Õlimaal
Kuvatakse 1–100 tulemust 513-st
Mauri Gross “Maastik peene joonega”, 2025
Õli puidul. Raamitud.
Mõõdud: 49 x 49 cm, raamiga 61 x 61 cm.
All vasakul: MG
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 49x49 2025 "MAASTIK PEENE JOOENGA"
Mauri Gross on vabakutseline kunstnik, kes on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia.
Alates 2013 on ta Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Gross on näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
SAABUMAS. Marju Bormeister “Muhu jaanalinnud”, 2005
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 100 cm, raamiga 68 x 108 cm.
All vasakul: M Bormeister
Pöördel: MARJU BORMEISTER Tallinn 2005 MUHU JAANALINNUD ÕLIMAAL - LINANE 60x100
Marju Bormeister (s. 1945) sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid. Sageli kujutavad tema teosed linde või kalu - siin, jaanalinde.
Heli Šestakova “Pärnu motiiv”, 1966
BRON kuni 1.07 Valdur Ohakas “Meri”, 1991
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 80 cm, raamiga 67 x 87 cm.
All paremal: V.OHAKAS 91
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Alar Pääro “Kapriis valgega”, 2000
Õli lõunedil. Raamitud.
Mõõdud: 100 x 80,4 cm, raamiga 109 x 89 cm.
All paremal: PÄÄRO
Pöördel: KAPRIIS VALGEGA TALLINN 2000
Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Esmase kunstihariduse sai Pääro Jõhvi Laste Kunstikoolist, kus õppis õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all. Kunstnik ise on öelnud, et teda võluvad maalides eelkõige kolm asja: suhted, vorm ja poosid.
Efraim Allsalu “Kompositsioon lilledega”
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 41 x 30,5 cm, raamiga 44 x 34 cm.
All paremal: EAllsalu
Efraim Allsalu (1929-2006) oli 1950-1970ndatel Tartu maalikunsti üks kandvamaid jõude. 1954. aastal ERKI kiitusega lõpetanud Allsalu armastas maalida nii inimesi, maastikke kui lilli, ent viimane neist kujunes tema lemmikžanriks.
Laurentsius “Roos”, 2013
Õli puidul. Raamitud.
Mõõt koos raamiga: 77 x 26 cm.
Pöördel: LAURENTSIUS & CO G. F. R. 2 2013 OIL ON H. D. F., MIXED MEDIA 77 X 26 cm
Eesti camp-kunsti suurmeistri ja ühe originaalsema kunstniku Laurentsiuse teos koosneb maalist ja ready made´ist. Sageli mustale taustale valge roosi maalinud Laurentsius saavutab töös metafüüsilise tundlikkuse, mille ta ühendab akordioni mängiva inglikujuga. Tähendustest ja kõrvaltähendustest pungil teose üks olulisemaid sõnumeid on ajatuse kuulutamine, kuid palju jätab teos ka vaataja kujutlusvõimele.
Rudolf Sepp “Kaevurid”, 1964
Õli paberil. Raamitud.
Mõõdud: 50,5 x 72 cm.
All paremal: R. Sepp 64.
Tartus Pallase 1938. aastal lõpetanud ja sinna ka elama jäänud Rudolf Sepp (1902-1980) on Pallase koloristliku koolkonna heaks esindajaks. Tema stiili iseloomustab ekspressiivsus ja faktuursus, mis muudab ka kõige argisemad teemad monumentaalseks ja üldistatuks.
Hoogsalt ja tundliku valguse-varjuga maalitud teos kaevurite grupist toob esile meeste erinevad karakterid. Esialgu näib neid maalil olevat neli, ent tähelepanelik silm leiab viiendagi. Laiaõlgsete, tõsiste ja töökate kaevurite taoline koondpilt mõjub justkui eesti mehe sümbolportreena, mille universaalsele mõõtmele aitab kaasa teose abstraktne taust.
Alar Pääro “Looduse sümfoonia”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 61 x 120 cm, raamiga 71 x 130 cm.
All paremal: APÄÄRO
Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Esmase kunstihariduse sai Pääro Jõhvi Laste Kunstikoolist, kus õppis õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all. Kunstnik ise on öelnud, et teda võluvad maalides eelkõige kolm asja: suhted, vorm ja poosid.
Efraim Allsalu “Vaade verandalt”, 1995
Õli masoniidil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: 55,5 x 49 cm.
All paremal: EAllsalu 95.
Tartu koolkonda esindavat Efraim Allsalu (1929-2006) tunneme kui tundliku värvitajuga kunstnikku. ERKI 1954. aastal lõpetanud Allsalul hakkas 1960. aastate teisel poolel välja kujunema osalt kattuvate ja läbipaistvate värvipindadega, nüansirikas, otsekui sillerdav, nägemuslikult mõjuv laad.
"Vaade verandalt" viib meid sooja suvepäeva. Lisaks lopsakale põllulilledest kompositsioonile võlub Allsalu maalil meid ka taamal paistev järvekallas.
Efraim Allsalu “Armastus”, 1993
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 49,5 cm, raamiga 66 x 56 cm.
All paremal: EAllsalu 93.
Efraim Allsalu (1929-2006) oli 1950-1970ndatel Tartu maalikunsti üks kandvamaid jõude. 1954. aastal ERKI kiitusega lõpetanud Allsalu armastas maalida nii inimesi, maastikke kui lilli. Tema figuraalkompositsioonid on sageli lüürilised, justkui ajaloolisi legende jutustavad, nii ka käesolev teos.
Johannes Võerahansu “Ootaja”, 1920ndate lõpp-1932
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 48 x 70 cm.
Pöördel kunstniku autograaf: Joh. Võerahansu „Ootaja“
Johannes Võerahansu (1900-1980) astus Pallasesse sügisel 1932, otse Ado Vabbe maaliateljeesse, kust ta juba järgmisel aastal viidi üle meisterateljeesse. Ent juba eelnevalt oli temast kujunenud tugev maalija, eelkõige tänu õppimisele Ants Laikmaa ateljeekoolis. Tartu Kunstimuuseumi poolt 1958. aastal korraldatud Johannes Võerahansu isikunäituse kataloogist leiame käesolevale teosele sarnase signeeritud sangviinijoonistuse (nr. 19, repro lk. 15), millele autor on kirjutanud „Rahvalaulik“. See on toona koos mõningate teiste samas tehnikas joonistustega paigutatud õpiaega Pallases, täpsemalt aastasse 1932, ent tundub siiski, et need joonistused jäävad koolieelsesse perioodi, mida võiks dateerida laiemalt, 1920. aastate lõpp kuni 1932. Nii dateerime ka käesoleva maali „Ootaja“, mis on Võerahansu üks olulisemaid Pallase-eelseid õlimaale, väga ilus oma tumesinise tähistaevaga figuuri kohal.
Ootajate teema läbib kunstniku loomingut alates 1920. aastate algusest 1970ndateni välja. Kui peale sõda sai mille või kellegi ootus hoopis teise tähenduse, siis käesoleva maali valmimise ajal mõeldi pigem muule – siin näiteks oodatakse merelt tagasi tulevaid kalureid, kelle kunstnik sumedasse öösinisesse peidab. Ühel Võerahansu kavandil ootavad istujad autori sõnutsi vihma ning seda ka põhjusega – eriti Lääne-Saaremaal olid põuad sagedased ning see on ka üks Võerahansut väga paelunud teemasid. Üldiselt tundub aga, et kunstnik mõistis selle all inimeste igavest ootust ja lootust millelegi paremale.
Aleksander Vardi “Suvi”, 1945-1948
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 73 cm
All vasakul: A. Vardi
“Vaikselt, armunult avanevad igal kevadel vana puu võras õiepungade õrnad huuled. See on lihtne ja imeline.”
