailma vaheline värav avada. Unenägudemaailmas olevat justkui hõljuvat olekut on Põllu väljendanud tagaplaanil sooja kuma andvate kuuvalgel helendavate pilvepallidega. Sari valmis enne, kui algasid Põllu kuulsad etnograafilised ekspeditsioonid teiste soome-ugri rahvaste juurde ning selle ettevalmistamise osaks olid eraldiseisvalt valminud tööd Eesti maastikest. Nii kannab käesolev teos ka sügavat austust muistsete eestlaste loodust austavale eluviisile. Teos “Uni” kuulub ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni.Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
124. Viktor Karrus “Kulle talu”, 1980
Alghind: 1 800 €
Õli kartongil. 54 x 65 cm.
Eesti maastikku alati värvikirkalt ja tundeväljendusliku rikkusega maalinud Viktor Karruse (1913-1991) teos “Kulle talu” viib meid geograafiliselt põhjarannikule, täpsemalt Kuusalu valda. Karruse stiilile omaselt on töös avarust, palju valgust ja ka kerget nostalgiat, sest maalides viljapõldude taustale vana taluansambli, meenutab ta ju kadunud eesti aega. Muidugi on Karrusele tähtsad ka koloristlikud probleemid ning nende lahendamisel on ta oma põlvkonnas koos Richard Uutmaaga üks parimaid.
Tekst: Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
125. Boris Ninemäe “Karjamaal”, 1960ndad
Alghind: 2 900 €
Õli lõuendil. 81 x 103 cm.
Oma sünnimaa mälestustele põhinevas loomingus on Eesti Wabariigi aegsel taluelul Boris Ninemäe (1925-1991) maalides kandev koht. Ninemäe üldistab folkloorset jutustavat motiivi, teda huvitab eelkõige tinglik, mitte isikupärastatud stseen. Ka rahvarõiva elementidega riietuses inimesed on pigem sümbolkujud, kes kehastavad aga erinevate tegevuste kaudu karjaskäimisega kaasnevat tegevust. Poisike vestab vilepilli, tüdruk vasemal ajab loomi taga, teine tüdruk valvab. Päikesepaiste valgustab taamal sammaldunud kiviaedu ja metsaviirgu. On südasuvi, lausa idülliline meeleolu, mis vana vaba Eesti kujutamisega pagulaskunstnikel tihti kaasas käib.
Tekst: Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
126. Heldur Viires “Rand”, 1958
Alghind: 1 400 €
Segatehnika paberil. Km 38 x 53 cm.
Maitsekas koloriidis teos rannamaastikul toimuvat ehitusprotsessi ja luiteile taritud ankruid jäädvustava motiivina on loomisaastat arvestades väga moodne töö, ja Heldur Viires (1927-2021) kuuluski 1950. aastate lõpul Tartus formeerunud noorte modernistide gruppi. Maali iseloomustab eesmärgistatud visandlikkus kui spontaanse väljenduslaadi komponent, pilt on elav ja värske ning ka kompositsioonis pole midagi jäetud kahe silma vahele – see on klassikaliselt tasakaalustatud (vt vasakul kõrguvat karkassi versus parempoolne ehitustanner).
Tekst: Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
127. Eduard Wiiralt “Monika”, 1942
Alghind: 4 900 €
Metsotinto paberil. Plm 49,2 x 31,9 cm.
Kunstiteadlane Mai Levin on Eduard Wiiralti (1898-1954) “Monika” kohta kirjutanud järgmist: “Oma tippteose metsotintotehnikas lõi Wiiralt väikesest Tallinna tüdrukust Monika Pootsikust tehtud rohkete joonistuste alusel 1942. aasta teisel poolel.” Kunstnik katsetas sama motiiviga teost väikeste variatsioonidega pikalt ning ühe järgmise variandina tegi versiooni, kus tagaplaanil kujutatud portreel on peas samasugune müts, mida kannab esiplaanil istuv tütarlaps. Tütarlapse portree on ka viimase sviitril oleval prossil ning nii näivad kõik kolm portreed kajastavat tütarlapse kujunemist lapsest tõsiseks neiuks.
“Monika” sai kiita juba oma valmimise aastal, millest räägib ka 2013. aasta “Eesti kunsti ajaloo” 6. köite 1. osa: “Tallinna Kunstihoone 1942. aasta sügisnäitusel tõusid märgiliste teostena esile Eduard Wiiralt Eesti-ainelised portreeüldistused: kaks teost pealkirjaga “Eesti neiu” (üks värviline akvatinta, teine pehmelakk) ja metsotinto “Monika” (näitusel oli selle nimetus veel “Tüdruk lilledega”). Viimast, kompositsioonilt erilist, kolmekordse portreekordusega teost, mis tehniliselt on E. Wiiralti metsotintokäsitluse tipp, hakati hiljem aina rohkem hindama ning “Monikal” oli edu ka sõjajärgsel Prantsusmaal.”
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
128. Eduard Wiiralt “Noor araablane”, 1940
Alghind: 3 400 €
Metsotinto paberil. Plm 24,3 x 24 cm.
Eduard Wiiralti (1898-1954) Marokos viibimise periood (1938-1939) andis kunstiajaloolaste sõnul Wiiraltile uut energiat ning võimaldas luua teoseid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust. Aafrikasse sõitmiseks sai Wiiralt inspiratsiooni mitmelt poolt, küll nii Ants Laikmaa kui Friedebert Tuglase reisidest kui ka vestlustest teiste kultuuritegelastega. Nii näiteks laskis Wiiralt endale 1938. aastal saata Tuglase “Maroko”-raamatu ning innustatuna kõigest eelnevast asuski 1938. aasta juulis teele.
Sametsilmset poissi portreteeriv „Noore araablane” oli Wiiralti esimene metsotinto tehnikas gravüür, mille ta lõpetas 1940. aastal Eestis. Kuna Wiiraltile oli oluline võimalikult ehedalt ja detailselt anda edasi Marokos elavate eri rahvuste eripära ning tegi vahet araablastel ning põlisasukatel berberitel, siis oli talle oluline, et seda reflekteeriks ka teose pealkiri ja signeeris selle just „arabpojke“ nimega.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
129. Enno Hallek “Rannamaastik kibuvitsaõitega”, 1981
Alghind: 1 200 €
Õli lõuendil. 60,5 x 64 cm.
Rohukülast pärit, kuid hetkel Stockholmis töötav rootsi-eesti modernistliku kunsti korüfee Enno Hallek sai 1970. aastatel tuntuks oma puust väljalõigatud ja maalitud objektidega. Samuti on ta pälvinud tunnustuse koos Ake Pallarpiga loodud kujunduse eest Stockholmi metroojaamale Stadion ning 1982. aastal osales juba oma töödega Rootsi ekspressionistide mainekal näitusel MoMas.
“Rannamaastik kibuvitsadega” kujutab tõenäoliselt kunstniku mälestust Lääne-Eesti randadest, kus möödus tema lapsepõlv. Lihtne motiiv õitsva kibuvitsa ja horisondil hetkeks paljastuva veepiiriga näitab Halleki kui koloristi parimaid omadusi – saavutada rohelise erinevatele varjunditele taandatud pildis värvirikkus ja sume suveõhtune meeleolu. Õrna viirutustehnikaga annab ta tundlikult edasi ka päikeseloojangu kuma, mis merelt taevalaotusele peegeldub ja sellele muinasjutulise helgi annab.
Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
130. Richard Uutmaa “Angla tuulikud Saaremaal”, 1976
Alghind: 17 800 €
Õli lõuend kleebitud papile. 49 x 69 cm.
Põhja-Eesti rannikuga harjunud Richard Uutmaa (1905-1977) jaoks avasid Saaremaa ühe romantilisema paiga riburadapidi jooksvad tuulikud täiesti uue inspiratsiooniallika. Leisi vallas asuvat Angla tuulikumäge nägi ta esimest korda 1958. aasta loomereisil ning hilisematel Saaremaa külastustel proovis ta igal võimalusel sellesse romantilisse külla naasta.
Hilissuve sooja valgust kandva õlimaali valmimisel on Uutmaa värvipalett sisaldanud eriliselt täidlaseid toone – lopsakat kuldset ja meelast rohelist, sekka šokolaadipruuni ning päikeses sillerdavat valget. Isegi tuulikute helehall on kunstniku pintsli all saanud lämbele suveilmale iseloomuliku sügavuse. Aeg oleks justkui seisma jäänud – igavese suve idüllilisse hetke.
Teos on reprodutseeritud lk 264 Richard Uutmaa monograafias “Armastades Eestimaad” (Mai Levin, 2008) ja välja toodud kataloogi osas, repro nr 358.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
131. Linda Kits-Mägi “Metsaoja”, 1959
Alghind: 2 000 €
Õli kartongil. 35 x 46 cm.
Hilispallaslase Linda Kits-Mägi (1916-1990) impressionistlikud teosed võlusid kunstipublikut juba varem, kuid tõelisele tähelennule pani aluse tema 1960. aasta kevadel Tartu Kunstimuuseumis toimunud isikunäitus, mille järel hakati Kits-Mägist rääkima kui ühest tunnustatumast naiskunstnikust.
Vahetult enne ülaltoodud näitust valminud “Metsaoja” näol on tegu lopsaka suvise loodusvaatega, mis suure tõenäosusega kujutab Valgemetsa, kus kunstnikul koos abikaasa Elmar Kitsega suvekodu oli. Kits-Mäe eesmärgiks on edasi anda suvist meeleolu, rõõmu ühest ilusast päikselisest päevast vaikselt vuliseva metsaoja ääres – ja seda ta ka saavutab. Kauguses taustaga ühte sulav majaviil vaid rõhutab metsiku looduse paeluvust ja keskset kohta töö ülesehituses.
Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
132. Linda Kits-Mägi “Lilled”, 1960ndad
Alghind: 1 200 €
Õli kartongil. 47 x 32 cm.
Hilispallaslase Linda Kits-Mägi (1916-1990) impressionistlikud teosed võlusid kunstipublikut juba varem, kuid tõelisele tähelennule pani aluse tema 1960. aasta kevadel Tartu Kunstimuuseumis toimunud isikunäitus, mille järel hakati Kits-Mägist rääkima kui ühest tunnustatumast naiskunstnikust.
Elurõõmu ja soojust täis “Lilled” näitab Tartu maaliklassikut tema parimas vormis. Kits-Mägi jäi impressionistlikule meeleolujäädvustusele truuks terveks eluks ja nii leidub ka selles lopsakas lillekimbus nii põnevat maalifaktuuri kui peent veekujutust klaasvaasis. Vastandvärvid sinine (tagapõhi) ja roheline (lauakate) on omavahel harmoonilises tasakaalus, lastes keskse roosa tooni eri varjunditel kompositsioonis esile tulla.
Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
133. Otto Paas “Purjekas helesinise linna taustal”, 1949
Alghind: 2 600 €
Õli kartongil. 43 x 58,5 cm.
Pihkvas sündinud Otto Paas (1918-1987) oli üks viimaseid Pallases õppinud maalijaid. Oma õhulise, helge mulje saavutas ta laiade täppivate pintslilöökidega, mis jättis ühelt poolt teosele hingamisruumi ja teisalt lisas läbi mitmekihilisuse sügavust.
“Purjekas helesinise linna taustal” demonstreerib kujukalt Paasi koloristivõimeid. Sinistele, rohelistele ja pruunidele toonidele üles ehitatud värvigamma on maitsekas, pintslikäsitlus plastiline ja vahetu. Maalides purjekale mehe figuuri, annab Paas tööle sooja, inimliku mõõtme. Avarust ja maalilist sügavust toonitab suurepäraselt maalitud esi- ja tagaplaan, mis korraga jutustavad nii merega seotud inimeste igapäevaelust kui nende helesinisest elukeskkonnast.
Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
134. Ervin Foerster “Sillerdava mere kaldal”, 1920ndad
Alghind: 1 000 €
Õli papil. 30 x 40 cm.
Võimsate maastikumaalijate Wilhelm Purvitise ning Andrei Jegorovi käe all kunstihariduse saanud Ervin Foerster (1893-1960) paistis 1920-ndatel ja 1930-ndatel Eesti kunstielus silma aktiivse näitustel osalejana. Foersteri realistlikud maastikumaalid – peamiselt ranna- ja talumaastikud – leidsid positiivset vastukaja ka kriitikute hulgas ning mitmed tema tööd osteti ametlike kunstiostudena kaunistama riigiasutusi. Kolm Foersteri silmapaistvat maastikumaali kuuluvad ka Eesti Kunstimuuseumi maalikogusse.
Võluva valgusmänguga rannavaates „Sillerdava mere kaldal“ on Foerster ühendanud kaks oma meelismotiivi – talu ja ranna. Särav, jegorovlikult täpitatud merepind moodustab meeleoluka kontrasti tuulte ja elu meelevalda jäänud vana rannataluga, mille taha maalib Foerster juugendlike joontega kahara puu. Mahlakalt pillab kunstnik maastikule ja hoonetele ühtseks tervikuks sulanduvaid värvilaike ning maalib lihtsa ja argise ülevaks lüürikaks.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
135. Kaljo Põllu “Kaks päikesepõtra”, 1978
Alghind: 1 500 €
Metsotinto paberil. Plm 42 x 42 cm.
Hiiumaalt pärit Kaljo Põllu (1934-2010) oleks tuleval sügisel saanud tähistada oma 90. juubelit. Tema legendaarsed graafikasarjad, sh „Kalivägi“, kuhu “Kaks päikesepõtra” kuulub, esinesid 1980-ndatel näitustel nii Soomes, Rootsis kui Norras. Viimastel aastatel on Põllu teosed teinud võimsa taastulemise tänu menukatele näitustele nii Eestis kui välismaal, seejuures erilist vaimustust on tema esteetika esile kutsunud Jaapanis. Muuhulgas oli käesolev töö eksponeeritud äsja lõppenud Kaljo Põllu isikunäitusel “Igavene tagasitulek” Tartu Ülikooli raamatukogus.
Pehmes metsotinto tehnikas graafiline teos “Kaks päikesepõtra” on eesti uusmütoloogilise kunsti juhtiva meistri märgiline töö. Lähtudes soome-ugri mütoloogiast, loob Põllu keerisekujundil baseeruva võimsa müstilise nägemuse Päikese ümber koonduvast eluringist, mida sümboliseerivad eesti suurimad maismaaimetajad – võimsad põdrad.
Tekst: Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
136. Malle Leis “Varjud öös III”, 2008
Alghind: 3 500 €
Õli lõuendil. 90 x 25 cm.
Malle Leisi (1940-2017) armastus ühetooniliste taustade vastu kujunes kontseptuaalseks viisiks, millega esile tõsta portreteeritava ilu – olgu selleks inimene või taim. Leisi võibki pidada eesti kunsti botaanikakuningannaks, kuna tema jaoks oli floora samaväärselt kaunis inimesega, kui mitte öelda kaunimgi veel. Nii andis kunstnik taimedele oma persooni, kellest igaühel olid oma tujud, veidrused ja võlud.
Teosel “Varjud öös III” säravad erepunased liiliad kontrasteeruvad sügavmusta öise taustaga jättes õhku küsimuse, kust pärineb valgus, mis õied nii võimsalt esile toob? Ehk asuvad lilled ning mustavalt laiuv öö eri maailmades ning popkunstist vaimustunud Leis tõstab need omavahel lihtsalt kokku? Varjude ja valguse piiril kõndival teosel on aga intrigeeriv kolmas tegelane, mille nägemiseks tuleb teosele üsna lähedale astuda – öövarjus vasakult paremale õõtsuvad kõrrelised, mis oma õrnas metsikuses on läbi loomingu olnud Leisi üks suuri lemmikuid.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
137. Malle Leis “Lilled XXXI”, 1975
Alghind: 1 800 €
Serigraafia paberil. Plm 60 x 60 cm.
Teoses “Lilled XXXI” on Malle Leis (1940-2017) taaskord leidnud inspiratsiooni teda ümbritsevast floorast ja faunast. Suviselt lõhnav bukett on saanud viimistletud vormi omaenese juhuslikkuses ja naturaalsuses.
Oranži ja kollase kombinatsioon sobitub nagu valatult kreemika tagapõhjaga. Meie ees on looduse vaatemäng, mille hõrk lillebukett koos iiriste, maasikamarjade ja lopsakate timukatega laseb tunda suvist soojust. Vahvaks aktsendiks on kolm putukat, kes toimetavad omasoodu – neil ei ole kuhugi ruttu, suvi kestab ja nemad koos sellega.
Tekst: Mari-Liis Illi-Illik
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
138. Malle Leis “Lilled XLI”, 1975
Alghind: 1 800 €
Serigraafia paberil. d=48,5 cm.
Oma kuulsat sarja “Lilled” alustas Malle Leis (1940 – 2017) 1971. aastal. Sellesse kuuluvad teosed on väga mitmekesised nii formaadilt, kompositsioonilt, koloriidilt kui kujutatavalt objektilt. Ümara tondoformaadi ilmumine Leisi serigraafiatesse 1975. aasta paiku on seotud tellimusega ühe Poola lossi jaoks, kus tema lillepiltidega sooviti kujundada terve tuba.
Küpse värvitunnetusega kunstnik lähenes ülesandele loovalt ning teostas seeria iga lehe ühe värvi eri toonides. Värskele rohelisele allutatud “Lilled XLI” toob vaataja ette lillede üheks kuningannaks peetud roosid. Leis lisab neile üheks oma signatuuriks kujunenud avatud tulbiõied ning pillab vaba käega sekka mõned puuviljad. Just vaba, juhuslikult pillatud objektide efekt on teose peamisi võlusid ning tuletab ka vaatajale meelde lihtsate asjade olulisust ja võlu me elus.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
139. Jüri Arrak “Lagendikul”, 1970
Alghind: 1 500 €
Ofort paberil. Plm 25 x 32 cm.
Oforditehnikas töötas Jüri Arrak (1936-2011) tulemuslikult juba alates 1960. aastatest. Tema “Lagendikul” paigutub 1970. aastate algul kunstnikule tuntuse toonud sürrealistlikusse nõndanimetatud lõhkevate peade seeriasse.
Arrak, kes valutas alati südant looduse pärast, on loonud omamoodi inimese ja looduse hübriidi, kel käsi kasvab sügavate juurtega maasse, looklevatest pikkadest juustest moodustub pilverida ning lihaseline keha imiteerib puukoore krobedat struktuuri. See on võimas, sürrealistlikus võtmes ood loodusele, tuletamaks meile meelde, kust oleme tulnud ja kuhu läheme.
Tekst: Katre Palm, Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
140. Jüri Arrak “Lõbus trio”, 1964
Alghind: 3 000 €
Akvarell paberil. Km 30 x 40 cm.
Sel aastal möödub 60 aastat legendaarse ANK64 rühmituse sünnist, kuhu kuulunud noortest kujunes hiljem eesti kunsti raudvara: Jüri Arrak, Tõnis Vint, Aili Vint, Malle Leis, Kristiina Kaasik, Tõnis Laanemaa, Marju Mutsu, Enno Ootsing, Tiiu Pallo-Vaik, Vello Tamm. Sõpruskond oli koos juba varem, aga oktoobris 1964 tehti Estonias ühtse kooslusena esimene näitus.
Jüri Arraku sürrealistlik akvarell “Lõbus trio” pärineb samast murrangulisest aastast. Arrak oli toona vaimustunud Picasso loomingust ja seda väljendas ka tema käekiri: “Siin saavad kokku Picasso hilisperioodi joonistustelt tuttav elegantne, kohati krussi kippuv joon ja kubismiperioodi deformeeritud vormid ning näo- ja kehaosade meelevaldne mäng” kirjutab kunstiteadlane Kädi Talvoja 2007. aastal Kumus toimunud näituse kataloogis “Tagasivaatav mees”.
Arraku varast loomingut iseloomustaski julgus, mässumeelsus ning avatud meel – märksõnad, mis on manifesteeritud ka tema ükssilmsele lõbusale triole.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
141. Jüri Arrak “Kentauri mängud”, 2017
Alghind: 2 400 €
Pliiats paberil. Ava 34 x 46 cm.
Antiikmütoloogiat on Jüri Arrak (1936-2022) interpreteerinud oma loomingu algusest saati. Hobuinimese kujuline metsiku loomuga tegelane on aga Arraku käsitluses omandanud sel lehel muidki jooni: talle on kasvanud tiivad nagu Pegasosele ning nii andnud Kentaurile võime ka lennata. Pildil toimuv on aga kohtustseen loomariigist: Kentaur pakub kirglikule loomakarjale ohverdamiseks kitse, et päästa inimkond. Teos on täis allegooriat inimeste maailmast, masside ja üksikisiku vahekorrast – Arraku võimas jutustus ja pildikeel oma parimas võtmes.
Teos oli eksponeeritud Jüri Arraku 2017. aasta isikunäitusel.
