Kunstioksjonid

Eesti kunsti suurkuju, Ülo Soosteri (1924-1970) sünnist möödub peagi 100 aastat. Moskva underground- ja avangardkunsti üks tippfiguure kuulus legendaarsesse avangardistlikkusse kunstirühmitusse, mille liikmete Juri Nolev-Sobolevi, Boris Žutovski, Ilja Kabakovi ja teiste looming on siiani säilitanud kultusliku staatuse. Liikumisse kuulunud kunstnike teoste hinnad maailma mainekail kunstioksjonitel jõuavad tänapäeval sageli mitmesadadesse tuhandetesse eurodesse ning põhjusega – need keerasid pahupidi mitmed kunstimaailma arusaamad ja mõisted, kehtestades uued, senitundmata reeglid.

Hiiumaa südames, Ühtri külas sündinud Soosterile jäi kodukant alati kalliks, kadakas oli talle kodune motiiv, mille vormirikkust oli tal olnud võimalik silmitseda ja imetleda terve lapsepõlve. Kuigi Harjumaa Muuseumide kogus olevat õpinguaegset „Kadakat“ saaks pigem seostada Van Goghi ainetel joonistatud küpressiga, jäid kõige harilikum juniperus communis koos maailma algust tähistava muna ja ürgse kalaga tema põhilisteks motiivideks läbi loometee.

Koos sõprade ja kolleegidega 1950-1955 Põhja-Kasahstani sügavustesse vangilaagrisse saadetud Soosteril õnnestus sealt vabaneda küll ettenähtust 10 aastast veidi varem, kuid kodusele Hiiumaale teda enam ei lastud ning nii suundus kunstnik oma värske abikaasa kodukohta Moskvasse. Seal  elades puutus Sooster lähedalt kokku moodsa kunstiga, uuris selle vormiehitamist, mille lähtepunktiks oli sageli loodus. Seetõttu leiame Tartu Kunstimuuseumist 1957-58. aasta teose “Hiiumaa maastik“, mis üldistades on veel küllaltki looduslähedane.

Alates 1960. aastast näevad kunstisõbrad Soosteri värvilistes tušijoonistustes juba tunduvalt abstraktsemaid vorme, kus kadakad ei sümboliseeri enam vaid lihtsalt väikesaare okaspuid, vaid korrastatud loodust üldiselt. Neil aastail sünnib pastoosseid müstilisi maale geometriseeritud vormidega kadakatest, koguni kadakametsast mere foonil. Käesoleva maaliga samasse läikivate kadakate sarja kuuluv  “Kadakad sirelilillal taustal” (1963, Eesti Kunstimuuseumi ekspositsioonis) on ka tehniliselt – pastaga tihedalt läbitöötatud krobe pind ümber siledalt maalitud erivärviliste puudevormide – lähedasemaid teoseid. Metafüüsilisi geometriseerituid kadakaid endid on aga käesoleval tööl kolme asemel seitse. 2019. aasta detsembris valis Kumu eelpoolmainitud maali nädala teoseks ning kirjutab: „Selle võttega saavutab ta müstilise efekti, mille mõjul geometriseeritud kadakad võivad vaataja silmas kummuda nii reljeefina pildist välja, kui ka taanduda nn vastureljeefina pildi sisse.”(Eesti Kunstimuuseumi blogi, 12.12.2019). Mainitud efekti läbi avab teos end vaatajale korraga kahest vastandlikust küljest ning kutsub mõtisklema Soosteri loomingut mujalgi läbinud teemadel nagu lõpmatus, universum, surm, erootika. Ta oli ateist, kes tundis peensusteni maailma religioone, uskus maavälistesse jõududesse, elu jätkumisse peale surma ning mõtiskles sageli põrgust ja paradiisist, tahtes kogeda kahe maailma piirile jäävat atmosfääri – mõju, mille ehedaks näiteks on käesolev teos.