Katkend Doris Kareva luuletusest “Vee ja valguse viis”
Tartust pärit Aleksander Vardi (kuni 1940. aastani Bergmann, 1901-1983) oli eesti silmapaistvamaid ja stiilipuhtamaid impressioniste ning üks Pallase esimesi õpilasi. Koolis jäi ta kohe silma kui võimekas ning sihikindel õpilane ning nii sai Vardi stipendiumi välismaale sõiduks. Konrad Mäe ja Ado Vabbe käe all õppinud kunstnik suunduski peale kooli lõppu neljaks aastaks Pariisi (1925-1929). Vaid lühikesel perioodil, 1945-48 muutus kunstniku käsitluslaad maastikes hämusemaks, hakates kandma õrna uduvinest nooti. Samas säilitas ta siiski loodusetunnetuse värskuse, õhulisuse, pintslikäsitluse vabaduse ja liikuvuse, mille järgi Vardi ilmeksimatult ära tunneme. Just seda perioodi esitleb ka meie ees olev idülliline “Suvi”, mille taamal särab Peipsi järv.
Herman Halliste “Vooremaa päikeseloojangul”, 1943
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 76 x 96 cm
All paremal: H. HALLISTE 1943
„Pallases“ skulptoriks õppinud Herman Halliste (1900-1973) alustas kunstnikuteed maalijana Ants Laikmaa juures õppides (1919-22) ning koolmeistrina Tõrvas elades (1922-23). Maalimine jäi talle aga südame külge kogu eluks ning ühed hingestatumad vaated valmisid talle olulisel Vooremaal.
Nimelt elas kunstnik sõja ajal Tartu lähedal Pupastveres (tänapäeval Jõgevamaa), viibides seal koos abikaasa Erikaga Alt-Pursti talus. Muuseas, naabermajas Ülalt-Purstil oli sündinud ja kasvanud eesti üks hinnatumaid skulptoreid ja maalikunstnikke Jaan Koort, kes oli ka üks neist, kes Hallistet kunstnikuks saamise teel toetas ja tagant tõukas.
Pupastvere oli Vooremaale tüüpiline ahelküla, kus talud paiknesid ühel pool teed ning majapidamiste vahele jäeti tunduvalt suuremad vahed kui näiteks ridakülas. Just see tegi Hallistele avaneva vaate avaraks ja võimsaks ning inspireeris teda seda kujutama. Märkame sel päikeseloojangu soojas kumas kümbleval teosel kompositsioonilisi mõjutusi tema õpetajalt ja healt sõbralt Ants Laikmaalt, ent siiski Hallistele omases lakoonilises ja ekspressiivses laadis. Meie ees on üks kunstniku ikoonilisemaid vaateid kodumaale.
Varmo Pirk “Abstraktsioon”, 1959
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 33 x 48 cm
All vasakul: Varmo Pirk 959
Pöördel: Varmo Pirk 1959 “Abstraktsioon”
1950. aastate lõpp tähistab Varmo Pirgi (1913-1980) töödes perioodi, mil abstraktsioon muutub üha teadlikumaks kompositsiooniliseks valikuks. See oli aeg, mil eesti maal oli juba vabanenud kanoniseeritud kunstikäsitlusest ning Moskvas näidatud USA abstraktse kunsti ja pallasliku maalikooli rehabiliteerimise kõrval katsetati agaralt ka muudes väljendusviisides.
Pirgi kaunis, klassikaliselt tasakaalustatud abstraktne kompositsioon reedab heas mõttes kolorismi hindavat Pallase kooli. Dünaamiline maalipind tuletab meelde tohutu kiirusega keerlevat tantsupidu sadade paaridega, ent seos ameerika abstraktse ekspressionismiga on ikkagi tugev.
Erich Pehap “Daam helesinisel”, 1950ndad
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 43 x 56 cm.
All paremal: Eric Pehap
Erich Pehapi (1912-1981) figuratiivsed maalid on omaette põnev kunstiline rännak, sest klassikalise figuurikäsitluse asemel taandab ta keha suuremateks värvipindadeks. Nii muutuvad tema teosed täiesti erinevaks väga lähedalt või väga kaugelt vaadates.
“Daam helesinisel” baseerub punasel, helesinisel ja pehmel oranžil, mille Pehap on jaganud selgelt eristatavatesse sektoritesse. Kunstnikule omaselt on erilise tähelepanu all valgus, mis jagab kauni modelli näo kaheks pooleks – nähtavaks ning varjatuks, lisades teosele täiesti uued alltekstid.
Ants Murakin “Suvilas”, 1960ndad
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 60 cm
All paremal: AMurakin
Pöördel: Vid sommarstugan
1944. aastast Rootsi elama asunud Ants Murakin jäi kuni elu lõpuni eesti patrioodiks, kes ka välismaal olles hoidis au sees eesti keelt ja selle õpetamist. Pärast sõda elas ta Norrköpingis, mille lähedal Läänemeres asusid kohalike jaoks idüllilise puhkuseelu sünonüümiks saanud supelrandu täis saared.
Just ühel neist kaljusaartest asus ka käesolev suvilavaade. Kunstniku tähelepanu on siin eelkõige pööratud valitseva tunde edasi andmisele läbi sooja suvepäeva valguse ja koloriidi. Puuvõrades mänglevad päikesekiired ning sinise veepinna sillerdus viitavad pealelõunasele või õhtusele ajale, mil suplejad väsinuna õhtusöögiks koju naasevad. Nostalgiliseks muudab teose pilk, mille Murakin suunab mööda rohelist nõlva alla veepiirini, kus asub valge pink ja sild – maali keskne rahupunkt.
Valdur Ohakas “Piknik”, 1962
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 37,5 cm.
All vasakul: V.OHAKAS 62
Tallinnast pärit Valdur Ohakas (1925-1998) kinnitas kanda Eesti kunstiloos kui üks 1960. aastate modernismi teerajajaid, kelle loominguline tee algas õpingutega Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis ja jätkus Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Johannes Võerahansu käe all. Pärast mitmeaastast sunnitud eemalolekut kodumaalt naasis ta kunstiellu uue energiaga, muutudes 1950. aastate teisel poolel ja 1960. aastate algul üheks Eesti kunstiuuenduse intellektuaalseks veduriks.
See 1962. aasta natüürmort esindab kunstniku loomingu kõrgperioodi, mil ta liikus teadlikult puhtama vormimängu ja struktuursuse suunas. Teos on üles ehitatud kubistlikke printsiipe järgides, kus argised objektid – puuviljad, anumad ja alused – on dekonstrueeritud ning asetatud mitmekihilisele pildipinnale. Kunstnik ei taotle siin realistlikku sügavust, vaid loob uue rütmistatud reaalsuse, kus geomeetrilised kujundid ja pinnad moodustavad omavahel tervikliku ning arhitektoonilise struktuuri. Tere tulemast piknikule!
Jüri Ristna “Hõbedane valgus”, 1996
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 60 cm, raamiga 62 x 73 cm.
All paremal: SIR-NAT 96
Lõuna-Eesti looja Jüri Ristna (1950-2012) käis isepäise kassina oma rada, mis sai alguse 1980. aastal, mil ta asus ta sporditöö kõrvalt kaugõppekursustele kunsti õppima. Sealt leidis ta peagi tee Võrumaale Kütiorgu, kunstnikest abielupaari Eetla ja Valdur Ohaka suvekodusse.
Juss Piho “Leek musta korstnaga”, 2020
Märt Bormeister “Maastik kolme pihlakaga Võrumaalt II”, 1975
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 35 x 50 cm, raamiga 40 x 55 cm.
All paremal: M Bormeister Tallinn
Pöördel: Märt Bormeister Tallinn MCMLXXV Maastik kolme pihlakaga Võrumaalt II
Pikki aastakümneid ERKI õppejõuna töötanud Märt Bormeister (1916-1991) oli esimene, kes hakkas oma õpilastele süstemaatiliselt värvusõpetust õpetama
Imbi Lind “Väikesed daaliad”, 1982
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 27,5 x 27, 5 cm, raamiga 36 x 36 cm.
All paremal: I. Lind. 82
ERKI 1956. aastal lõpetanud Imbi Lind (s. 1930) on maalinud peamiselt portreid, kuid ka maastikke ja lilli.
