{"id":34525,"date":"2025-10-16T19:41:09","date_gmt":"2025-10-16T16:41:09","guid":{"rendered":"https:\/\/alleegalerii.ee\/?post_type=portfolio&#038;p=34525"},"modified":"2026-01-07T08:49:50","modified_gmt":"2026-01-07T06:49:50","slug":"jaan-vahtra-sadam","status":"publish","type":"portfolio","link":"https:\/\/alleegalerii.ee\/en\/art-auctions\/jaan-vahtra-sadam\/","title":{"rendered":"Jaan Vahtra &#8220;Sadam&#8221;"},"content":{"rendered":"<div class=\"wpb-content-wrapper\"><p>[vc_row][vc_column][vc_column_text css=&#8221;&#8221; woodmart_inline=&#8221;no&#8221; text_larger=&#8221;no&#8221;]<\/p>\n<h5>\u00d5li l\u00f5uendil. 1923<br \/>\n\u00dcleval vasakul: VAHTRA<\/h5>\n<p style=\"text-align: right;\"><em><span style=\"font-weight: 400;\">\u201cLaev t\u00f5stetud purjedega<\/span><span style=\"font-weight: 400;\"><br \/>\n<\/span><span style=\"font-weight: 400;\">mu rannale ligineb.<br \/>\n<\/span><\/em><em><span style=\"font-weight: 400;\">Ma aiman, ma tunnen seda &#8211;<\/span><span style=\"font-weight: 400;\"><br \/>\n<\/span><span style=\"font-weight: 400;\">ja seisan, selg higine.\u201d<\/span><\/em><\/p>\n<p style=\"text-align: right;\"><span style=\"font-weight: 400;\">Katkend Doris Kareva luuletusest \u201cLaev t\u00f5stetud purjedega\u201d<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Allee galeriil on au ja privileeg tuua teie ette eesti kunstiajaloo \u00fcks enim tagaotsitud maale: Jaan Vahtra \u201cSadam\u201d aastast 1923, mis osales 1924. aastal toimunud eesti esimesel rahvusvahelisel n\u00e4itusel Tartus ja Tallinnas, korraldajaks toona v\u00e4rskelt loodud Eesti Kunstnikkude R\u00fchm. N\u00e4ituse kataloogis on Vahtra t\u00f6\u00f6dest reprodutseeritud vaid kaks teost (kokku oli neid n\u00e4itusel 18): tema ikooniline piibuga \u201cAutoportree\u201d (1923, Eesti Kunstimuuseum), mis omandati muuseumile 1940. aastal, ning meie ees olev \u201cSadam\u201d.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">1923. aastal loodud Eesti Kunstnikkude R\u00fchma &#8211; mille juhatuse esimeheks sai 1925. aastal Jaan Vahtra &#8211; tegevuse olulisusest eesti kunstielus on kirjutanud Liis P\u00e4hlapuu: \u201cK\u00f5ige selgemalt v\u00f5ttis suuna moodsale kunstile Eesti ainukeseks avangardr\u00fchmituseks j\u00e4\u00e4nud Eesti Kunstnikkude R\u00fchm &#8211; unikaalne julgust\u00fckk traditsionalistliku riikliku paatose taustal -, mille algatas L\u00f5una-Eestist p\u00e4rit kunstnike tuumik. Esimese, r\u00fchma tegevust ettevalmistava n\u00e4itusega ei tuldud aga v\u00e4lja Tartus ega Tallinnas, vaid just V\u00f5rus. 1923. aasta veebruaris toimunud v\u00e4ljapanek V\u00f5ru Kandles, kus eksponeeriti Jaan Vahtra, Friedrich Histi, Eduard Ole ja Ardo Sivadi (Sivard) t\u00f6id, n\u00e4itas V\u00f5rut m\u00f5neks hetkeks Eesti avangardi pealinnana. (\u201cTalomuro ilmaruum\u201d n\u00e4ituse kataloog, 2021, lk 22).\u201d N\u00e4ituse retseptsioonis mainiti: \u201dK\u00f5ige enam t\u00f5usis esile Vahtra looming, mille ekspressiivse ja kubistliku osa m\u00f5istmiseks aga \u201cpublikumil v\u00e4he aimu n\u00e4ib olevat\u201d. Vahtrast, kes kirjutas artikleid ja andis rahva ees loenguid, sai j\u00e4rgnevatel aastatel Eesti peamine moodsate kunstivoolude tutvustaja ja eestseisja.