Tekst: Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
142. Jüri Arrak “Lõvid”, 1981
Alghind: 2 900 €
Litograafia paberil. Plm 32 x 44 cm.
Jüri Arrak (1936-2022) käis loodusega ühte sammu nii oma väljaütlemistes kui loomingus. Loomad ja linnud mängisid sageli inimesest targematki tegelast, kuid iial ei tulnud nad seda jõuga peale suruma, vaid tonkasid märkamatult ja vaikselt inimkonna murekohtadele ning suunasid neid tagasi õigele teele.
Lõvid, loomade kuningad olid Arrakule olulisteks modellideks. Need tugevad, painduvad, majesteetlikud loomad on alati olnud teadlikud oma võimust ja ilust ning astuvad teosel väärikalt, vägevate käppade sulgpehmel sammul mööda savanni kiviseid radu. Karjana liikuvad lõvid ei kiirusta ning nende samm on mõõdetud – ma tean, kus olen mina ja minu pere. Lõvipere liikmena ei jäeta sind maha, alati on keegi su selja taga valvamas, toetamas – ka siis, kui juhtud olema inimeseloom.
Filosoof-kunstniku loomingus võime käesolevat teost käsitleda ka kui eesti vapilõvidele viitavat tööd – veel mitte üksteise all reas, kuid selgelt üksteise poole liikumas.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
143. Edgar Valter “Kodu maailma äärel”, 1975
Alghind: 4 400 €
Õli lõuend kleebitud papile. 50 x 69,5 cm.
Edgar Valter (1929-2006) on läbi oma loomingu rõhutanud unistuste tähtsust. Tema teosed on täis elurõõmu ja -tarkust, mis inspireerivad seisatuma, enda sisse kaema ja hindama nii praeguse hetke võlu kui seadma eesmärke.
Teosel “Kodu maailma äärel” on Valter kasutanud talle omast vormide moonutamist, luues illusiooni justkui tillukesest omamaailmast – minu enda ruumist, kodust, turvatundest. Ühtlasi annab Valter maailma peopesa suuruseks kahandamisega mõista, milline roll on meil endil selle hoidmisel.
Helesinises universumis keerlev koduplaneet toitub kidurate kadakate jõust, soojast päikesest ning väikesest majakesest selle keskel – ükskõik, kui kõver võib olla selle sein, see on ikkagi kodu – turvatunde igavene süda.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
144. Edgar Valter “Kiikumas”, 1970ndad
Alghind: 2 500 €
Õli kartongil. 21 x 26 cm.
Maagilise muinasjutuvestja Edgar Valteri (1929-2006) oskus oma lüürilis-sürrealistlikel maalidel lõbusaid stseene kujutada on imetlusväärne. Teos “Kiikumas” on justkui parafraas Jean-Honore Fragonard´i kuulsast rokokoomaalist “Kiigel”, ainult et Valter pöörab süžee ümber: tema pildil on kiigel mees ja naisterahvas vaatab kiikumist pealt.
Maali neutraalne taust mõjub tänu Valterile nii omasele rohelisele koloriidile tingliku aiana. Nii asetab kunstnik stseeni unenäolisse buduaari, mis asetseb korraga nii sise- kui välisruumides, pärismaailmas kui kujutelmades.
Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
145. Valdur Ohakas “Õhtusöök sadamas”, 1964
Alghind: 7 500 €
Õli kartongil. 73 x 93 cm.
Merega seotud teemad olid Valdur Ohakale (1925-1998) südamelähedased. Kui enamasti oli kunstniku silm suunatud merele, siis käesolevas teoses annab ta au kalapüügilt tulnud meestele ning mereandidele. Kuigi kalamotiiv esineb sageli tema maalidel, eriti 1960.-70. aastatel, siis on teoses “Õhtusöök sadamas” need Ohakale vaid ettekäändeks, et demonstreerida oma meisterlikke koloristlikke ja kompositsioonilisi oskusi.
Varjundirikkale pruunile taandatud üldkoloriidil torkab kohe silma hõbedane lestapaar, hetk hiljem võib hoomata esialgu märkamatuks jäävat pruun-ookeris, juba valmis küpsetatud kala nende vahel. Kuigi kujutatud on liikumatuid objekte, on töö ometigi dünaamiline, siin on olustikule vastavat hoogsust, säravaid tähelepanu tõmbajaid (keerdu tõmbunud köis) ning arvukalt teisi põnevaid detaile, mis viivad silma rändama ning mõtted merele, suvele ja sõpradega koosveedetud ajale. Head isu!
Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
146. Valdur Ohakas “Akt loojanguvalgel”, 1960ndate I pool
Alghind: 6 800 €
Õli vineeril. 74 x 114 cm.
Valdur Ohaka (1925-1998) aktid ei vaatle modelle erootilisest vaatepunktist, vaid otsivad väljendust vormile, värvile, tõele. Kunstniku tavapärast, mehelikku, jõulist käekirja arvestades eristub “Akt loojanguvalgel” naiselikku sensuaalsust kiirgava tunnetusega, ent ometi tunneme selgelt ära Ohaka kui virtuoosse koloristi käe. Sähvivate pintslitõmmetega maalitud, justkui õhtuse tumeneva vee virvendavat pinda kirjeldav šokolaadikarva taust loob sooja, õhtupäikesest kantud meeleolu. Kunstnik paigutab akti tagasihoidlike oliivi- ja koorekarva linade peale, kuid täiustab neid aktsendina türkiissinise ning erkroosaga, luues nii särava värvikoosluse, mis ometigi ei tõmba tähelepanu eemale modellilt endalt.
Märkame siin Ohaka 1960. aastate loomingule omast mängu vormiga, tumedad piirjooned leiavad kehal kohati juba nurgelisemaid väljendusi, ent lasevad vaatajal siiski nautida naisekeha perfektseid vorme. Paeluvalt kannab ta taustaväreluse sähvivad pintslitõmbed üle modelli nahale, mis loob madalalt langeva õhtuvalguse ja kehakumeruste kokkupuutel kaasahaaravalt järske kontraste.
Teose teisel küljelt leiame vaate Toomemäele, Tartu südamele, kus tekleid kandev paar üksteist emmates hilisõhtuses pargis jalutab. Muuhulgas on just teose see pool väljas olnud Tartus toimunud näitusel, mistõttu võib eeldada, et akti maalis Ohakas sinna taha hiljem.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
147. Valdur Ohakas “Poiss piibuga”, 1965
Alghind: 4 000 €
Õli papil. 56 x 44 cm.
Valdur Ohaka (1925-1998) loomingulisse tipp-perioodi kuuluv “Poiss piibuga” on tõeline maiuspala kunstniku teoste austajaile, kuna meessoost modelle kohtame tema loomingus väga harva. Varjundirikkale pruunile taandatud üldkoloriidil teos annab suurepäraselt edasi Ohaka toonaseid kunstilisi taotlusi – vormida modelli kui skulptuuri. Oma vormikatsetustes polnud talle niivõrd oluline jälgida täpseid proportsioone, vaid otsida põnevaid nurki, rõhutada teadlikult mõnd kehaosa suuremana, mõnd väiksemana, väänata neid lõuendil kui plastiliini. Tema hoogsat lähenemist ja usku kunsti tegemise vabadusse kirjeldab hästi lause, mida ta juba enne vangilaagrisse saatmist oli kindlameelset hüüdnud: “Arvestage, et valitsused tulevad ja lähevad, aga kunst jääb!”
Omamoodi on “Poiss piibuga” austusavaldus üle 40 aasta varem valminud Jaan Vahtra ikoonilisele autoportreele (1923, EKM), millel piip on muutunud lahutamatuks osaks inimese olemusest. Ka maailmaklassikas on sel teatud suhtumist peegeldaval esemel oma väga sümboolne koht, tuletame meelde kasvõi pikalt maailma kalleimaks maaliks olnud Picasso 1905. aasta “Poissi piibuga” või René Magritte’i 1929. aastal epohhi loonud teost piibust, mis pole piip.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
148. Ferdi Sannamees “Akt”, 1934
Alghind: 2 000 €
Sangviin paberil. Ava 67 x 45 cm.
Ferdi Sannamees (1895-1963) oli eesti andekamaid skulptoreid, suurepärane portretist ja monumentalist, erinevais materjalides aktifiguuride looja. Aastail 1919-24 õppis ta „Pallases“ ja peale seda täiendas ennast mitmel korral Pariisis. Muuhulgas oli ta üks Wiiralti ja Adamson-Ericu lähedasi sõpru.
Sannamehe aktijoonistused näitavad tema kindlat vormivaldamist ja joonistajakätt. Nagu kirjutab kunstniku biograaf Heini Paas, võib neid vaadelda iseseisvate teostena (H. Paas “Ferdi Sannamees 1895 – 1963”, Tallinn. 1974, lk. 50) ning käesolev sangviinijoonistus tõestab seda parimal viisil. Skulptorile omaselt tunnetab ta käsi paberil iga lihase täpset vormi ja vormib sellest võimsa visuaalse vaatemängu.
Tekst: Mai Levin
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
149. Märt Bormeister “Vana talu toomingatega”, 1984
Alghind: 2 000 €
Õli masoniidil. 49,7 x 69 cm.
Märt Bormeister (1916-1991) oli tõeline Eesti patrioot – tema looming valmis vaid kohalikel ainetel. Kuigi ta lõi töid erinevates žanrites, siis menukaimaiks kujunesid Tallinna vaated ning talumaastikud. Viimaseid jäädvustades kandis Bormeister ka olulist pika traditsiooniga taluarhitektuuri dokumenteerimise rolli, mistõttu on tema tööde detailitruudus väärtuslikuks ka ajaloo seisukohalt.
Teosel “Vana talu toomingatega” demonstreerib Bormeister armastust motiivi vastu läbi sooja koloriidi ja romantilise alatooni, rääkimata õitsvate toomingate impressionistlikust kujutlusviisist. Maalikunstnik Mauri Gross kirjeldab oma sooja emotsiooni: “Märt Bormeistri “Vana talu toomingatega” on kui delikaatne küllakutse mööda kruusast rada, kummelimuru kahel pool teed.” Selle tabava lausega kirjeldab Gross lisaks maalile kunstnikku ennast – sooja ja emotsionaalset – omadused, mille ta on kandnud ka oma loomingusse.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
150. Erich Pehap “Daam valge kübaraga”, 1930ndad
Alghind: 1 500 €
Pastell paberil. Km 58 x 30 cm.