Lind andis oma kunstiande edasi ka lastele, kunstnikest õdedele Epp Maria Kokamäele ja Ilo Kokamäele.
Hugo Lepik “Suveidüll violetsete õitega”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 75,5 x 100 cm, raamiga 82 x 106 cm.
All vasakul: H. LEPIK
Üheks kõige lootustandvamaks Günther Reindorffi õpilaseks peetud Hugo Lepik (1905-2001) oli enne sõda tuntud Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuna ning graafikuna. Selle kõrval leidis ta end aga üha enam ka maalijana, mis lõplikult kujunes tema põhialaks Rootsis, kuhu kunstnik 1944. aastal siirdus.
Teosel "Suveidüll violetsete õitega" toob Lepik vaataja ette idüllilise puhkusemeeleolu, mis võlub eelkõige oma sooja koloriidi ja lopsaka taimestikuga.
Voldemar Peil “Moonid”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 60 cm, raamiga 64 x 64 cm.
All paremal: V. Peil
Kunstnik Voldemar Peil (1907-1999) sündis Narvas ning maalimist õppis Pallases Ado Vabbe, Villem Ormissoni ja mitmete teiste tunnustatud kunstiõppejõudude käe all. Peil oli aktiivselt tegev ka erinevate teatrite dekoraatori ja peakunstnikuna ning kujundas üle 300 erineva lavastuse. Lilled ja maastikud olid kunstniku lemmikteemad.
Voldemar Peil “Sirelid”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 60 cm, raamiga 65 x 65 cm.
All paremal: V. Peil
Kunstnik Voldemar Peil (1907-1999) sündis Narvas ning maalimist õppis Pallases Ado Vabbe, Villem Ormissoni ja mitmete teiste tunnustatud kunstiõppejõudude käe all. Peil oli aktiivselt tegev ka erinevate teatrite dekoraatori ja peakunstnikuna ning kujundas üle 300 erineva lavastuse. Lilled ja maastikud olid kunstniku lemmikteemad.
Juss Piho “Valged majad”, 2014
Juss Piho “Kolm asja”, 2003
Liisi Örd “Kuma”, 2013
Tiiu Pallo-Vaik “Kevadised õied”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 39 x 35,5 cm, raamiga 44 x 41 cm.
All vasakul: T PALLO-VAIK
Legendaarse kunstirühmituse ANK 64 liige Tiiu Pallo-Vaik (s 1941) ühendab oma loomingus realistliku motiivi ja puhtmaalilise abstraktse aktsendi. Loomult romantik, kannab Pallo-Vaigu maale ja akvarelle lüüriline meeleolu.
Meiu Münt “Pihik”, 2003
Õli lõuendil.
Mõõdud: 55 x 50 cm.
All paremal: Meiu Münt 2003
Pöördel: Meiu Münt “Pihik“ 2003 (õli, lõuend)
Meiu Mündi loomingusse ilmusid kleidid 2000. aastate alguses, algul taustaobjektidena, seejärel juba eraldiseisvate portreedena. Kunstnik ise selgitab teemani jõudmist nii: “Ehk on selle balletikleidi teema juured minu lapsepõlves, esimesest neljanda klassini käisin balletiringis ja unistasin muidugi baleriiniks saamisest. Esinesime kooli kevadpidudel ja isegi Vanemuise laval. Ühel korral kandsime kohevaks tärgeldatud valgest marlist balletikleidikesi – see on nii meeles, et peaaegu võin praegugi tunda sõrmede vahel seda jäika seelikuosa. See on kehamälu, kui füüsiliselt tunned mingeid aistinguid seoses mõnede mälestustega.” (Meiu Münt, Peeter Talvistu “Meiu Münt. Punane ja must”, 2020, lk 46).
Läbi pikkade sajandite naiselikkuse rõhutamise ühe põhilise riietusesemena kasutatud pihik mõjub tänases kontekstis kui ajalooline artefakt, omamoodi portree aadlidaamide lugudest, armuseiklustest ja hommikusest riietustseremooniast. Ning samaaegselt on see soe ja inimlik austusavaldus naiselikkusele, mida võimendab õrnalt lillelise mustriga taust.
Aksel Tamme “Eesti kaitsjad”
Õli linoleumil.
Alusraami mõõt: 95 x 43 cm.
All: ATAMME
Aksel Tamme (1912-1975) alustas kunsti õppimist Pallases ning peale seda Soomes, Rootsis ja Kanadas. Neist viimasesse jäi ta ka lõpuks peatuma ning seal saabus ka edu. 1965. aastal Torontos toimunud isikunäitusel püstitati omalaadne eesti kunstiajaloo rekord: 51 tööst müüdi 40, sealjuures ei olnud kõik müügis (Vaba Eesti Sõna, 29. aprill 1965).
Valdur Ohakas “Pilvede rüpes (Kütioru vaade)”, 1981
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 55 x 76 cm.
Pöördel: V. Ohakas 1981.a.
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata kujunes Ohakast märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Võrumaa romantiliselt lainetava maastiku rüppe peitunud Kütioru puutumatu loodus omas Ohaka kujunemisel murrangulist rolli. Nagu on öelnud kunstiteadlane Liis Pählapuu, sündisid just seal tema tuntuimad mütoloogilised maastikuvisioonid. Nii ka käesolev teos, kus kunstnik annab järveäärse loodusmotiivi edasi laiade ning hoogsate pintslilöökidega. Peegelduse ilule rajatud kompositsioonis mängivad omavahel tumedad kaldaviirud ning pilvedest heledaks värvunud veepind.
Lõuna-Eesti looduse hilissuvist kargust edasi andval maalil tundub valgus liikuvat koos pilvedega, muutes veepinna virvenduse elavaks ja sügavaks. Ohakas on vältinud liigset detailitäpsust, keskendudes hoopis maastiku rütmile ja Eestimaa looduse puutumatu ilu lihtsusele.
Viktor Leškin “Kiisa jõel”, 1981
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 51 x 71 cm, raamiga 56 x 76 cm.
All paremal: V. Leškin 1981.
Pöördel: Leškin Viktor Semjoni Sünd. 1914. tesotatud 1981. "Kiisa jõel"
Eesti tõeline patrioot Viktor Leškin (1914-1998) oli seto-vene päritolu kunstnik, kes lõpetanud kolm erinevat Tallinna kunstikooli. Leškin armastas Eestimaad ning õppis omal käel selgeks nii selle keele kui kultuuri. Olles 38 aastat ERKI õppejõud, kasvatas ta üles mitmeid põlvkondi Eesti kunstnikke.
Stina Murakas “Sulanud marmelaad”, 2007
Õli lõuendil.
Mõõdud: 100 x 130cm
Teos on signeeritud.
Eesti Kunstiakadeemia maali erialal lõpetanud ning Hiiumaal elanud kunstnik Stina Murakas (1967-2021) on oma loomingu kohta rääkinud: „Maal on nagu elu ise – sa võid lisada kihte, palju-palju kihte ja kõike kogu aeg muuta. Hea on teada, et sa võid kõike muuta: paremaks, täiuslikumaks, tundlikumaks, tihedamaks, hõredamaks, heledamaks, tumedamaks, värvilisemaks, voolavamaks, rõõmsamaks. Mulle meeldib, kui on koos jõuline ja õrn, külm ja soe, sinine ja punane, ja hästi palju heledust, valgust, soojust” (Hedvig Hansoni intervjuu, Hingele pai, 2017).
Valdur Ohakas “Vaade järvele”, 1989
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 56 x 76 cm.
All paremal: V. OHAKAS 89
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Efraim Allsalu “Lilled vaasis”, 1977
Õli puitlaastplaat. Raamitud.
Mõõdud: 32,5 x 23 cm, raamiga 47 x 38 cm.
All paremal: E A 77.
Efraim Allsalu (1929-2006) oli 1950-1970ndatel Tartu maalikunsti üks kandvamaid jõude. 1954. aastal ERKI kiitusega lõpetanud Allsalu armastas maalida nii inimesi, maastikke kui lilli, ent viimane neist kujunes tema lemmikžanriks.