\u201d (\u201cKaunidusm\u00f5istest kujutawas kunstis\u201d, Lilulii 1924).\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Sellele j\u00e4rgnes aga midagi veel v\u00f5imsamat &#8211; Eesti esimene rahvusvaheline n\u00e4itus 1924. aasta jaanuaris, mis kandis nime Balti riikide vaheline I kubistide kunstin\u00e4itus.\u00a0 Esialgu oli plaanitud sinna kaasata ka Leedu ja Soome kubistlik kunst, ent raha- ja ajapuudusel j\u00e4id l\u00f5puks osalema Eesti ja L\u00e4ti kunstnikud (lisaks ei osanud Leedu avangardisti Vytautas Kairuk\u0161tist organiseerijad Varssavist otsida ning Ilmari Aalto kubistlikest t\u00f6\u00f6dest ei olnud soomlastel endil eriti aimu).\u00a0\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Kui V\u00f5ru n\u00e4itusele kaasati ka muud kunsti, siis 1924. aasta Eesti-L\u00e4ti n\u00e4itusele toodi v\u00e4lja puhtalt vaid kubism ning sellestki koor. Enamus Vahtra teoseid neilt kahelt oluliselt n\u00e4ituselt on t\u00e4naseks p\u00e4evaks kadunud, osa ka n\u00f5ukogude v\u00f5imu poolt h\u00e4vitatud &#8211; \u00f5nneks \u201cSadama\u201d ost erakogusse p\u00e4\u00e4stis selle viimasest. Kokku osteti 1924. aasta n\u00e4ituselt, mida t\u00e4na saame k\u00e4sitleda kui \u00fcht m\u00e4rgilisemat v\u00e4ljapanekut 20. sajandi esimesel poolel, teoseid 46 000 marga eest. Nende hulgas l\u00e4ks ainsa t\u00f6\u00f6na erakogusse meie ees olev teos, mille ostis 10 000 marga eest Eesti Vabariigi s\u00fcnniloos kriitilise t\u00e4htsusega riigiametnik ja valitsuse liige, kes p\u00e4lvinud ka Valget\u00e4he ordeni.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Vahtra looming 1919-1924. aastatel oli kubofuturismi m\u00f5ju all. Nimelt puutus ta sellega kokku Peterburis, \u00f5ppides 1913-1916 Kunstide Edendamise Seltsi koolis ja seej\u00e4rel Kunstide Akadeemias. \u00d5pingute k\u00e4igus k\u00fclastas ta arvukalt avangardistlike r\u00fchmituste n\u00e4itusi, milledest \u00fcheks olulisemaks t\u00f5ukajaks kubismi ja konstruktivismi suunas oli 1915. aasta talvel Peterburi Kunstide Akadeemias toimunud n\u00e4itus \u201eTramvai V\u201c. Just seal olid teiste seas esindatud nii Vladimir Tatlin, Vassily Kandinsky kui Marc Chagall.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Kunstniku s\u00e4ilinud t\u00f6\u00f6dest k\u00f5nelevad kubofuturismi m\u00f5just selget keelt puul\u00f5iked mapist \u201eBlanc et noir\u201c (1919-1921), mis ilmusid kunstniku enda loodud kirjastuse \u201eEllai\u201c alt V\u00f5rus 1921. aastal, puul\u00f5ikes illustratsioonid kuukirjale \u201eIlo\u201c nr. 3, 1920 (kirjastuse \u201eOdamees\u201c v\u00e4ljaanne) ning akvarellid \u201eNat\u00fc\u00fcrmort triikrauaga\u201c (1923) ja \u201eNat\u00fc\u00fcrmort kannuga\u201c (1924) Tartu Kunstimuuseumi kogus, mis esinesid t\u00f5en\u00e4oliselt samuti Balti riikide kubistide I n\u00e4itusel.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Ja muidugi \u201eSadam\u201c oma ristk\u00fclikukujuliste ja kaarjate vormidega ning sarnase koloriidiga nagu nimetatud akvarellidel. Sadama teema oli 1920. aastate algul populaarne nii meie ekspressionistlikus graafikas kui maalikunstis &#8211; ka oma loomereisidele s\u00f5ideti sageli just merd pidi. Teiste seas maalis M\u00e4rt Laarmann, kes v\u00f5ttis oma puul\u00f5igetega kubistide n\u00e4itusest osa Tallinnas, just 1924. aastal oma kuulsa \u201eSadama\u201c (Eesti Kunstimuuseum). Kui viimasel n\u00e4eme kraanasid ja tossutavaid aurikuid, olid Vahtra maalil justkui lendlevate uute ideede s\u00fcmbolina puha purjed.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Kompositsiooni keskmes on mees piibuga \u2013 kunstnik ise, kes oli k\u00f5va piibumees. On ta ju piibuga kujutanud end ka Eesti Kunstimuuseumi p\u00fcsikollektsiooni kuuluval autoportreel ja mitmel teiselgi t\u00f6\u00f6l, r\u00e4\u00e4kimata s\u00e4ilinud fotodest, kus see aksessuaar Vahtraga alati kaasas oli. Lehvivate lippude seast leiame Ungari lipu, mis v\u00f5is olla inspireeritud parajasti p\u00e4evakorral olnud soome-ugri suhete suhete tihendamise plaanist. Nimelt oli maali valmimise hetkel korraldamisel suur soome-ugri hariduskonverents Tallinnas (toimus 1924), kus muuhulgas otsustati luua Soomes, Ungaris ja Eestis soomeugrilaste suhtlust koordineerivad keskused.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Hoolimata mitmetest v\u00e4ljakutsetest \u00fclalmainitud n\u00e4ituse korraldamisel, tehtud see siiski sai ning kunstiajalukku igavesti kirjutatud samuti. Nii nagu ka \u201cSadam\u201d ise, mis peale 100 aasta m\u00f6\u00f6dumist taas kunstipubliku ees on.\u00a0<\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: right;\"><span style=\"font-weight: 400;\">Tekst: Katre Palm, Mai Levin<\/span><\/p>\n<p>[\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row]<\/p>\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>[vc_row][vc_column][vc_column_text css=&#8221;&#8221; woodmart_inline=&#8221;no&#8221; text_larger=&#8221;no&#8221;] \u00d5li l\u00f5uendil. 1923 \u00dcleval vasakul: VAHTRA \u201cLaev t\u00f5stetud purjedega mu rannale ligineb. Ma aiman, ma tunnen<\/p>\n","protected":false},"featured_media":34554,"menu_order":243,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","project-cat":[382],"class_list":["post-34525","portfolio","type-portfolio","status-publish","has-post-thumbnail","hentry","project-cat-sugisoksjon-2025"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/alleegalerii.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/portfolio\/34525","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/alleegalerii.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/portfolio"}],"about":[{"href":"https:\/\/alleegalerii.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/portfolio"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/alleegalerii.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=34525"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/alleegalerii.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/34554"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/alleegalerii.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=34525"}],"wp:term":[{"taxonomy":"project-cat","embeddable":true,"href":"https:\/\/alleegalerii.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/project-cat?post=34525"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}