Erich Pehapi (1912-1981) loomingu keskmes oli inimene. Sageli kujutasid tema figuraalkompositsioonid stseene kohvikuist, kontsertidelt või muudest avalikest paikadest.
Pehapi veel Eestis loodud teoste hulka kuuluv “Daam valge kübaraga” kujutab endast 1930. aastate šikki ja moodsat naist. Tema näoilmest ja hoiakust õhkub eneseteadlikkust ja kindlameelsust ning rõivastusest voolavat elegantsi. Seda võimendab veelgi noobli nurga all kübar ja punased huuled. Pehap tõestab juba noore kunstnikuna oskust kasutada värvipaleti rikkalikke võimalusi ilma liiale minemata – kuigi üldmulje on pastelselt tagasihoidlik, on ta sinna meisterlikult värskuse andmiseks seganud kollase, türkiissinise ja õrna roosa.
Tekst: Mari-Liis Illi-Illik
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
151. Henn Roode “Põhja puiestee”, 1960
Alghind: 3 400 €
Õli vineeril. 36 x 54,5 cm.
Henn Roode (1924-1974) esimeseks elupaigaks peale karmist nõukogude vangilaagrist vabanemist sai Soo (toona Nikonovi) täna Kalamajas, kus elasid tema abikaasa Estheri vanemad. Hoovis oli Roode äial autoremonditöökoda ning ämm pidas vanalinnas kübarakoda, mistõttu kujunes käesolev, peaaegu koduhoovist maalitud Põhja puiestee vaade tema igapäevaseks kaaslaseks.
1960. aastad oli aeg, mil Roode jätkas Cézanne’i vaimus vormi ja värvi analüüsijana. Tema looming sai nii kiitust kui kriitikat, sõltuvalt, kes oli hindajaks või milline oli parajasti soositav suund, kuid kunstnik jätkas sellest hoolimata ikka omas vaimus ning julgustas ka õpilasi enda valitud teele kindlaks jääma.
Käesolev linnavaade mõjub justkui möödasõitvast autoaknast pildistatud foto – efekt, mis koos vanalinna motiivi ebahariliku nägemisnurgaga teeb selle huvitavaks. Ekspressiivselt maalitud, abstraktset ja konkreetset ühendavas teoses valitseb liikumine ja emotsionaalne lähenemine, samuti vaate tinglikkus: Oleviste terav torn sulab kokku puudevõradega, Paks Margareeta meenutav murdunud puutüve. Teoses aimub juba Roode lähenemist abstraktsionismile, mille osas Roodel oli eesti toonases kunstis üks teerajaja rolle.
Tekst: Katre Palm, Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
152. Tõnis Vint “Kevadhääl”, 1987
Alghind: 1 600 €
Kõrgtrükk paberil. Plm 30 x 30 cm.
Kunsti mõtestaja ja õppejõud Tõnis Vint (1942-2019) on olnud üks mõjukamaid graafikuid eesti kunstis. Kunstirühmituse ANK´64 kaasasutaja ning erinevaid loomeinimesi koondava rühmituse Studio 22 looja jättis oma õpetuste ning filosoofiaga kustumatu jälje lugematul arvul tulevastele kunstnikele nii Eestist kui mujalt.
Vindi 1980. aastate graafikas ja joonistuses kohtame sageli haldjalikke olendeid geometriseeritud taustal. Stiliseeritud bandaažides, vaid osaliselt kaetud figuuridest õhkub oma õrnusest hoolimata eneseteadlikkust ja tarkust. Need on tüüpilised transavangardismi näited, mida iseloomustab müstiline alatoon.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
153. Tõnis Vint “Vestlus”, 1983
Alghind: 1 800 €
Kõrgtrükk paberil. Plm 24 x 22 cm.
Tõnis Vindi (1942-2019) olulisust ja rolli Eesti kunstimaastiku ühe märkimisväärseima kujundajana on raske ülehinnata. Tema õpetused ja käsitluslaad on tugevalt mõjutanud eesti kunsti- ja raamatukujunduse traditsiooni. Vint on kaasaegse kunsti viinud ühte aastasadu ja -tuhandeid kestnud kultuuritraditsioonide, ornamentika ning Idamaade esteetika ja filosoofiaga.
Kunstniku 1980. aastate figuratiivsed tööd illustreerivad eredalt transavangardi üht stiilisuunda, millele on iseloomulik teatav müstilis-sümbolistlik manerism. Nagu ikka, on ka “Vestluses” kujundid rafineerituseni viimistletud, sametine must lisab sügavust ja igavikulisust. Kompositsiooni loovad jooned, nooled ja ristid ei ole teosele visatud juhuslikult, vaid omavad oma energiat ja tähendust, vindilikku esteetikat.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
154. Laurentsius “Roos“, 2013
Alghind: 2 000 €
Õli vineeril. 77 x 26 cm.
Eesti camp-kunsti suurmeistri ja ühe originaalsema kunstniku Laurentsiuse teos koosneb maalist ja ready made´ist. Sageli mustale taustale valge roosi maalinud Laurentsius saavutab töös metafüüsilise tundlikkuse, mille ta ühendab akordioni mängiva inglikujuga. Tähendustest ja kõrvaltähendustest pungil teose üks olulisemaid sõnumeid on ajatuse kuulutamine, kuid palju jätab teos ka vaataja kujutlusvõimele.
Tekst: Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
155. Gregor von Bochmann “Mees ja hobune”, 1894
Alghind: 4 300 €
Õli puidul. 36,5 x 51,5 cm.
Läänemaal sündinud ja Düsseldorfi Kunstiakadeemias professorina töötanud Alexander Heinrich Gregor von Bochmann (1850-1930) kogus kuulsust oma olustikumaalidega. Sageli kodukohta tagasi tulnud Bochmann armastas kodust Lääne-Eestit ja seal valmisid tal mitmed kohalikku olustikku kujutavad teosed, sh käesolev, rannikuäärset idülli kujutav maal.
Eriti tuntuks sai ta kui suurepärase hobustseenide maalijana, mis võlusid dünaamilisuse ning tõetruu kujutlusviisiga. Käesolev õlimaal pole pelgalt talumaastiku kujutus, vaid filosoofiline jutustus hobusest ja tema peremehest. Kui tavaliselt näeme Bochmannil meest kas hobuse seljas ratsutamas või teda vankri ees ajamas, siis siin näeme distantsi nende vahel. Ometigi on nad mõlemad üksteise vaateväljas, ootel, teades kumbki täpselt, mis ees ootab. Nii loob kunstnik silmale nähtamatu pingevälja, sideme looma ja inimese vahel, mis on aegade algusest olnud tugev ja üksteisest eluliselt sõltuv.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
156. Karl Aleksander von Winkler “Viljandi lossivaremed”, 1909
Alghind: 1 000 €
Akvarell paberil. Km 23 x 31 cm.
Silmapaistval baltisaksa maalijal Carl Alexander von Winkleril (1860-1911) avanesid Peterburi ja Müncheni akvarellistide ühingute liikmena võimalused end mitmel pool Euroopas täiendada, mistõttu kujunes temast üks 19/20. sajandi vahetuse tugevamaid akvarelliste.
1909. aastal korraldas Winkler Viljandis oma tööde näituse – esimese kunstinäituse Viljandis, millele 1910. aastal järgnes läti maalija Vilhelms Purvitise näitus. Ajakirjanduses on nimetatud tema maali „Scholleri aed Viljandis“ (1909) ning väga suure tõenäosusega maalis ta näituse tegemise aegu ka käesoleva teose – kui mitte ei olnud sama töö ka seal esitletud.
Kunstniku akvarellid jätsid oma tiheda ja detailse värvikäsitlusega justkui guaššmaali mulje ning tema looming oli nõutud nii Eestis kui välismaal. Ka käesolev teos tõestab kogenud suurmeistri kätt – tundliku käega maalib ta varjus olevad müürid jahedama ning päikese puudutusest hõõguvad seinad soojema tooniga. Nii jäädvustab Winkler hetke sellest hunnitu šarmiga Eestimaa linnast, mis on sama võluv ja kutsuv ka 115 aastat hiljem.
Tekst: Mai Levin, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
157. Ilmar Kruusamäe “No N-Bomb”, 1978
Alghind: 6 000 €
Õli masoniidil. 44 x 50 cm.
Kursi koolkonna asutajaliige, hüperrealistide teise laine võimas esindaja Ilmar Kruusamäe on vabakutselise kunstnikuna mänginud tähtsat rolli ülikoolilinna kunstimaastikul juba rohkem kui 40 aastat. 2008. aastal pälvis Tartu slaidistide hulka kuuluv Kruusamäe oma portreede sarja eest väärika Kristjan Raua preemia.
Sotsiaalsete alatooniga lugude käsitlejana räägivad tema maalid ajastule omastest teemadest ja nii haakub ka 1978. aastal valminud “No N-Bomb” 1970. aastate rahuliikumise manifestatsioonidega. Ometigi kannab käesolev töö suuremat, aegadeülest ja universaalset sõnumit, mille sisu kõnetab vaatajat sama sügavalt ka tänasel päeval. Sõstrasilmse tüdruku ilmekas pilk on justkui eellooks, eesti enda versiooniks kuus aastat hiljem sündinud Steve McCurry fotole afgaani tütarlapsest, mis on tänaseni üks ikoonilisemaid portreid National Geographicu varasalves.
Tekst: Katre Palm, Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
158. Kerttu Lätt “Violetta külmunud järv e. Lumekuninganna”, 2007
Alghind: 4 000 €
Õli lõuendil. 133 x 120 cm.
“Surun sind kui mantlit
vastu külmetavat ihu –
värisevat mantlit vastu kuuma ihu”
Luulekatkend Indrek Hirve kogumikust “Hingekiri II”
Noorelt lahkunud andeka Tartu kunstniku Kerttu Läti (1978-2013) kunstnikunimega Kerttus) looming õhkab glamuuri ja sära. Nii ka Gustav Klimti vormikäsitlust meenutavas suuremõõtmelises teoses nõtkest lumekuningannast, kes abstraktses paigutatuna õhkõrna, peaaegu seebimullina mõjuva kristallkuuliga õnnelikku homset kuulutab. Lätt, kelle kireks oli lisaks kunstile ka parfüümimaailm, on peategelase mähkinud udupilvest rüüsse, mille sulgpehmetest voltidest hõljub ruumi sahmakas kevadiselt karget lõhna.Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
159. Jüri Marran “Meeskoor”, 1975
Alghind: 4 200 €
Segatehnika paberil. Km 63 x 43 cm.