Varmo Pirk “Maastiku etüüd”, 1954
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 25,5 x 34 cm, raamiga 40 x 48,5 cm.
Pöördel: Varmo Pirgi teos "Naine rattaga". Varmo Pirk Maastiku etüüd 1954 õli
Pallaslane Varmo Pirk (1913–1980) jõuti napilt enne lõputöö kaitsmist 1945. aastal arreteerida ja nii sattus kunstnik sarnaselt paljudele saatusekaaslastele aastateks vangilaagrisse, kust naases alles 1954. aastal. Tagasi Tartus olles puutus ta kokku Aleksander Vardiga ning hakkas tema mõjul impressionistlikumalt maalima.
Peeter Pere “Harjutusi lilledega”, 1992
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 80 cm.
All paremal: Pere
Pöördel: HARJUTUSI LILLEDEGA 1992 Pere
1980-1990ndate eesti neoekspressionismi juhtfiguur Peeter Pere (s 1957) on mitmekülgne autor. Tema loomingulisest pagasist leiame nii maalikunsti, installatsioonid kui hooned, mida ta arhitektina loonud on.
Pere kunstilisse kõrgaega kuuluv maal on võrreldes tema varasemate figuratiivsete kompositsioonidega erandlik, seda eelkõige oma pretensioonituses. Peaaegu toonmaalist lähtuvale teosele maalib kunstnik vaid ühe lilleõie, ent annab sellele täieliku autonoomsuse kanda võrratult kogu lõuendit. Vaid õie servadesse ning varrele vajutab ta pintsliga pruunikad ja punakad aktsendid, lisades nii teosele korraga nii dramaatilisust kui ruumilisust. Ülemisse serva maalib ta punase märgi, mis lisab kollaažiliku elemendi ning viitab “harjutuse” protsessile.
Ent Pere ei piirdu värviga, vaid uurib maali pinda kui füüsilist keha, muutes klassikalised motiivid – nagu lill – kontseptuaalseteks ja materjalipõhisteks harjutusteks. Ühtlasi jätab ta õhku maaliruumi enda. Või siiski – ehk peitis mässajameelega Pere efektse õiekrooni taha hoopis 1990ndate algusele iseloomuliku punkrokilikult krobelise seina, peegeldades nii toonast eesti kunsti uuenemisvaimu, kus klassikalised teemad valati uude, radikaalsesse vormi.
Harri Pudersell “Jõe motiiv”, 1991
Õli masoniidil. Restaureeritud originaalraam.
Mõõdud: 50,5 x 69,5 cm, raamiga 59 x 78 cm.
All paremal: Pudersell 91. Pöörel: H. Pudersell. Jõe motiiv 1991 õli, lõuend
Valdavalt heledat koloriiti ja õhulist, täppivat kujutlusviisi armastanud Harri Pudersell (1922-2008) lõpetas Tartu Riikliku Kunstiinstituudi Johannes Võerahansu õpilasena. Tema loomingus domineerisid maastik ja lillemaal, mis sobisid hästi tema impressionistlike taotluste pinnaseks. Käesolev jõevaade esindab suvist hetke Eesti taasiseseisvumise aastast - õhus on tunda elevat lootust. Helesinine taevas peegeldub jõele, mille soojast tuulest tingitud pinnaväreluse on Pudersell meisterlikult lõuendil edasi andnud.
Olav Maran “Vaikelu väikese vaskkruusiga”, 2023
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 46 x 58 cm, raamiga 56 x 59 cm.
All vasakul: OM23 Pöördel: Olav Maran Vaikelu väikese vaskkruusiga 2023 õli 46 x 58
Kõrgelt auhinnatud eesti kunstnik Olav Maran sündis Tartus 1933 a., kuid juba lapsena koliti perega Tallinnasse. Peale õpinguid ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis osales ta arvukatel näitustel.
Arville Puström-Uus “Karikakrad”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 66 x 49 cm.
All paremal: A. Puström-Uus
Arville Puström-Uus (1921-2014) armastas lilli kujutada ning käesoleval teosel on tema kangelannaks lopsakad karikakrad, mis läbi Marju Läniku kuulsa laulu on pea iga eestlase mällu kinnitunud kui armastuse sümbol.
Sama lopsakas kui õied ise, on ka kunstniku värvikäsitlus, mille mõju põhineb tumeda ja heleda kontrastil. Valides tagapõhjaks tumerohelise ning lastes valgusel paista otse heledatele õiekroonidele, loob ta volüümi andva sügavuse efekti. See on värskendav sõõm suve värskest ja külluslikust hingusest.
Valdur Ohakas “Natüürmort fruktidega”, 1994
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 59,5 x 35 cm, raamiga 70 x 45 cm.
All vasakul: VOHAKAS 94
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Uno Roosvalt “Kaluriküla”, 1968
Valdur Ohakas “Laht”, 1980
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 57 x 77 cm.
All paremal: V.OHAKAS 80
Pöördel: "LAHT" 1980 50x70 V.OHAKAS
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Stina Murakas “Kodu”, 2014
Õli lõuendil.
Mõõdud: 130 x 180cm
Teos on signeeritud.
Eesti Kunstiakadeemia maali erialal lõpetanud ning Hiiumaal elanud kunstnik Stina Murakas (1967-2021) on oma loomingu kohta rääkinud: „Maal on nagu elu ise – sa võid lisada kihte, palju-palju kihte ja kõike kogu aeg muuta. Hea on teada, et sa võid kõike muuta: paremaks, täiuslikumaks, tundlikumaks, tihedamaks, hõredamaks, heledamaks, tumedamaks, värvilisemaks, voolavamaks, rõõmsamaks. Mulle meeldib, kui on koos jõuline ja õrn, külm ja soe, sinine ja punane, ja hästi palju heledust, valgust, soojust” (Hedvig Hansoni intervjuu, Hingele pai, 2017).
Teose vaatamise soovi korral palun andke enne galeriisse tulekut märku! Aitäh.
Henn Sarap “Alpikannid”, 1942
Valdemar Väli “Kullerkupud”, 1983
Õli vineeril. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: 47,7 x 41,5 cm.
All vasakul: VV 83
Pöördel: VÄLI "KULLERKUPUD" 1983 47,7 x 41,5 cm
1938. aastal Pallasesse astunud ja Ado Vabbe käe all kunstnikuks sirgunud Valdemar Väli (vahel ka Voldemar Väli, 1909-2007) teoseid leidub nii Eesti kui välismaa kogudes.
Valdur Ohakas “Maastik saarega”, 1980
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 57 x 77 cm.
All paremal: V.OHAKAS 80
Pöördel: "Maastik saarega" 1980 50x70 V. Ohakas
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Valdur Ohakas “Natüürmort õunte ja viinamarjadega”
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 21,5 x 30,5 cm, raamiga 29 x 38 cm.
All paremal: V. OHAKAS
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Valdur Ohakas “Metsatee järvega”, 1991
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 40 cm, raamiga 57 x 47 cm.
All paremal: V. OHAKAS 91
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Valdur Ohakas “Öö merekaldal”, 1992
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 80 x 70 cm, raamiga 83 x 73 cm.
All vasakul: V. OHAKAS 92
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
BRON. Tiit Markin “Rannikul”, 1991
Õli masoniidil.
Mõõdud: 47,5 x 67,5 cm.
All paremal: TMarkin 91
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
August Janseni käe all maalima õppinud Tiit Markinist kujunes põhjarannikul asuva rannaküla Eisma armastatumaid kunstiõpetajaid. Selle kandi tuntuima kunstniku, Richard Uutmaa eeskujul paelusid tedagi enim just meri ja loodus laiemalt.
Markini tundlikes maastikes on ta suutnud tabada põhjamaise looduse kargust ja vaheldusrikkust. Kunstniku käekiri on äratuntav oma aususe ja pretensioonituse poolest, eelistades vahetut muljet keerukatele kontseptsioonidele.
Sigrid Uiga “Pühajärv loojangus”, 1989
Õli lõuendil.
Mõõdud: 81 x 100 cm.
