11. Paul Burman “Kuldne metsarada”, 1920-ndad

Õli vineeril. 41 x 33 cm.

Paul Burman (1888 – 1934) alustas oma kunstnikuteed Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas täiendamist nii Peterburis, Moskvas, Riias kui Pariisis. Tema stiil kujunes välja Nikolai Triigi, Jaan Koorti ning Läti maalikunsti suurkuju Vilhelms Purvitise kaasmõjul. Kunstiajaloolane Aino Kartna kirjutab: “Õppetunnid tugeva temperamendiga maalija W. Purvitise juures, nii põgused kui need ka polnud, suunasid Paul Burmani loomingu uutele radadele. Siin avanes talle tõeline maalikunsti ja värvide maailm. Purvitis, ilmselt aru saades noormehe suurest andest, innustas teda kõigiti. Et Paul Burman oli juba oma temperamendilt kiiresti reageeriv, põgusaid hetki tabav kunstnik, sobis temale kõigiti impressionistide maalimislaad. /…/ Prantsuse impressionistide põhiprobleem – atmosfääri ja õhu edasiandmine maalipinnal – jäi Burmanile täiesti kõrvaliseks küsimuseks. Teda köitis enam nähtu värvides edasiandmine” (lk. 29. A. Kartna “Paul Burman 1888-1934”, Kirjastus Kunst, Tallinn 1971).

“Kuldne metsarada” on suurepärane näide perfektse värvitajuga Burmani stiilist. Tumedale metsarohelisele ehitatud põhiplaan, mida ilmestavad kuldsed sügislehed ning taamal voolav jõgi, moodustab lookleva metsarajaga kutsuva koosluse. Tiheda, laia pintsliga üksteise peale tipitud värvid, mis tunduvad üheaegselt nii juhuslikud kui taotluslikud, annavad edasi looduse olemuse – kindlate aastaaegade rütmis astuva, kuid ometi igakord eriilmelise tulemusega üllatava värvide sümfoonia.