Tartust pärit kunstnik Jüri Marrani (1937-2021) jaoks olid muusika ja teater oluline osa tema elust. Nii oli ta 2009. aastal Vanemuise etendust “Manon” arvustades vaimustatud, kui aktiivselt ja säravalt esines koor. Samasugust imetlust pälvivad laulvad mehed ka tema teoses “Meeskoor”, kus üldistava ning stiliseeritud ja motiivi kordusele rajaneva kujundikeelega annab ta edasi ühise meestelaulu olemuse: igaühel on siin pusles oma kindel koht.
Vägevad eesti mehed seismas mitmes reas avatud sünkjas-pruunide silmade ja suudega viib mõtterännakule ka maalikunstnik Mauri Grossi: “Meeste näod väljendamas jõudu ja veendumust on suurepäraseks tehniliseks lahenduseks, sest õhulised pinnad vahelduvad selgete piirjoontega nägudel. Teose metafüüsiline osa on mõtterännak, mis lubab pilti mõttes korrutada lõpmatuseni nii vasakule kui paremale hiiglaslikuks rahvuskooriks laulukaare all.”
Tekst: Harry Liivrand, Mauri Gross, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
160. Liisi Örd “Suur roheline. Veepind”, 2023
Alghind: 2 300 €
Õli lõuendil. 70 x 100 cm.
Tartu Ülikooli maalikunstnikuna lõpetanud Liisi Örd (s 1984) otsib silmale nähtamatut, looduse ürgset olemust ning kannab selle lõuendile kord abstraktsemalt kord realistlikumalt. Kunstnik liigubki kahe stiili piirimail, unistuslikul valgusmaastikul, mis pastoossel maalipinnal ärkab ellu ja viib vaataja filosoofilisele rännakule meenutamaks tema enda looduskogemusi.
Maalikunstnik Mauri Gross, kelle loomingulised impulsid pärinevad samuti loodusest, kirjutab: “Lopsakas maalilaad, julge värvikäsitlus, kohati bareljeefina mõjuv värvipind võetakse kokku eestimaiselt soisel maastikul meisterliku kergusega. Ilmselgelt pole tegu iluaiaga, vaid millegi metafüüsilisega, mis antakse edasi kunstniku soovi järgi märgata loodust oma loomulikkuses.”
Helesinise taeva peegeldus vaiksel metsajärvel lisab maastikuvaatele uue dimensiooni – justkui vihjates, et see, mida silmaga näete, pole veel kõik. Loodus peidab endas elujõudu ja energiat, mille tõelise olemuse mõistmiseks tuleb seisatuda ning vaadata-kuulata teda südamega.
Tekst: Katre Palm, Mauri Gross
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
161. Aleksander Litvinov “Algus”, 1985
Alghind: 4 400 €
Pronks. h=170,5 cm.
1980. aastal ERKI skulptorina lõpetanud Aleksander Litvinov on rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnik, kelle töid kuulub kogudesse üle maailma. Kunstiteadlane Harry Liivrand kirjutab tema ühe suurima teose kohta: “Aleksander Litvinovi “Algus” on omamoodi pühendus 1920. aastate rahvusvahelisele avangardile, ajale, mil konstruktivism ja geometrism olid eriti moes ning mahulise dekoratiivse skulptuuri vormis tõsteti esile plastilist, dünaamilist lahendust. Litvinovi teos algab range geomeetrilise kujundiga, liikudes järjest vabama ja ekspressiivsema vormi suuna, lõppedes inimfiguuri meenutava kauni siluetiga”.
Maalikunstnik Mauri Gross muljetab: “Teost vaadeldes meenub kirjanduslik motiiv kamraadide vestlusest, me oleme sinuga käinud läbi vasktorude. Kas autor on sellele mõelnud või viidanud materjali valides, me täna ei tea. Minu mõtted viib see aga esteetikasse peidetud motiividele. Algelemendiks valitud rist, millele ehitatakse inimene, jalad, puusad, rinnad käed ja pea asemel laineline motiiv ootamas hinge.”
Tekst: Harry Liivrand, Mauri Gross
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
162. Valdemar Väli “Kalurid”, 1956
Alghind: 4 000 €
Õli lõuendil. 68 x 98 cm.
1938. aastal Pallasesse astunud, peamiselt Ado Vabbe käe all õppinud Valdemar Välist (1909-2007) kujunes hiljem üks teenekamaid maaliõppejõude ERKIs. Kirgliku kalamehena on ta oma teostes kajastanud rannarahva, eelkõige Läänemaa, Muhu ja Kihnu elanike eluolu, kuid üsna sageli leiame ta loomingust ka Saaremaa motiive.
1950. aastate teise poole vormiüldistavas laadis maal neljast kalurist sadama taustal esindab seega väga isiklikku teemat kunstniku elus – mehed, kelle igapäevaseid muresid ja rõõme tundis ta kui oma viit sõrme. Seega loob Väli käesoleva teosega omamoodi kaluri arhetüübi – mehise, tugeva ja seltskondliku. Pikki tunde ja päevi merel koos veedetud aeg on muutnud nad lähedasteks, seal visati nalja ja filosofeeriti elu üle. Viimase olulisust kujutab ilmekalt ka keskel olev piibutoppija, kes parajasti oma viimastest mereseiklustest jutustab.
Kalameeste teema väljendas sümboolselt ka igatsust vabaduse järele, mida meremeeste elu teatud määral võimaldas. Samasugust vabaduse ja reisirännu nooti kannavad endas ka taamal liuglevad kajakad – kalurite alatised kaaslased.
Tekst: Katre Palm, Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
163. Evald Okas “Mets” (Vääna-Jõesuu), 1982
Alghind: 4 700 €
Õli papil. 50 x 70 cm.
“Kõik tiirleb, kõik tuksleb,
kõik tuikab ja taob:
universumi uni on ainus,
mis kogu aeg on ja kaob.”
Katkend Doris Kareva luuletusest “Kõik tiirleb, kõik tuksleb”
Evald Okase (1915-2011) metsamotiivid on ühed nüansirikkamad ja elavamad loodust kujutlevad tööd tema loomingus. Vääna-Jõesuu kujunes Okase jaoks armastatud suvituskohaks aastakümneteks, kuna just seal asus peale sõda kunstnike puhkebaas. Ta on maalinud seal erinevaid maastikke, kuid metsamotiivid kujunesid ta enda lemmikuks, seda eelkõige selle vaheldusrikkuse pärast – ükskõik, kuhu metsas keerad, tervitab sind juba täiesti uus elamus. Okas on alati armastanud maalida rohelust, tuues esile selle nüansirikkust, looduse lopsakust ja kasvutungi. Tema “Metsale” võiks vabalt seega panna tunduvalt detailsemaid, särtsakamaid pealkirju, nagu “Enne vihma”, “Elurikkus” vmt, ent ometi annab just kunstniku enda pretensioonitu nimetus tööle sisu. Mets kui mõiste sisaldab juba ise tohutut elurikkust, universaalset, aegadeülest tähendust. Okase impulsiivse hooga liikuv pintsel on seetõttu vaba – keegi ei ütle ette, mis värvi taim just sel päeval kunstnikule oma ilu näitas, millise linnu laul eriti kaugele kajas. Rääkimata valgusest, mis tihedate puude võradest vaid siit-sealt end ilmutab – kord vihmaeelselt sügavsinine, kord unistuslikult hele. Metsa maalimine nõuab virtuoosset oskust leida just see õige valguse ja varju vahekord, õiged värvid ja tunded – Evald Okasele pole siin vastast.Tekst: Katre Palm, Mai Levin
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
164. Evald Okas “Meri”, 1955
Alghind: 1 500 €
Õli papil. 17 x 35 cm.
“Silm kaugele käib üle vee,
käib üle vee ja lainete.”
Katkend Juhan Liivi luuletusest “Üle vee”
“Suvine merevaade mitte rannalt, vaid merelt merele, teadmata mis jääb seljataha. Võib-olla soov midagi unustada, mille kasuks räägib otsiv ja julge lahendus käsitlemaks maa ja taeva suhet. Suvi, kergus ja hoog kõik ühes vaateväljas, et unustada minevik ja mäletada hetke, mis on ees.” Nii kirjutab maalikunstnik Mauri Gross Evald Okase (1915-2011) 1955. aasta mariini kohta. Evald Okas, keda peamiselt teame kui kaunite graatsiate kujutajat, üllatab vaatajat siin sugestiivse merevaatega. Igavikuliselt mõjuv vaatenurk sunnib seisatuma ja nautima hetke ilu – keset vaikselt loksuvat merd ja kaugusse sulanduvat silmapiiri. Ehk oli kunstniku jaoks filosoofiliste mõtiskluste rajale astumiseks tema 40. aasta juubel, mis teose valmimise hetkeks kätte jõudmas oli.Tekst: Mauri Gross, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
165. Eduard Wiiralt “Lapi maastik”, 1946
Alghind: 7 400 €
Kuivnõel paberil. Plm 34,8 x 43,7 cm.
Lapimaa põlised elanikud Astridi ja Ella igaveseks kunsti kirjutanud “Lapi maastik” sündis 1946. aastal – ajal, mil Wiiraltil oli õnnestunud pommiderahe alla sattunud Berliinist pääseda Rootsi. Sel perioodil graveeris Wiiralt vaid kaks uut tööd, “Väikese Gisèle´i” ning “Lapi maastiku”. Suheldes kohalikega, sai Wiiraltile selgeks, et rootslased küll armastavad oma maad, kuid ei ole veel jõudnud selle ürgse alge tunnetamiseni. Nii võttis kunstnik kaasa oma Stockholmis elanud sõbra Eduard Ole ja koos sõideti Põhja-Rootsi, Lapimaale, kus valmis käesolev teos.
Emotsionaalselt sügav „Lapi maastik“ jutustab loo põhjamaa rahvaste kokkukasvamisest loodusega, saamide identiteedist, maa kaotamisest, kultuurist ja keelest. See on see ürgne loodusrahva olemus, see sügaval inimese sees kasvav teadmine, et kuulun ühe kindla rahva hulka. See oli tunne, mida Wiiralt nii siiralt taga otsis nii Lapimaal kui Eestis, nii “Eesti neius”, “Viljandi maastikus” kui “Virves”.