All vasakul: S. Uiga 89
Pöördel alusraamil: Uiga, Sigrid
Pöördel: SIGRID UIGA 1922 "PÜHAJÄRV LOOJANGUS" 1989.
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Roman Nymani, Johannes Greenbergi, Eerik Haameri ja paljude teiste tunnustatud kunstnike käe all õppinud Sigrid Uiga (1922-2007) looming on kantud Pallase koolkonna traditsioonidest, olles samas vaba ja isikupärane. Uiga suutis oma loomingus ühendada klassikalise maalikultuuri modernistliku vormikäsitlusega.
Käesoleval Pühajärve vaatel tajume kunstniku siirast ja vahetut suhet loodusega, mis avaldub meisterlikus valguse ja õhu liikumise tabamises.
Valdur Ohakas “Kuldne sügismaastik”, 1981
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 55 x 76 cm.
Pöördel: V. Ohakas 1981.a.
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Viktor Turp “Aednik”, 1982
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 64 x 90 cm.
All vasakul: VIKTOR TURP 1982
Viljandimaalt pärit Viktor Turp (1905-1989) sai oma esmase kunstialase hariduse Eduard Ole käe all ning jätkas juba Pallases, mille kursuse lõpetas 1929. aastal. Lisaks oli Turp ka aktiivne sportlane, olles kõrgel tasemel kettaheites ning kaasa lüües erinevates pallimängudes.
1982. aasta “Aednik” on täis siirast värvirõõmu. Turp ühendab teosel mitu erinevat žanri, et edasi anda maali peategelase elufilosoofia erinevaid tahke. Parajasti lopsakalt õide puhkenud tulpe nuusutav aednik mõjub justkui meie enda Mary Poppinsina, kelle elu õnnelikumad hetked mööduvad taimede ja lindude keskel aias. Tõeline tujutõstja!
BRON. Väino Paris “Roosid”, 1975
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 31,5 x 29 cm, raamiga 34 x 32 cm.
All paremal: Väino Paris 75
Pöördel: "Roosid" Väino Paris 1975. Tallinn.
Tartus kunstnike perre sündinud ning Tallinnas kunstihariduse omandanud Väino Parise (1921-2001) lopsakas pintslitöö leidis koha nii tema maastikel kui lillemaalidel. Tema spontaanne, ent kontrollitud löök aitab modelleerida vormi puhtalt värvi ja faktuuri kaudu.
Väino Paris “Kevadised õied”, 1975
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 57 x 50 cm, raamiga 59 x 52 cm.
All vasakul: Väino Paris 75
Pöördel: "Kevadised õied" Väino Paris 1975.a. Tallinn.
Tartus kunstnike perre sündinud ning Tallinnas kunstihariduse omandanud Väino Parise (1921-2001) lopsakas pintslitöö leidis koha nii tema maastikel kui lillemaalidel.
"Kevadised õied" oma vertikaalse ülesehitusega on hea näide kunstniku küpsest kompositsioonitajust. Puhastele kevadtoonidele rajatud värvigamma annab edasi kevadise looduse värskust. Paris võlub vaatajat iiriste sügavsinise ja rooside õrnroosa tooniga, mida täiendab värske roheline. Kogu maali atmosfäär on õhuline ja valgusest küllastunud.
Ardo Sivadi “Maastik majadega”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61,5 cm, raamiga 59 x 70 cm.
Ardo Sivadi (1900-1966) sündis ja kasvas piirilinnas Narvas. Kunstihuvi ärkas poisis varakult ning juba kooliõpilasena käis ta abiks kunstnik Semjonovi juures, kelle täita olid Narva kirikute maalitellimused. Vaheaegadega „Pallases“ tudeerinud kunstnik õppis nii Konrad Mäe kui teiste tunnustatud õppejõudude käe all ning lõpetas selle Ado Vabbe õpilasena.
Peeter Allik “Öine linn”
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 57 x 68 cm.
Kursi koolkonna ühe asutaja, Peeter Allikuga (1966-2019) käisid must huumor ja sõlmeväänatud absurd alati kaasas, nii elus kui kunstis. Millal nutta või naerda, oli tema teoste põhiküsimus. Alliku maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Teos on eksponeeritud Peeter Alliku 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis 5.03-1.04.2026
Peeter Allik “Ratsanikud”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 66 x 83 cm.
Kursi koolkonna ühe asutaja, Peeter Allikuga (1966-2019) käisid must huumor ja sõlmeväänatud absurd alati kaasas, nii elus kui kunstis. Millal nutta või naerda, oli tema teoste põhiküsimus. Alliku maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Teos on eksponeeritud Peeter Alliku 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis 5.03-1.04.2026
Peeter Allik “Pane oma pea vastu külma kivi (Mats Õun oma järjekordse pruudiga)”, 2004
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 152,5 x 200 cm.
Kursi koolkonna ühe asutaja, Peeter Allikuga (1966-2019) käisid must huumor ja sõlmeväänatud absurd alati kaasas, nii elus kui kunstis. Millal nutta või naerda, oli tema teoste põhiküsimus. Alliku maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Teos on eksponeeritud Peeter Alliku 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis 5.03-1.04.2026
Peeter Allik “Elutarkusest pakatav”, 1987
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 128 x 80 cm.
Eesti kunsti ennenägematu ühiskonnakriitilise groteskihulgaga sisenenud ja sellest oma loomingus äratuntava visiitkaardi arendanud Peeter Alliku (1966-2019) maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Teosel “Elutarkusest pakatav” parafraseerib Allik muinasjuttu “Keisri uued rõivad”. Karikatuursel alasti meesfiguuril on ees vaid prillid, selja taga hoiab ta käes aga pabereid. On see diplom? Kutsetunnistus? Aga on ta elutark? Vaimukas Allik esineb siin taas oma parimas mahlakuses.
Teos on eksponeeritud Peeter Alliku 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis 5.03-1.04.2026
Peeter Allik “Elukunstnik”
Õli lõuendil.
Mõõdud: 103 x 63 cm
Kursi koolkonna ühe asutaja, Peeter Allikuga käisid must huumor ja sõlmeväänatud absurd alati kaasas, nii elus kui kunstis. Millal nutta või naerda, oli tema teoste põhiküsimus. Alliku maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Teos on eksponeeritud Peeter Alliku 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis 5.03-1.04.2026
Peeter Allik “Tuleviku ehitaja”, 1988
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 80 cm.
Kursi koolkonna ühe asutaja, Peeter Allikuga (1966-2019) käisid must huumor ja sõlmeväänatud absurd alati kaasas, nii elus kui kunstis. Millal nutta või naerda, oli tema teoste põhiküsimus. Alliku maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Teos on eksponeeritud Peeter Alliku 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis 5.03-1.04.2026
Peeter Allik “Kus te olete, fanfaristid?”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 68,5 x 86 cm.
All paremal: KUS TE OLETE FANFARISTID
Peeter Alliku (1966-2019) maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Peeter Allik “Natüürmort niidirulliga”, 1989
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 53,5 x 72 cm.
Pöördel: Peeter Allik 89
Kursi koolkonna ühe asutaja, Peeter Allikuga (1966-2019) käisid must huumor ja sõlmeväänatud absurd alati kaasas, nii elus kui kunstis. Millal nutta või naerda, oli tema teoste põhiküsimus. Alliku maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Teos on eksponeeritud Peeter Alliku 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis 5.03-1.04.2026
Ashot Jegikjan “Muusika nagu jõgi”, 2020
Õli lõuendil.
Mõõdud: 40 x 50 cm.
All paremal: Jegikjan
Pöördel: A. Jegikjan 2020.
Jerevanis sündinud ning alates 1985. aastast Tallinnas aktiivselt tegutsenud Ashot Jegikjan nimetab ise enda stiili mummuismiks, läbi mille annab kunstnik edasi soojust, rõõmu ja positiivsust. Ta on lisaks maalimisele ka professionaalne muusik. Nii leiame tema teosteilgi vihjeid muusikale ja selle armastusele.
Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.
Joann Saarniit “Kodu rannikul”
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 41 x 56 cm, raamiga 55 x 71 cm.
All paremal: John Saarniit
Tallinna kunsttööstuskooli vilistlane Joann Saarniit (1909-1984) tegi maalikunstnikuna Kanadas väga edukat karjääri. Ta sai kunstihariduse oma ala parimatelt meistritelt – August Jansenilt päritud värvitunnetust ning Kristjan Rauale omast jõulist ekspressiivsust on näha ka Saarniidu hilisemas loomingus, mis valmis kodumaast eemal.
Joann Saarniit “Kullast kallim kodumaa”
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 50,5 x 60,5 cm, raamiga 60,5 x 70,5 cm.
All vasakul: SAARNIIT
Suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.
Joann Saarniit “Rannik kalavõrkudega”, 1960
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 31 x 66 cm.
All paremal: John Saarniit
Pöördel: Joann Saarniit. 1960
1948. aastast alates Kanadas elanud Joann Saarniit (1909-1984) jäi hinges alati koju igatsema. Reaalsuses polnud tal võimalik tagasi pöörduda, sest oli vangilaagrisse sõitvalt rongilt maha hüpanud ja polnud enam tagasi oodatud. Nii kandis ta igatsuse kodumaa järele oma maalidele taasluues motiive kodustest tuulistest randadest.
“Rannik kalavõrkudega” representeerib just seda stiili Saarniidu loomingus, kus tuulisele rannikule on laotatud sadu vabesid. Osad neist kannavad maalil kuivavaid kalavõrke, teised on alles merelt tulevate eksemplaride ootel. Dramaatilist pinget täis rannamaastik pakub nii silmailu kui põhjamaist hingust ja looduse kargust. Läbi pruuni ja säravvalgete kontrastide maali eri pooltel loob Saarniit tunde, justkui viibiksime korraga nii päikese- kui kuuvalguse käes. Taoline unenägusid reaalsusega sünteesiv lähenemine iseloomustab hästi kunstniku käekirja, mille järgi teda armastatakse.
Edgar Valter “Unenägu”, 1969
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 61 x 90 cm. Raamiga 78 x 107 cm.
All paremal: EW 69
Legendid ja muinaslood inspireerisid Edgar Valterit mitte ainult raamatutele illustratsioone kavandades vaid ka vabaloomingus, aidates kaasa Valteri kujunemisele üheks eesti huvitavamaks sürrealistlikuks kunstnikuks – muinasjutud ju ongi olemusest fantastilised! Maalil “Unenägu” näeme kahte stseeni: kuuvalguses seisvat neiut aknal ja kardina ees seisvat noormeest. Ühendav tegevuse element kompositsioonis on valge kardin, millel on teose mõttes nii varjav kui akna avatust rõhutav funktsioon.
Ent sama oluline on kuuvalgus ise, mille jahe paitav kuma peegeldub mõlemale figuurile, lastes muinaslool alguse saada. Tuues sisse figuurikorduse, mis toa lõpus peaaegu haihtub hämarusse, jutustab Valter fantaasiates toimuvast kogemusest, unenäolistest läbielamistest, kus avalduvad alateadvuse sügavaimad sopid. Siin võib korraga toaseinale ilmuda nii redel, aken teispoolsusse kui leida aset kohtumine hea sõbraga… Unenäos on kõik võimalik, tuleb vaid sulgeda silmad…
Rein Tammik “Päikseline talveilm”
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 21,5 x 33,5 cm, raamiga 36 x 48,5 cm.
All vasakul: TAMMIK
Valgas sündinud Rein Tammiku (s 1947) teoseid leiab lisaks Eesti muuseumidele arvukates välisriikide kollektsioonides. 1970. aastatel paistis ta silma pop-kunstist ja hüperrealismist mõjutatud kunstnikuna, 1998. aastal aga pani isikunäitusel Eesti Kunstimuuseumis – Rotermanni soolalaos välja kergelt erootilise maalisarja. Samal aastal kolis ta ka Prantsusmaale, kus resideerub siiani.
Enn Põldroos “Valge leht”, 2002
Akrüül, õli lõuendil.
Mõõdud: 123 x 68 cm.
All paremal: Enn Põldroos 02.
Pöördel sildil: Enn Põldroos Valge leht 2002. a. akrüül, õli
Enn Põldroos (1933-2025) on eesti maali- ja monumentaalkunsti suurkuju. Defineerides kunstis ennast alati maalijana, kulges tema karjäär algusest peale tunnustuse tähe all. Kunstiinstituudi lõpetamise järel (1958) pälvis ta järgneva kümnendi algul tähelepanu ekspressiivse vormiuuendajana, ühiskonnaelus ja kunstis toimuvate murranguliste protsesside tunnetaja ja kontseptualiseerijana. Maneristlik dramatism, sürrealism, abstraktsionism, popkunst, fotorealism, fovistlik salongiportree aitasid Põldroosil kokku sulatada talle ainuomase maalilise kujutusviisi, mida võib tinglikult vaadelda modernismi kontekstis. Renato Gutusoli kohtub Põldroosi maalidel Kees van Dongeniga, eepiline haare puhta värvirõõmuga, erootiline kujundlikkus geomeetriliste vormidega.
1970. aastatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Erilist tähelepanu pöörab ta figuurile, just nagu teosel "Valge leht", mis kunstnikule omaselt viskab läbi valge lehe ja noole motiivi õhku veel mitmeid lisaküsimusi.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi teoste näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Mall Nukke “Ego II”, 2024
Õli, akrüül, kuldamine lõuendil.
Mõõdud: ∅100 cm.
Mall Nukke näitusel “Illusioonide aeg” (Allee galeriis 4.03-29.03.2025) eksponeeritud teos on üks kolmest inimese ego puudutavast teosest. Kuldsesse palli paigutatud naine on eneseteadlik, kaunis ja võimekas. Iseenda ego ületamine on tema peamiseks väljakutseks ning läbi palli veerema panemise on ta oma eesmärki kohe-kohe saavutamas.
"Fotolikku üksikasjalikkust ja natuuritruudust kombineerib Nukke spontaanse tilgutamisega a la Jackson Pollock, tuues kompositsiooni improvisatsioonilise, emotsionaalsema tasandi.” kirjutab teose kohta näituse kuraator Harry Liivrand.
Ivar Kaasik “Hype V”, 2020
Õli lõuendil.
Mõõdud: 80 x 60 cm.
Pöördel: IVAR KAASIK. Kunstniku signeering.
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Valdur Ohakas “Kollased lilled”, 1977
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 49,5 x 57,5 cm, raamiga 57 x 65 cm.
All paremal: V. OHAKAS 77
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Marju Bormeister “Talu Muhu saarel”, 1991
Õli masoniidil. Müügil raamimata kujul, ent saame soovi korral abiks olla.
Mõõdud: 50 x 69 cm.
All paremal: M. BORMEISTER
Pöördel: MARJU KAGOVERE BORMEISTER õli, masoniit 1991. Muhu saar Liiva küla
Marju Bormeister (s. 1945) sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid, näiteks kala või kukk.
Käesolev varase loomingu näide viib vaataja Muhumaa südamesse, Liiva külla. Valides maali kandvaks tooniks küpse kuldkollase, annab kunstnik tabavalt edasi arhailise küla vaikselt kulgevat, sooja ja tasast loomust.
Priidu Aavik “Päev sadamas”, 1960ndad
Õli papil. 1960ndad.
