Viljandimaal s\u00fcndinud Peet Areni (1889-1970) kunstialast v\u00f5imekust ja organisatoorset teotahet kinnitab fakt, et kuigi arhiiviallikates n\u00e4idatakse tema \u00f5pinguaastateks Peterburi Kunstide Edendamise Seltsis 1908-13, siis samaaegselt t\u00f6\u00f6tas ta juba 1910. aastal ka Tallinnas, Karl Burman vanema arhitektuurib\u00fcroos. Tema toonased figuurijoonistused paistavad silma julge \u00fcldistuse ja huviga ekspressiivsete rakursside vastu.<\/span><\/p>\n Koos August Janseni, Karl Burman vanema ja ta venna Pauliga korraldati ka mitmeid n\u00e4itusi: 1912. aastal Narvas ja 1913. aastal Tallinna B\u00f6rsihallis (Suurgildi majas Pikal t\u00e4naval). On v\u00e4ga suur t\u00f5en\u00e4osus, et k\u00e4esolev teos oli 1913. aasta n\u00e4itusel eksponeeritud tema juugendlike portreede k\u00f5rval emast ja \u00f5est (1912, m\u00f5lemad Tartu Kunstimuuseumis). Nimelt oli sel n\u00e4itusel v\u00e4ljas ka hulgaliselt teisi t\u00f6id, mida kahjuks kataloogis t\u00e4psemalt ei dokumenteeritud – vanadele kataloogidele iseloomulik tunnus.\u00a0<\/span><\/p>\n Arhitektuurib\u00fcroos t\u00f6\u00f6tades tutvus Aren tunnustatud ehitusinseneri ja riigitegelase Karl J\u00fcrgensoniga, kellega neid lisaks t\u00f6\u00f6alastele huvidele \u00fchendas ka \u00fchine s\u00fcnnilinn. Hiljem teedeministri abina t\u00f6\u00f6tanud J\u00fcrgenson vastutas pikki aastaid Eesti arhitektuuri ja ehituse k\u00e4ek\u00e4igu eest ning on muuhulgas projekteerinud Jakob Westholmi G\u00fcmnaasiumi hoone (praegune Tallinna Kunstikool Kevade t\u00e4naval). Leinas J\u00fcrgenson, kes oli s\u00fcnnitusel tekkinud komplikatsioonide t\u00f5ttu just kaotanud oma esimese abikaasa, tellis 1913. aastal v\u00e4rskelt kunsti\u00f5pingud l\u00f5petanud Arenilt teose noore naise m\u00e4lestuseks.<\/span><\/p>\n Nii s\u00fcndis \u201cH\u00fcvastij\u00e4tt\u201d, eesti juugendliku s\u00fcmbolismi \u00fcks kaunemaid ja samas v\u00e4hetuntumaid t\u00f6id, mis <\/span>oleks h\u00e4sti sobinud ka 2018. aastal Kumus korraldatud n\u00e4ituse \u201cKurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst\u201d, kollektsiooni – just seal olid v\u00e4ljas armastuse ja surma teemasid k\u00e4sitlevad t\u00f6\u00f6d 20. sajandi algk\u00fcmnenditest.<\/span><\/p>\n 20. sajandi alguse p\u00f5hjamaade s\u00fcmbolism armastas surma ja lahkumise teemasid nii kirjanduses, kunstis kui muusikas, kuid eesti kunstis n\u00e4eb niiv\u00f5rd originaalset teemalahendust v\u00e4ga harva. Areni maalis on nagu ornamendiribale kokku p\u00f5imunud valu, teater ja elutraagika: mehe \u00fclakeha ja sokujalgadega saat\u00fcrid kannavad lahkunud kaunist naist, kelle jalgade juurde kummardub lohutamatu Pierrot, lehvik-kraega mees, kes oli 19.-20. sajandi vahetuse kunstis sagedane tegelane. Rongk\u00e4igu ees astub surma personifikatsioon pealuuna ning selle l\u00f5petab tantsijatar tamburiiniga – t\u00e4histamaks elu ilusaid hetki ja m\u00e4lestusi, mille naine siia ilma j\u00e4ttis. Nii p\u00f5imub teoses antiikm\u00fctoloogia Areni kaasaja elutunnetusega, kunstilises kvaliteedis domineerib v\u00f5rdselt dekoratiivne laad stilisatsiooniga.<\/span><\/p>\n Teose tellija Karl J\u00fcrgenson arreteeriti Teise maailmas\u00f5ja ajal ning tapeti 1941. aastal Solikamski vanglas. Nii j\u00f5uab teos oksjonile tema teise abikaasa, sopran Paula (Pauline) Brehmi p\u00e4randkogust, kelle j\u00e4reltulijad on hoolitsenud \u201cH\u00fcvastij\u00e4tu\u201d s\u00e4ilimise eest t\u00e4naseni.<\/span><\/p>\n Tekst: Mai Levin, Harry Liivrand, Katre Palm<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Segatehnika paberil. 1913. \u00dcleval vasakul: P. AREN. 1913. Viljandimaal s\u00fcndinud Peet Areni (1889-1970) kunstialast v\u00f5imekust ja organisatoorset teotahet kinnitab fakt,<\/p>\n","protected":false},"featured_media":27489,"menu_order":939,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","project-cat":[331],"class_list":["post-27486","portfolio","type-portfolio","status-publish","has-post-thumbnail","hentry","project-cat-sugisoksjon-2024"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/alleegalerii.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/portfolio\/27486","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/alleegalerii.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/portfolio"}],"about":[{"href":"https:\/\/alleegalerii.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/portfolio"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/alleegalerii.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=27486"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/alleegalerii.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/27489"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/alleegalerii.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=27486"}],"wp:term":[{"taxonomy":"project-cat","embeddable":true,"href":"https:\/\/alleegalerii.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/project-cat?post=27486"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}