Väike tüdruk nimega Astrid piilub täiskasvanud Ella kõrval tõsiselt kunstnikku – nende suurte silmade taga elab väike suur hing, keegi, kellest hiljem kasvab tõeline oma rahva ja maa patrioot. Mark Soosaare filmis “Maised ihad” on näha kaadreid Astridi hilisemast elukohast, lihtsast elektrita hütist, mis järgis oma stiililt saami traditsioone ning kus naine käis suviti põdranahku õmblemas. Ellat aga Soosaarel tabada ei õnnestunudki, tema elu kulges mägedes põtru küttides ning kelle ainsaks pliiatsijäädvustuseks jäi igavikuline “Lapi maastik”.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
166. Eduard Wiiralt “Burgundia maastik (Maastik hobustega)”, 1947
Alghind: 4 000 €
Ofort paberil. Plm 32,2 x 39,6 cm.
Prantsusmaa keskosas asuv kuulus veinipiirkond Burgundia võlus Eduard Wiiraltit (1898-1954) oma katedraalide, skulptuuride ning loodusega. 1947. aastal veetis kunstnik sealses Civry väikelinnas neli kuud ning graveeris mitu peenetundelist teost.
Augustikuumuses tööd alustades andis ta meisterlikult edasi põuast tulenenud pinge, januse puudesalu ning küna ääres jahutavat vett nautivad hobused. Eraldi tähelepanuväärne on esiplaanil olev võimas puu, mille tuules sahisevatele lehtedele on Wiiralt eriti keskendunult süüvinud.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
167. Konstantin Süvalo “Pärnu jõel”, 1944
Alghind: 30 000 €
Õli lõuendil. 46 x 56 cm.
Läti mõjukaima kunstniku, sealse Kunstiakadeemia rajaja Vilhelms Purvitise juhatuse all kunstiõpinguid alustanud Konstantin Süvalo (1884-1964) õppis impressionistist õppejõu eeskujul hindama vabas looduses maalimist. Sama õpetust said ka teised Purvitise eestlastest õpilased, teiste seas Villem Ormisson ja Jaan Vahtra. Juba kunstikooli ajal oma maastikega silma paistnud Süvalo täiendas hiljem end Peterburis ja Pariisis ning sõja puhkedes kolis lõplikult Pärnusse, mis jäi tema kodulinnaks surmani.
Süvalo 1940. aastate loomejärgule on iseloomulik teose valkjas tonaalsus ja lopsakas pintslikäsitlus, mis sobisid hästi heleda sillakaare helgi edasiadmiseks jõepinnal. Ka valged vahused pilved ning uhked purjed mängivad oma toonidega kunstniku taotlustele kaasa ja loovad maalil helge meeleolu. Nii võimaldab hele taust esile kerkida teose peategelastel – grupil purjetajatel ning sõudjatel, ilma kelleta oleks suvepealinna pea võimatu ette kujutada.
Purjekaid Pärnu jõel on kunstnik kujutanud erinevatel aegadel, muuhulgas maalil „Pärnu“ (1944, Eesti Kunstimuuseum). Käesoleva tööga aga loob Süvalo enesele veel teadmata ajalooliselt dokumentaalse teose, sest paigutab jõel olijad Pärnu Suursilla taustale, mille sakslased 1944. aasta septembris enne taganemist õhku lasevad ja mille asemele sama aasta sügisel püstitavad kohalikud puusilla. Seega saame töö valmimisaja määrata mitte ainult tööle märgitud valmimisaasta, vaid täpsete kuude järgi ning paigutada maali Süvalo loomingulisse tipp-perioodi.
Tekst: Mai Levin, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
168. Ludvig Oskar “Koitjärve maastik”, 1920-30ndad
Alghind: 2 900 €
Õli lõuendil. 53 x 67,5 cm.
Esimesse Eesti modernistide põlvkonda kuulunud Ludvig Oskar (1874 – 1951) sai oma esimese kunstihariduse Ants Laikmaa ateljees, kust õpetaja tungival soovitusel siirdus edasi õppima kuulsasse Anton Ažbe kunstikooli Saksamaal. Peale pikemalt Euroopas elamist tagasi Eestisse tulles sai Oskarist kunstiõpetaja, kelle õpilaste sekka kuulus muuhulgas ka Evald Okas.
Südames jäi aga Oskar alati truuks klassikalisele käsitlusviisile ning põhjarannikust kodukandile ja nii leiame tema sumedatoonilistest maastikumaalidest sageli just Kuusalu ümbruse. Nende hulka kuulub ka “Koitjärve maastik”, mis on fikseeritud erakogudest pärit teoste rubriigis Ludvig Oskari isikunäituse kataloogis (ENSV Riiklik Kunstimuuseum 1972, nr. 5). Poole näitusel eksponeeritust moodustasid tööd, mille 1951. aastal Saksamaal surnud Oskar oli pärandanud oma Helsingis elavale täditütrele Madlene Vesterinenile (Leeni Ploompuu) ning mis praeguseks kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni.
Just Madlene ning ta perekonna juures Koitjärvel Laane talus oli Oskar sageli maalimas käinud ning seal veedetud ajal on valminud ka käesolev idülliline vaade. Puude tagant paistab Koitjärve mõis – ajalooline hoone, mis tänasel päeval on täielikult hävinud. Taamal helesinise triibuna paistev Soodla jõgi annab teosele helge meeleolu ja võimandab tööst õhkuvat ajatust ja rahu.
Muuhulgas kannab maalil olev paik endas romantilist lugu Oskari täditütre Madlene ning Koitjärvel oma venna juures elanud Anton Hansen Tammsaare vahel. Neid kaht ühendas armastus eesti keele ja kirjanduse vastu ning arvatakse, et just siin veedetud aeg inspireeris Tammsaaret kirjutama oma kuulsat “Kõrboja peremeest”.
Tekst: Katre Palm, Mai Levin
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
169. Ilmar Malin “Kesk-Aasia motiiv”, 1961
Alghind: 2 000 €
Õli papil. 49 x 70 cm.
Sel kevadel Tartus toimuva suure isikunäitusega “Ilmar Malin. Igaviku hõõg” tähistatakse 100 aasta möödumist eesti ühe olulisema sürrealisti sünnist.
1960. aastate algul tegi Malin endale nime dokumentaalsete reisijäädvustustega. Neist üks tuntumaid on seeria Kesk-Aasia reisilt 1961, mis stilistiliselt andis edasi ajastu esteetikat. Nagu iga uue kultuuriga kokkupuutuvat kunstnikku, huvitab Malinit folkloristlik motiiv: vanalinna müüride ees mängivad rahvarõivas lapsed ja esiplaanil pearätikut kandev naisterahvas rõhutavad stseeni orientaalsust otsesel viisil. Ometigi märkame juba siin selgeid ilminguid Malinis tärkavale sürrealismilembusele, otsingutele inimhinge soppides.
Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
170. Olav Maran “Krüsanteemid”, 1991
Alghind: 2 200 €
Õli masoniidil. 57,5 x 52 cm.
Mullu 90. juubelit tähistanud eesti modernistliku kunsti maagilis-müstilise suuna suurkuju Olav Marani natüürmort on klassikaline lillemaal, kuid kunstnikule omaselt mitte ainult nende portree. Maran maalib aja peatumist, metafüüsilist rahu, mõtisklust. Samas on ta erakordselt peen kolorist, kes lilladele-punastele ja roheliste toonide suhte suurepäraselt paika paneb ja loob visuaalset põnevust.
Lisaks krüsanteemidele, mis Hiina ja Jaapani kultuuris tähistavad pikaealisust, rõõmu ja head õnne, pöörab ta tähelepanu ka keraamilise kannu all looklevale rohelisele laudlinale, mille voldid sinna justkui juhuslikult on tekkinud ning loob seeläbi teosele pingevaba, õdusa õhkkonna.
Tekst: Harry Liivrand, Mari-Liis Illi-Illik
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
171. Olav Maran “Vaikelu astritega”, 1978
Alghind: 1 800 €
Pastell paberil. 56 x 47,5 cm.
1978. aastal maalitud klassikaline suvine vaikelu iseloomustab meie maalikunsti metafüüsilise natüürmordi meistri Olav Marani loojakätt sajaprotsendiliselt. Kunstnikul on anne panna lihtsad sügislilled klassikalise ilu teenistusse ning rõhutada nende väärikust konkretiseerimata taustaga. Ent teose olulisim komponent on hämmastav atmosfäär – salapärane, mõtlik, magnetiseeriv.
Tekst: Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
172. Renaldo Veeber “Valge vaikus”, 1991
Alghind: 1 800 €
Kuivnõel paberil. Plm 90 x 60 cm.
“Karm, napp on põhjamaa valgus Rege veavad siin rasked varjud, valvavad öökullid, hundid Sõna krigiseb hammaste all”
Katkend Doris Kareva luuletusest
Renaldo Veeber (1937-2010) oli võrdselt võimekas nii graafikas kui skulptuuris – on tema käe all valminud ju kuulsad Madisepäeva lahingu mälestusmärk Lõhaveres ja Kreutzwaldi sammas Vinnis kui ka igavikulised graafilised lehed Põhjamaa loodusest ja mütoloogiast. Hunte kui öise metsa kuningaid kujutas Veeber mitmes oma teoses. Kuivnõela tehnikas, graafika kohta väga suureformaadilise teose “Valge vaikus” keskmes ei ole seekord üksik hunt nagu seda on kaks aastat varem valminud tõmmises “Põhjamaa laul” vaid neljane kari. Kuigi väljend “üksik hunt” on aja jooksul saanud üldkasutatavaks terminiks, siis looduses on tegu erandiga, sest hundid on väga sotsiaalsed loomad, kes liiguvad, rändavad ja jahivad karjades, mis Eestis koosnevad tavaliselt neljast kuni kuuest isendist. Veeberi üks võimsamaid teoseid, “Valge vaikus” on põhjamaiselt karge ja intensiivne töö, kus oleksime justkui pealtvaatajateks äsja juhtunud sündmusele, mis on hundikarjas lahkhelid tekitanud. Alfa ulub ja oomega vaatab norgus peaga maha samal ajal kui üks beeta jälgib hävitatud maja ning teine uurib teose keskmes olevat maagiliselt helendavat, seto jumala Peko (Pekko) kuju – oli ju Veeber andunud seto kultuuri austaja. Koos efektselt edasi antud kuuvalguse jaheda kumaga loob see müstiliselt kõlava harmoonilise vaikuse, “valge vaikuse”. Seto jumala nime on Veeber graveerinud ka vasakpoolse hundi varjule.Tekst: Kaspar Allik
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
173. Avo Keerend “Kompositsioon sinisega”, 1968
Alghind: 1 000 €
Värviline linool, sügavtrükk paberil. 51 x 35 cm.