Mõõt: 50 x 70 cm Priidu Aavik (1905-1991), kes oli ka ise kirglik meremees, tundis hästi nii merd ennast kui selle ääres elava rannarahva igapäevaelu. Töötades 1960ndatel kalalaeval, kujutas ta selle töö telgitagust elu otse ja varjamata, samas jättes sellesse mereeluga kokkukäivat poeesiat. Iga kalapüügist vaba hetke kasutas visandamiseks ja maalimiseks, selgitades: “Kunst õpetab eelkõige mõtlema, natuurist olemust nägema ja siis lõpuks ka tabama. Kui kunstnikul on alus käes, võib ta teha ükskõik mida, valesti teha siis ei saagi, üksnes isikupäraselt.” Kord, olles külma ja tuulise ilmaga 3 tundi järjest väljas maalinud, kopsupõletikku jäädes kirjutas ta: “Inimene peab end mugavusest lahti raputama, raskusi trotsima”, tervenedes aga teatas rõõmsalt: “ma sain s e l l e merepinna!” 1960ndatel maalis Aavik nii Norras kui Eestis Pranglil. Suure tõenäosusega on ka käesolev teos just viimasest inspireeritud. Maali maalähedased toonid annavad edasi ranna ja mere jahedust, ekspressiivne maalilaad järgib täpselt nii vormi kui tuulte teekonda. Maali tsentris olev latern poolitab maali ja suunab pilgu helendava avaruse poole, kus hallide ja õrnlillade pilvemassiivide vahelt kumab helesinine taevas maheda kollasega. Just see viimane kõlab omamoodi kokkuvõttena tema elufilosoofiast, kus ta karmi kalurielu nimetab möödunud elu ilusaimateks loomingupäevadeks.
Kai Kaljo “Ähijärv”, 2025
Õli ja akrüül lõuendil.
Mõõdud: 50 x 50 cm.
All paremal: Kai Kaljo 25
Pöördel: Kai Kaljo 2025 ÄHIJÄRV
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Jaan Grünberg “Aiamaastik”, 1950
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 26 x 35 cm. Raamiga 37,5 x 47 cm.
All vasakul: J. Grünberg 50
Nii Konrad Mäe kui Ado Vabbe käe all kunsti õppinud, hiljem Pariisis elanud ning sealsest prantsuse maalikoolist mõjutatud Jaan Grünbergi (1889-1969) loomingust leiame peamiselt maastiku- ning lillemaale, kuid ka mõningaid linnavaateid. 1944. aastal Rootsi põgenenud kunstniku üks signatuurvärve roheline, mida kunstnik sageli armastas kõrvutada tugeva sinise ning oranžikas-punasega. Grünberg ei otsinud täiuslikke jooni, ideaalseid vorme, vaid pidas olulisemaks kunstipärast, uusi vaatenurki pakkuvat tulemust.
Boris Ninemäe “Tüdrukud heinamaal”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 22 x 27 cm, raamiga 40 x 45 cm.
All paremal: NINEMAE
Pöördel: Flicker pa änger
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe jäi ka paguluses kujutama kodumaiseid vaateid ja teemasid.
Tema stseenid ranna- ja taluelust on edasi antud igatsuslikult soojas koloriidis, nii ka "Tüdrukud heinamaal", millel kunstnik on pööranud tavapärasest enam tähelepanu detailsele looduse kujutamisele. Võime aasal aimata suve sümboliseerivaid moone ja karikakraid ning taamal looklevat kiviaeda - nii tüüpilist tema kodusele Hiiumaale.
Boris Ninemäe “Kalamees teeb enda tünnid ise”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 50 cm, raamiga 64 x 53 cm.
All paremal: NINEMÄE.
Pöördel alusraamil: Fiskaren som tillverkar egna tunnor
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäel toimusid Isikunäitused mitmes Rootsi ja Norra linnas: Malmö, Växjo, Karlshamn, Larvik, Elverum, Stockholm. Nüüd on tema looming viimastel aastatel lõpuks kodumaale tagasi jõudmas ning seda põhjusega – kujutavad motiividki enamasti just Eestimaad, mis igavesti kunstniku hinge elama jäi. Tema naivismi sugemetega stseene ranna- ja taluelust iseloomustab soe koloriit ning romantiline arhailisus.
Kalju Nagel “Maastik rukkihakkidega”, 1950ndad
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 35 x 57 cm, raamiga 52 × 74 cm.
All vasakul: Kalju Nagel
Pöördel: Kalju Nageli maal (nimetu) u 50-ndatest kinnitab pojapoeg Karl-Kristjan Nagel (35x57 cm)
Kalju Nagel (1918-2005), Pallases Vardi ateljees tugeva vabaõhumaali koolituse saanud kunstniku käe all valmisid nii linna- kui maastikuvaated.
Kalju Nagel “Kikkajärve motiiv Paganamaalt”, 1961
Jüri Marran “Kannad”, 1978
Õli papil. Raamiga.
Mõõdud: 80,5 x 64,5 cm, raamiga 93,5 x 77 cm.
All paremal: JM 78.
Jüri Marrani (1937-2021) ekspressiivsed lillekompositsioonid on täis värvimaagiat, nii ka rohelise, pruuni ja valge koosmõjule ülesehitatud "Kannad". Lisaks valmisid mitmekülgse Tartu kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid ja lavakostüümid.
Jüri Marran “Kevad”, 1977
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 60 cm, raamiga 60 x 71,5 cm.
All paremal: JM77
Pöördel: Jüri Marran s. 1937, "Kevad" 1977
Tartu kunstnik Jüri Marran (1937-2021) sai kunstihariduse Melanie ja Erich Arraku ateljeekoolis. Tema pillavalt lopsakas stiil on ühtlaselt esindatud nii lillemaalidel kui abstraktsetes kompositsioonides, lisaks valmisid mitmekülgse kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid ning lavakostüümid.
Jüri Marran “Natüürmort”, 1972
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 60,5 x 50,5 cm, raamiga 68 x 58 cm.
All vasakul: JM. 72
Tartu kunstnik Jüri Marran (1937-2021) sai kunstihariduse Melanie ja Erich Arraku ateljeekoolis. Tema pillavalt lopsakas stiil on ühtlaselt esindatud nii lillemaalidel kui natüürmortidel. Lisaks valmisid mitmekülgse kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid kui lavakostüümid.
Enn Volmere “Pühajärv”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 79,5 x 93,5 cm, raamiga 84 x 98 cm.
Teos vajab restaureerimist.
Maalikunstnik, ühiskonnategelane ja aiandusagronoom Enn Volmere (1908-1978) hakkas näitustel osalema juba 1943. aastal. Lõuna-Eesti patrioodina valmisid eelkõige selle kandi vaated ning loomulikult inspireeris teda ka Pühajärv oma eenduvate poolsaarte ja romantiliste saarekestega.
Lembit Saarts “Buduaaris”, 1981
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 40 cm.
Ülal vasakul: L Saarts -81
Pöördel: L Saarts 81 Telekast nähtud Rembrandti ateljees
See mitmetähenduslik maal Tartu märgilisemalt hilispallaslaselt Lembit Saartsilt (1924-2016) esitab rohkem küsimusi kui siinne annotatsioon võimaldaks ning kontseptuaalse kunstitööna on tal tollases kunstielus oluline koht. 1980. aastate lõpp – 1990. aastate algus on radikaalsete eksperimentide aeg meie kunstis, vanade süsteemide lagunemise ja kahtluse alla seadmise ning uute võimaluste otsimise loov aeg. Maal demonstreerib kunstniku mälu ja tehnilist taset, kompositsiooni terviklikkust ja koloristlikku ilu, kusjuures seljatagant maalitud naisakt meenutab stilistikalt hoopis mõnda Ingres´ tööd kui Rembrandti oma, millega seosele vihjab kiri maali tagumisel küljel. Ehk soovis Saarts veidi intriigi tekitada ning vaataja meelega segadusse ajada?
Lembit Saarts “Päike”, 2007
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 44 x 35 cm.
All paremal: L Saarts ’07
Pöördel: Lembit Saarts Päike
Tartumaal sündinud Lembit Saarts (1924-2016) oli erakordse värvitunnetusega kunstnik. Tema loomingu hilisperioodi kuuluv teos on valminud vaid mõned aastad enne kehva nägemise tõttu maalimisest lõplikku loobumist, mistõttu võib selles minimalistlikus stseenis näha justkui oodi elule.
Saartsi teoseid kirjeldades on kasutatud väljendeid nagu lüüriline ja tundlik värvikasutus, mahe maalilisus ning tinglik vormikäsitlus. Käesolevas teoses on kõik see öeldu korraga kokku saanud. Hoolikalt komponeeritud kompositsioonis võimendab hetke haprust mänglevalt hooletuna näiv pintsli- ja värvikäsitlus. Ühtlasi võib vihjamisi tunda vaataja vuajeristlikku kohmetust, tunnistades õhtupäikeses kümbleva modelli intiimset kohalolu. Saarts on sellesse lihtsasse abstraktsiooni kätkenud meisterlikult nii päeva kui öö, nii taeva kui vee, nii vaikelu kui unistused. Kas tegemist on impressiooni või hoopis elatud elu kvintessentsiga?
Karl Tael (Doll) “Kivimurd”, 1936
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 52 x 76 cm.
All paremal: K. Doll 1936
Pöördel: Kivimurd. K. Doll
Karl Tael (kuni 1941. aastani Doll, 1894-1975) oli lisaks kunstnikuna tegutsemisele tuntud ka kui Riigi Trükikoja graveerimismeister, rahatähtede ja postmarkide kavandaja ning samuti klassikalises vasegravüüris valminud Eesti kultuuritegelaste portreede autor.
Selgevormiline „Kivimurd“ on iseloomulik näide Taela maalilaadist, mis oli enamasti mahedates toonides ning jutustas üldistavas laadis lugusid inimeste igapäevastest tegemistest, käesoleval juhul karjääris. Kunstniku käe all muutub aga stseen omamoodi poeetiliseks, sellel toimetavad inimesed saavad omaks ning soe valgus viitab rohkem romantilistele lõunamaa riikidele kui kodusele Eestile. Ometigi on tegu aga Eestimaaga, millise paigaga täpsemalt, jääb aga vaid kunstniku teada.
August Pulst “Suvine aed õitsva õunapuuga”
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 61 x 47,5 cm.
Pöördel: A. PULST 61×47,5
Enne I maailmasõda koos Konstantin Süvaloga Riia kunstikoolis õppinud maalija ja museoloog August Pulst (1889-1977) jäi oma kunstilises loomingus truuks impressionistlikule käsitluslaadile. Kunstiteadlane Mai Levin on kirjutanud, et Pulsti mõjutasid “juugendajastu kunstile laiemalt omane kevadevaimustus, helenenud koloriit ja kompositsioonitunnetus, mida ta koges Riia kunstimiljöös” (“August Pulst kunstnikuna”, 2025, lk 31).
Helgus ja värskus iseloomustavad ka käesolevat, hetke meeleolu tabamisele keskendunud maali, milles võluvad õhuvirvendused ja kiire pintslitöö. Tuules võbelevad puulehed esiplaanil ja tinglikult maalitud metsaviir taustal moodustavad ühe maalilise terviku, millesse harmooniliselt sulandub ka maja. Kujutage vaid, kui mõnus oleks sealsel rõdul istudes hommikust kohvi nautida – miljonivaade õitsvale aiale!
Valdur Ohakas “Õhtu rannakülas”, 1961
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 33,2 x 50,1 cm.
All paremal: V. OHAKAS 61
Valdur Ohaka (1925-1998) loomingus on olulisel kohal nii naisefiguur kui maastik. 1950. aastate lõpust alates otsib ja katsetab Ohakas mitmes eri laadis oma käekirja, minnes kaasa kaasaegsete modernistlike vormiotsingutega, ent need kaks teemat jäävad teda saatma läbi loomingu.
Maalil “Õhtu rannakülas” on keskkond, kuhu kaks figuuri on asetatud ainult ettekäändeks tegelemaks maastiku ja inimese ühendamisega fovistlikus maalilaadis. Ent pildilt õhkub ka kesksuve laiska fluidumit ja kuumust. Maaliliselt terviklikuks seotud – ka sinikas-pruunid figuurid sulanduvad sujuvalt rohelis-ookerjasse üldkoloriiti – demonstreerib Ohakas oma artistlikkust ja värvimaitset.
Viktor Karrus “Talvemaastik”, 1975
Õli kartongil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: 31,4 x 40 cm.
All paremal: V K 75
Tartus sündinud ja kasvanud ning 1940. aastal “Pallase” lõpetanud Viktor Karrus (1913-1991) kolis hiljem Tallinnasse, kus muuhulgas osales Balti jaama seinamaalide teostamisel koos Uutmaa, Okase ja Sagritsaga. Karrus on toonud eesti kunsti maaliliselt nauditavaid maastiku- ja linnavaateid
Adolf Kortel “Etüüd maalritest”, 1962
Anatoli Strahhov “Kalurite saar II”, 2025
Akrüül, õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61 cm, raamiga 65 x 76 cm.
All paremal: STRAHHOV. A
Pöördel: "KALURITE SAAR" II STRAHHOV. A TALLINN. 2025 AKR. ÕLI
Ukrainas sündinud Anatoli Strahhov (s 1946) lõpetas ERKI maali erialal 1975. aastal ning on peale seda osalenud oma loominguga arvukatel näitustel. 1987. aastast Eesti Kunstnike Liitu kuuluval Strahhovil on välja kujunenud oma kindel käekiri, kus käsikäes inimesega figureerivad loomad.
Viktor Leškin “Pirita klooster sügisel”, 1975
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 49,2 x 70,2 cm.
All paremal: В. Лешкин 1975.
Viktor Leškin oli seto-vene päritolu kunstnik, kes lõpetanud lausa kolm erinevat Tallinna kunstikooli. Seeläbi esindab ta mingil määral Tallinna maalikoolkonda, teisalt avaldub tema maastikumaalides vene realistlik-impressionistliku vabaõhumaali mõju. Leškin armastas Eestimaad ning õppis omal käel selgeks nii selle keele kui kultuuri. Olles 38 aastat ERKI õppejõud, kasvatas ta üles mitmeid põlvkondi Eesti kunstnikke.
Leškin vajas maalimiseks vahetut kontakti natuuriga, selles loodusega suhtlemise vahetuses ongi tema maastike võlu. Pirita klooster ise sai 1975. palju tähelepanu, eelkõige, kuna sel aastal hakati seal uuesti läbi viima arheoloogilisi uurimustöid. Kunstnikku on antud töö juures aga lisaks kloostrile endale paelunud sügise kuldsed toonid ning taevas oma tuules lendlevate pilvedega.
Benita Vomm “Lilled”, 1991
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 46,5 x 50,5 cm, raamiga 56 x 60 cm.
All paremal: B. Vomm 1991
Pöördel: BENITA VOMM, ARTIST "LILLED", ÕLI 1991 "FLOWERS", OIL 1991
Rakverest pärit Benita Vomm (1908-2005) lõpetas 1929. aastal Pallase kunstikooli, kuid sõjakeerises põgenes perega Eestist. End Kanadasse sisse seadnud kunstniku looming on helge ja värviküllane. Lisaks portreedele armastas Vomm kujutada lilli.
Benita abikaasa oli skulptor August Vomm.
Viktor Karrus “Värvides maastik”, 1971
Õli kartongil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: 34,5 x 41,2 cm.
All paremal: V. Karrus 71
Tartus sündinud ja kasvanud ning 1940. aastal “Pallase” lõpetanud Viktor Karrus (1913-1991) kolis hiljem Tallinnasse, kus muuhulgas osales Balti jaama seinamaalide teostamisel koos Uutmaa, Okase ja Sagritsaga. Karrus on toonud eesti kunsti maaliliselt nauditavaid maastiku- ja linnavaateid
Hugo Lepik “Suvine rannaidüll”
Õli lõuendil.
Mõõdud: 51 x 66 cm.
All vasakul: H. LEPIK
Teose raam vajab kohendamist või ümberraamimist. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Hugo Lepik (1905-2001) õpetas Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuna välja terve rea kunstnikke. Lõplikult kujunes maal tema põhialaks aga Rootsis, kuhu kunstnik 1944. aastal siirdus. Kunstiteadlane Kaalu Kirme on pidanud Lepikut üheks kõige lootustandvamaks Günther Reindorffi õpilaseks.