Pallasest v\u00f5rsunud ja juba varakult eesti maalikunsti suurmeistri nime p\u00e4lvinud Eerik Haamer (1908-1994) veetis oma viimase Eestimaa suve kahel v\u00e4ikesaarel, Vilsandil ja Ruhnus. Neist viimasel kogetust on kirjutanud kunstiteadlane Reeli K\u00f5iv: \u201cSellest v\u00e4ikesest valge liivarannaga saarest kujunes Haameri t\u00f5otatud maa, koht, kus ta end loominguliselt leidis ja avanes\u201d (\u201cEerik Haamer\u201d, 2008, lk 125). Just seal s\u00fcndisid nii tema \u00fcheks tugevaimaks maaliks peetud \u201cV\u00e4ljat\u00f5ugatu\u201d kui pastoraalsed maastikumaalid \u201cRuhnu. H\u00e4mar maastik\u201d (1944, EKM) ning k\u00e4esolev \u201cRuhnu. \u00d5itsev kastan\u201d.<\/span><\/p>\n \u201cMind vaimustasid eriti Ruhnu \u00f5htud, kui suvek\u00f6\u00f6kides keedeti h\u00fclgeliha, kui loodus, elumajad, kuivanud latvadega m\u00e4nnid ja inimesed nagu sulasid \u00f5htuh\u00e4maruses ja unkaaukudest t\u00f5usvas suitsuvines. See oli v\u00f5rratult maaliline.\u201d r\u00e4\u00e4kis Haamer oma saarel kogetud elamustest (samas, lk 108)\u00a0<\/span><\/p>\n Inimene ja tema eksistentsiaalne saatus tema mikrokosmoses – talus, k\u00fclas eelk\u00f5ige – on Haamerit paelunud algusest peale. J\u00f5udes Ruhnu, otsis ta \u00fcles Bessa talu – ainsa koha saarel, kus kasvas kastan – puu, mis oli talle juba lapsep\u00f5lvest armsaks saanud Kuressaare kodutalu \u00f5uel. Nii leidis Haamer \u00fchendusl\u00fcli oma kodusaare ning selle v\u00e4iksema s\u00f5sara Ruhnu vahel. \u201c\u00d5itsev kastan saab siitpeale \u00fcheks Haameri s\u00fcmbolkujundiks, mis t\u00e4histab \u00f5nneaega, meenutusi kodumaast ja lapsep\u00f5lvest\u201d (samas, lk 120).\u00a0<\/span><\/p>\n V\u00f5imsate puude varjust paistva talumaja ukse ees n\u00e4eme kanadele teri jaotavat perenaist. Nii nagu Haamer maalib talu peaaegu \u00fchtesulavana kompositsiooni tagap\u00f5hjaga, esitleb ta naisefiguuri tinglikult, detailivabalt, r\u00f5hutades looduse kui j\u00f5uallika teenistussuurust ja v\u00f5imsust. Kuid ometi tabab Haamer selles kujus midagi \u00fcldinimlikku – igatsuslikku. Me ees avaneks justkui 17. sajandi m\u00fctoloogiline maastikumaal, kus inimesed on vaid ajaloolise stafaa\u017ei positsioonis, sest suurejooneline loodus k\u00f5rgub \u00fcle k\u00f5ige nagu igavene elu. See on Haameri loomingu \u00fcks v\u00f5imsamaid maastikumaale.\u00a0<\/span><\/p>\n Teose ostis kunstnikult Eestist 1944. aastal Rootsi p\u00f5genenud perekond, kelle kogusse see on pikki aastak\u00fcmneid kuulunud.<\/span><\/p>\n Tekst: Katre Palm, Harry Liivrand<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" \u00d5li l\u00f5uend. 1944. All vasakul: Haamer Pallasest v\u00f5rsunud ja juba varakult eesti maalikunsti suurmeistri nime p\u00e4lvinud Eerik Haamer (1908-1994) veetis<\/p>\n","protected":false},"featured_media":31199,"menu_order":543,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","project-cat":[354],"class_list":["post-31185","portfolio","type-portfolio","status-publish","has-post-thumbnail","hentry","project-cat-kevadoksjon-2025"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/alleegalerii.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/portfolio\/31185","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/alleegalerii.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/portfolio"}],"about":[{"href":"https:\/\/alleegalerii.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/portfolio"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/alleegalerii.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=31185"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/alleegalerii.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/31199"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/alleegalerii.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=31185"}],"wp:term":[{"taxonomy":"project-cat","embeddable":true,"href":"https:\/\/alleegalerii.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/project-cat?post=31185"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}