Avo Keerendi (1920-2012) “Kompositsioon sinisega” kuulub geomeetrilist abstraktsionismi esindavasse loomelaadi. Kunstnik oskas ammutada inspiratsiooni nii Ben Nicholsoni geomeetrilisest abstraktsionismist kui Kazimir Malevitši suprematismist ja leida selle keskel just endale iseloomuliku stiili.
Käesolev, vaid 12 tõmmisest koosnev teos on klassikaline mäng kahe värviga: sinise ja punasega, kus värvimata valge taust jätab filosoofilist mõtlemisruuumi ja õhku abstraktse pildi tõlgendamiseks peegelpildina. Teose kandva osa moodustab hüpnootiline silmapiir maa ja taeva vahel.
Tekst: Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
174. Richard Uutmaa “Õhtu Eisma rannas”, 1975
Alghind: 2 800 €
Akvarell paberil. Km 35 x 45 cm.
1960. aastatest alates veetis Richard Uutmaa (1905-1977) kõik oma suved Eismal, sest just sinna õnnestus kunstnikul soetada oma unistuste kodu – otse mere kaldale. Sellest umbes kilomeetri kaugusel asus sadam, milles randuvad paadid teda alati võlusid. Kirgliku kalamehena veetis ta ka ise varahommikuid sageli merel, mistõttu tundis vee eri toone ning olustikku kui oma viit sõrme.
Kiires, sulavas akvarelltehnikas valminud maal “Õhtu Eisma rannas” annab hästi edasi põhjaranniku olemust – tuuliselt karge, ent soe ja väga isiklik. Soojas pruunis koloriidis rannakuurid mõjuvad nostalgilise tagasivaatena õnnelikule elule rannas. Uutmaa tundis iga seal kasvavat taime, iga kivi ning käänulist kruusateed – see oli tema rahu ja inspiratsiooni maailm, mille on meisterlikult kandnud ka käesolevale teosele.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
175. Hilda Kamdron “Kevadekuulutajad”, 1962
Alghind: 1 200 €
Segatehnika, kollaaž. 47,5 x 62,5 cm.
Hoolimata sellest, et Hilda Kamdronit (1900-1972) peeti Pallases üheks andekamaks õpilaseks, kes pälvis mitmeid Kultuurkapitali stipendiume, oli ta nõukogude võimu tagakiusamise tõttu aktiivsest kunstielust eemale tõmbuma sunnitud. Suur osa tema loomingust hävis 1972. aastal kunstniku Tartu kodumajas toimunud tulekahjus ning seetõttu on iga väljailmuv teos rõõmsaks avastuseks kunstipublikule.
Varsakabjad, mida rahvasuus tuntakse ka konnakapsana, on ühed esimestest kevadekuulutajatest lumi- ja märtsikellukeste järel. Need aprillis ja mais kraavipervedel oma ilu näitavad veetaimed peegeldasid omamoodi Kamdroni enda olemust. Ka varsakabjad on pigem eraklikud ja end vaasi tuua ei luba – selleks peaks kummikutega vette ronima ja isegi siis närbuvad nad noppija käes kiirelt. Nii maalis Kamdrongi 1950-60ndatel vaid iseenda rõõmuks, ent pani sinna kogu oma loomingulise energia. Virtuoosse ja täpse joonistajana pöörab Kamdron tähelepanu taimede detailitruule kujutamisele, ent samas lubab endale mängulusti vormidega – ta lõikab, kleebib, maalib, nii et lõpptulemus on õrn, elav ning kevadiselt värskendav.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
176. Boris Ninemäe “Heinategu”, 1960ndad
Alghind: 1 500 €
Õli lõuendil. 50 x 61 cm.
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe jäi ka paguluses kujutama kodumaiseid vaateid ja teemasid. Tema hoogsate pintslitõmmetega edasi antud stseenid ranna- ja taluelust olid edasi antud igatsuslikult soojas koloriidis.
Soe ja helge on märksõnad, mis iseloomustavad ka “Heinategu”. Metsaveerel talveks ettevalmistuv perekond iseloomustab õnnestunult maaelu olemust ja selle kaht olulist komponenti: taamal sügavalt sametise rohelisega looritatud metsa, mis aegade algusest on eestlasele varjupaika pakkunud ja lopsakat heinapõldu, mis kindlustas toidu loomadele. Kunstnik on hinnanud päikese mahedalt sooja sära sellel pisikesel maalapil, sest vasakus servas paistva varju järgi võib eeldada, et ka Ninemäe ise on maalimise ajal asunud juba uute puude varjus. Väikese, kuid olulise lisanüansina on ta figuraalkompositsiooni sulandanud ka sini-must-valge – austusavaldusena kodumaale, kuhu hing ikka tagasi ihkas.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
177. Eduard Wiiralt “Kaameli pea”, 1939
Alghind: 3 400 €
Puulõige paberil. Plm 45 x 30 cm.
Eduard Wiiralti (1898-1954) Maroko reis päädis mitmete hiljem ikooniliseks kujunenud teostega, sh puugravüüriga “Kaameli pea”. Septembris 1938 oma esmased ideed paberile joonistanud, alustas Wiiralt teose graveerimist 1939. aasta suvel Pariisis ning lõppviimistlus valmis juba järgmisel aastal Tallinnas. Nagu kunstnikule tihti kombeks, märkis ta enda teostele graveerimise alustamise, mitte lõpliku valmimise aasta – justkui austusavaldusena kavandi sünnile.
“Kaameli pea” vorm on põhjalikult ja tundlikult läbi graveeritud. Modellile on loodud maastikuline taust ning peategelane ise saanud individualiseeritud ja ülimalt väljendusrikka – võiks öelda, inimlikustatud – looma kuju.
Teos kuulub ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni.
Tekst: Mai Levin, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
178. Eduard Wiiralt “Berberi tüdruk kaameliga”, 1940
Alghind: 8 000 €
Pehmelakk paberil. Plm 48,5 x 39,5 cm.
Eduard Wiiralti (1898-1954) Pariisi perioodide vahele mahtunud Maroko periood (1938-1939) andis Wiiraltile uut energiat ning võimaldas luua teoseid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust. Marrakeši end sisse seadnud Wiiraltit võlus linn koheselt ning kuigi ta oli tulnud sooja kliimasse eelkõige tervist parandama, inspireeris eksootiline loodus ja kultuur kunstnikku kohe tööle asuma. Märkimaks selle paiga olulisust meie esigraafiku loomingus, avas kunstniku toonases elukohas Marrakeši vanalinnas, aadressil 61 Rue Ksour Ene Ergma 2010. aastal ka Wiiraltile pühendatud mälestustahvli.
Just sel perioodil ja kohe selle järgselt valmisid mitmed tema tuntud teosed loomadest, loodusest ja inimestest, sh “Berberi poiss”, “Marrakeši linnamüür” ja käesolev “Berberi tüdruk kaameliga”. Harmoonilise täiuslikkuse poole pürgiv teos on kui süntees Wiiralti Maroko muljetest, kuhu ta on kokku kogunud kolm teda seal elades enim kõnetanud teemat: lapsed, loomad ning lõunamaine loodus. Kaamel kui sealse kultuuri tähtsamaid loomi, kõrgub uhkelt suuremõõtmelise teose vasakus ääres (ja teine taamal), andunud silmadega üles vaatav kuuma päikese all kasvanud tütarlaps paremal ning palmid tagataustal. Siinjuures tuleb eraldi mainida Atlase mägesid, mis käesoleval tõmmisel on eriti hästi välja joonistunud.
Teos kuulub Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni ning on reprodutseeritud 2015. aastal Mai Levini koostatud raamatus „Eduard Wiiralt”, lk 175.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
179. Eduard Wiiralt “Maastik Pariisi lähedal”, 1937
Alghind: 3 500 €
Ofort paberil. Plm 33,5 x 44,7 cm.
Eduard Wiiralti (1898 – 1954) “Maastik Pariisi lähedal” on oma detailse loodusekäsitlusega justkui tulevase “Viljandi maastiku” vanem veli. Kui viimases laulis Wiiralt oodi kodumaale, siis Prantsusmaal valminud teosega kirjeldab kunstnik oma teise kodumaa looduse eripärasid.
Teose sugestiivne meeleolu justkui tõmbab endasse, peente ja õrnade värvivarjunditega mängides loob Wiiralt paigale müstilise aura. Tähelepanu tõmbab ka filigraanne natuuritruudus esiplaanil olevate puude okstes ja kooremügarikes ning tagaplaanil oleva puudesalu järjest süvenev hajutatus. Pildi serva ärapeidetud üksik maja lisab loole põneva lisadetaili, justkui meenutamaks, et ülimat rahu sisendav maastik asub ometigi vaid kiviviske kaugusel maailma ühest suurimast kunstimekast.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
180. Uno Roosvalt “Talu saarel”, 1991
Alghind: 8 500 €
Õli lõuendil. 130 x 150 cm.
Keset Teise maailmasõja keerist sündinud ning tänaseks ühe auhinnatuma eesti kunstniku Uno Roosvalti tööd kannavad endas pühalikku, sõnulseletamatu rahu mõõdet. Igavikulisus on leidnud endale pelgupaiga ka käesolevas, Muhumaad kujutavas teoses “Talu saarel”. Maal sammaldunud kiviaiast, mis on ümbritsetud vanast talust rannamaastikul omandab igaveste väärtuste sümbolpildi mõõtme – kestvuse, traditsioonide, iseolemise, moraalse puhtuse kategooriates. Omamoodi peegeldab seda ka vihje inimese kohalolule läbi päikeses sillerdava rannapoi.
Roosvalt on alati saare- ja rannaelu oma loomingus ülistanud, kuid tema 50. juubeliaastal valmis selle kroonijuveel – kummardusena õpetaja Johannes Võerahansule ja tema ühele võimsaimale maalile “Maastik hanedega” (ka “Karjamõisa õu”, TKM). Omamoodi võtab see rannikule paigutatud ja rohelusse uppuv hoone kokku kunstniku enda öeldud kreedo: “Inimesel peab olema kaks unistust – unistus kodu järele ja unistus kauguste järele. Need kaks unistust on ka minus” (Roosvalt Karl Ristikivi järgi, 1998).
Meisterliku koloristina on Roosvalt teoses omavahel kõlama pannud vastandvärvid rohelise ja sinise, mis dialoogis rootsi punasega loovad ekspressiivse, romantiliselt mõjuva maali. Energia, mida iga teose ruutsentimeeter endas kannab, ei ole aga toretsevalt möllav, vaid vastupidi – pühalik.
Teos on reprodutseeritud 2009. aastal välja antud Uno Roosvalti teoseid koondavas kataloogis.
Tekst: Katre Palm, Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
181. Boris Ninemäe “Rahvapidu”, 1960ndad
Alghind: 3 500 €
Õli lõuendil. 70 x 120 cm.
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäel (1925-1991) on oluline roll eestlaseks olemise eri tahkude dokumenteerimisel. Enamasti leiame tema teostelt töötegemise stseene metsast, põllult ja mere äärest, kuid käesoleval teosel kajastab ta eestlaseks olemise lõbusamat poolt – rahvapidu.
Juba vanadel eestlastel oli kombeks kindlatel pühadel aeg maha võtta ning külapeol tantsu vihtuda ja ühiselt laule laulda. Emotsioon ja rõõm koosveedetud ajast on võimsalt jäädvustatud Ninemäe suuremõõtmelisele teosele: hoogsalt tantsu vihtuvad paarid, õllekapaga hõiskavad mehed ning loomulikult pillimees ilma kelleta ükski pidu ei möödu. Maalikunstnik Mauri Gross kirjutab: “Soojades erksates toonides pidu valgusele väljendab vabadust ja rõõmu, kus kõik osalised on tegevuses ja kus ruum on täitunud salapärase valgusega. Ilmselgelt toimub tegevus suletud ruumis, kus tahtmatult tekib küsimus valguse päritolu kohta: on see seesmine valgus ja rõõm või päikeseloojang ja tänu lõikuspeole?”
Tekst: Mauri Gross, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
182. Endel Kõks “Karbontsükkel”, 1964
Alghind: 8 500 €
Õli lõuendil. 67 x 83,5 cm.
1960. aastail otsis energiast pulbitsev Endel Kõks (1912-1983) uusi viise oma loomingulise kire rakendamiseks. Nii kasutas ta varasemaid lõuendeid tehnilisteks eksperimentideks, eksperimenteerides nii van Eyckide vaiguvärvi ja temperatehnika kui Rubensi paksu õli tehnikaga. Kunstiteadlane Tiiu Talvistu kirjutab: “Arvatavasti püüdis Kõks kompromissina ühendada realistlikku tööd abstraktsega peaaegu realistliku portree abil. /…/ Samaaegselt tähistas see ka popkunsti sissetungi. Varasematele märkidele ja joontele on nüüd lisandunud kirjad ja numbrid (“Kompositsioon figuuridega”, 1962) ning popkunstile iseloomuliku fotolise sarnasusega sensuaalsete portreede paigutamine abstraktsesse maali, nt Sophia Loren (“Kiirguse valem”, 1964), Gina Lollobrigida (“Karbontsükkel”, 1964), aga ka Silja Rüga jt” (lk 48-49, “Endel Kõks – vapruse, vabaduse ja rõõmuga”, Tartu kunstimuuseum, 2013).
Nii sünteesibki Kõks käesoleval maalil teda kõnetanud ning ühiskonnas aktuaalseks olnud teemasid abstraktse taustaga. Teadusavastused, filmikunst ja antiikmütoloogia on stiilitundega paigutatud lõuendi pinnale. Siinjuures näitab Kõks end suurepärase portreteerijana – 1960ndate ihaldusväärseim daam, Itaalia filmitäht Gina Lollobridiga on maalitud elutruult ja meisterliku filigraansusega.
Teos on reprodutseeritud ülaltoodud raamatus, repro nr 247.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
183. Endel Kõks “Tantsijanna”, 1979
Alghind: 10 000 €
Õli lõuendil. 91,5 x 76,7 cm.
“Tantsijanna” on Endel Kõksi (1912-1983) hilise loomingu heaks näiteks. Ühendades kujundi otseütlevuse ja dekoratiivse väljenduslaadi popkunstiga, demonstreerib Kõks teema valdamises nii head maitset kui endiselt modernistlikus kunstihoovuses püsimist. Töös leiduv teatav provokatiivsus käib tantsijanna oleku edasi andmisel kaasas.
Maal on reprodutseeritud Tiiu Talvistu 2013. aastal koostatud Endel Kõksi monograafias “Vapruse, vabaduse ja rõõmuga”, repro nr 352.
Tekst: Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
184. Ado Lill “Akt (küljeli)”, 2011
Alghind: 5 000 €
Akrüül, pigment lõunedil. 100 x 95 cm.
Eesti abstraktse maalikunsti klassik Ado Lill (1932-2018) tegeles läbi oma kunstnikukarjääri ka figuratiivse kunstiga, esmalt joonistustes ja graafikas ja hiljem kandes selle maali. 21. sajandi algul tegi ta oma loomingus põhimõttelise kannapöörde, spetsialiseerudes vaid aktimaalile, millest sai alguse tema karjäär sensuaalse, tundliku kunstnikuna, kelle parimad tööd kuuluvad vaieldamatult tolle žanri klassikasse.
Võimsa emotsionaalse laenguga akrüülmaalides ühendab Lill oma abstraktsetelt teostelt talle firmamärgiks saanud hõõguva koloriidi, krokiijoonistustest pärit lolitalikud kehad ja tundelise erootilisuse. Siinjuures väljendub viimane neist sageli enesesse peituval või nägu varjaval viisil. Tõeliselt andeka koloristina loob Lill ka käesolevas teoses – nagu heale kunstile omane – sundimatu ja spontaanse muljega maali.
Tekst: Harry Liivrand
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
185. Joann Saarniit “Teel tippu”, 1972
Alghind: 1 400 €
Õli masoniidil. 76 x 41 cm.
Juba varakult kunstiandega silma paistnud Joann Saarniit (1909-1984) sai kunstihariduse oma ala parimatelt meistritelt. August Jansenilt päritud värvitunnetust ning Kristjan Rauale omast jõulist ekspressiivsust on näha ka Saarniidu hilisemas loomingus, mis valmis kodumaast eemal, paguluses Kanadas.
Oma uue kodumaa suurejoonelised loodusvaated – valendavad mäemassiivid ja maagilised sügisvärvid on Saarniit lõuendile kandnud isikupäraste, hoogsate spaatlilöökidega, et peatada ühte hunnitut, loodusrütmide vaheldumise hetke. Toretsev puudeviirg stoiliste mäerahnude taustal loob aastaaegade üleminekule leebe, lummav-müstilise pinge – majesteetlikud mäestikud on kohe-kohe haaramas tähelepanu sügislehestiku pillavalt värvikaleidoskoobilt, et peatselt alustada uut – inspireerivat ja lummavat looduse ringkäiku.
Tekst: Regina Mets
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
186. Rein Kelpman “Bluus sinises ehk kuidas ma elektrit armastasin”, 1994
Alghind: 5 900 €
Õli/segatehnika lõuendil. 73,5 x 160 cm.
Rein Kelpmani “Bluus sinises ehk kuidas ma elektrit armastasin” kannab endas ühekorraga nii kõmiseva klubimuusika joovastust kui terava elektrisinise külma särinat. Ka tehniliselt kohtub vaataja samaaegselt nii sulavate ning kontrastsete üleminekutega, mis on Kelpmani loomingus olnud läbivaks omaduseks.
Monokroomsusele ülesehitatud tööd nõuavad õnnestumiseks tehnilisi oskusi, kuna sõnumi edasi andmiseks tuleb lisaks värvile kasutusele võtta varjud ja struktuur. Kelpman lahendab selle kotiriide sulatamisega maali pinda – tekkiv krobeline pind lisab tööle sügavust, mida kunstnik võimendab varjudega ja loob seeläbi ebamaiselt mõjuva objekti, mille tähenduslik tõlgendamisruum on lai. Ka maali valdav valguskuma mõjub unenäolisena, mis kutsub vaatajat maailma, kus ärkveloleku reeglid ei peagi kehtima.
Kelpmanile omane triibutatud paela motiiv leiab koha teose ülemises osas, kus lihtsa, ent geniaalse kompositsioonivõttena loob ta sinna iseenda signatuurina elektrisiniselt särava k-tähe.
Tekst: Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
187. Ilmar Kimm “Suvi”, 1955
Alghind: 3 400 €
Õli lõuendil. 80 x 64 cm.
ERKIs aastakümneid maali õpetanud Ilmar Kimmi (1920-2011) jaoks oli kõige tähtsam pidev loominguline edasiminek. Nii käis ta koos kolleegidega pidevalt muuseumides ja näitustel inspiratsiooni ammutamas.
1950. aastate teisel poolel tugevnes eesti maalis impressionismi mõju, mis ei jätnud puudutamata ka Kimmi loomingut. Käesolev maal päikese käes silmi kissitavast lapsest rannaliival mõjub helge ja eheda hetkena kuumast suvepäevast. Tasakaalustatud kompositsioon taamal terendava rannajoone ning värvilise rannalinaga kinnitab kunstiteadlase Mai Levini sõnu: “Kimmil ühendub kindel ja stabiilne professionaalne tase alati positiivse ja rahuliku suhtumisega kujutatavasse objekti.”
See justkui lõputut suveidülli lubav vaade paneb meid peatuma ning tungima lõhnadesse, värvidesse ja mälestustesse, mis meil paljudel lapsepõlve suvepäevadest silme ette kangastuvad.
Tekst: Mai Levin, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus:
188. Miljard Kilk “Raamitud vaikelu”, 2000
Alghind: 7 500 €
Õli lõuendil. 82,5 x 75 cm.
Eelmisel Allee galerii oksjonil eesti kõige kallimaks elavaks kunstnikuks tõusnud Miljard Kilgi (s 1957) teoseid vaadates otsime enesele märkamatagi sellesse peidetud tähendusi. Ka esmapilgul klassikalisest natüürmordist kalaga õhkub olemuslikku sürreaalsust, mis viib vaataja kuhugi ära, uude, abstraktsesse maailma, mis kõigub reaalsuse ja unenäo vahel.
Kilgile iseloomulik on teose maaliliselt krobeline faktuur ja sageli teostel korduv tikutops justkui kompositsiooni vältimatu element. Kuid ülejäänud elemendid teosel pakuvad üllatusi: kortsus pakkepaberile asetatud kala pärineks nagu 1960. aastate karmi stiili esindajate teostest, diagonaalis kujutatud noa motiiv, mis sinna paigutatud pildiruumile sügavuse mõõtme lisamiseks, pärineb aga otseselt vanade hollandlaste vaikelu traditsioonist. Nii loob trikimeister Kilk teose, mis peab kahekõnet ajaloo ja samas maalija enda väljendusviisiga. Milliseid kujundeid ja varjatud sümboleid leiad aga teoselt Sina?
Tekst: Harry Liivrand, Katre Palm
Vaata lähemalt
Oksjoni algus: